Teemade kronoloogia
Lapsega reisimine, kui isa keeldub nôusolekust (6)
pärandi jagamine (1)
kohtutäitur ja juriidiline isik (5)
võlg (3)
pärandi jagamine
Lambut 21.05.2015 13:45 (9 aastat tagasi)
Oleme viis last, kelle mõlemad vanemad on surnud. 2005 aastal suri üks vanematest, kellele kuulus pool majast. Hiljem suri teine lapsevanem ja pärandas ühele lastest teise poole majast. See laps on praegu teise majapoole omanik. Esimene pool majast on pärandina siiani avamata, sellega pole surmajärgselt senini mitte midagi ette võetud. Nüüd tahaksime lastena selle esimese poole majast pärandina vastu võtta ning jagada laste vahel viieks võrdseks mõtteliseks osaks. 1) Mida peame selleks tegema? 2) Kas esimese poole majast võib pärandina vastu võtta see üks laps, kes juba teise poole majast on pärinud, ilma teiste teadmata ja nõusolekuta? 3) Mis läheks meile maksma esimese poole majast vastuvõtmisprotsess ja viieks mõtteliseks osaks jaotamine?
A 21.05.2015 14:20 (9 aastat tagasi)
Kui majaalune maa oli soetatud (erastatud) vanemate abielu ajal, siis oli tegemist ühisvaraga. Ühisvara osa ei saa ilma jagamata käsutada eraldi, mistõttu on kuidagi kahtlane, et ühele lapsele kuulub pool majast. Kas see on päritud testamendiga? Kas ennem surnud vanem ei olnud jätnud testamenti teise vanema kasuks? 2005. a kehtis pärimisel veel vastuvõtusüsteem, kusjuures pärandit võis vastu võtta pärandaja surmast alates 10. a jooksul. Seejuures loeti pärandi vastuvõtnuks ka see pärandi vastuvõtmise avaldust mitteesitanud pärija, kes hakkas pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama. Seega see laps, kes on väidetavalt teise majapoole omanik, võib olla vastu võtnud ka esimese poole. Sellisel juhul, kui praeguseks on äkki möödunud juba 10 aastat esimese vanema surmast, ei olegi teistel lastel enam võimalik pärimisõigustesse asuda. Vastuvõtmisprotsessi ning jagamise maksumuse ning muude pärimisküsimustega tasuks pöörduda eelkõige notari poole.