Liiklusrikkumise protokollis viga

A 14.04.2015 10:09 (10 aastat tagasi)

Sinu esitatud asjaoludest nähtuvalt ongi menetleja püüdnud protokollis tehtud viga parandada ning on ilmselt käinud ukse taga selleks, et kätte anda parandatud protokoll. Millist ametlikku teadet Sa veel tahad? Protokolli parandamine on igati lubatud tegevus. Kui protokolli viga seisnes üksnes vales paragrahvi märkimises, siis selleks iseenesest ei ole protokolli muutmine ka vajalik ning väärteole antud kvalifikatsiooni saab muuta otsuse tegemisel. Oluline on üksnes see, et väärteootsuse tegemisel ei tohi väljuda väärteoprotokollis märgitud teokirjelduse piirest.

Küsija 14.04.2015 10:43 (10 aastat tagasi)

Tänan kommentaari eest! Kui asi on nii lihtne ja otsuse tegemine sõltub vaid teo kirjeldusest, siis jääb arusaamatuks, miks parandust peab kodus järele toomas käima. Siis oleks ju vajalik vaid otsuse tegemiseks isik kohale kutsuda ja vajadusel kohapeal ka vajalikud parandused teha. Midagi siiski sõltub sellest. Võib-olla küll, et minu väljendus ametliku teate ootamise kohta ei ole pädev. Teiste sõnadega, ma tegelikult soovin teada, missugune on võimalus, et protokoll ei ole kehtiv, seoses selle valesti vormistamisega. Kohalkäinud töötaja sõnutsi on paragrahv vale, kuid hetkel mul ei ole seda võimalik kontrollida, mis tegelikult valesti on.

A 14.04.2015 11:38 (10 aastat tagasi)

Tegelikult küll näeb VTMS § 69 lg 3 ette, et Kui väärteoprotokolli kantud väärteo kvalifikatsiooni on vajalik muuta, täiendatakse protokolli kandega uue väärteokvalifikatsiooni kohta, märkides iga kvalifikatsiooni muutmise kuupäeva ja lisades kohtuvälise menetleja allkirja. Samas kohtupraktikas on peetud menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks üksnes otsuse tegemisel väärteoprotokolli kantud teokirjelduse piirest väljumist (https://juura.wordpress.com/tag/kohtuvaline-menetleja/). Näiteks kohtuasjas 3-1-1-44-06 heitis kaebaja kohtuvälisele menetlejale ette väärteokvalifikatsiooni muutmist ning väärteoprotokolli mittevastavust VTMS § 69 lg 3 nõuetele, kuid Riigikohus hindas kaebuse lahendamisel üksnes seda, kas isik on toime pandud väärteoprotokolli teokirjelduses märgitud teo ning kassatsioonis esitatud väärteomenetluse õiguse rikkumisi ei tuvastanud. Kohtuasjas nr 3-1-1-75-03 (p 7) leidis Riigikohus, et Riigikohus leiab, et kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll nii üld- kui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest.