Vara- ja Võlgade nimekirja esitamise kohustus

vastus 28.12.2015 12:37 (9 aastat tagasi)

Kes võlglane on naine või mees? Mida abieluvaraleping sätestab? Kas seda, et abikaasade vahel kehtib lahusvara režiim? Kui jah, siis loetakse varalistes suhtes abikaasasid kui mitteabielus olevateks isikuteks, seega ei puutu ühe abikaasa vara ja sissetulekud kuidagi teise abikaasa võlaprobleemidesse. Sellisel juhul tulebki vajadusel esitada andmed olemasoleva abieluvaralepingu kohta ning vajadusel vastav leping esitada ning esitada andmed ikka ja ainult enda vara- ja võlgade kohta.

Indrek Kraas 28.12.2015 13:00 (9 aastat tagasi)

Tere ja tänud, võlgnik mina ikka aga abielludes tegime varalahususe, kantud ka abieluregistrisse. Nii, et põhimõtteliselt kirjutan ainult naise nime ja IK teistesse lahtritesse abieluvararegistri registrikaardi numbri. Millal saab esitada kaebuse ahistamise kohta? Kohtutäitur nimelt kaotas eelmised vaidlused ja nüüd kasutab õiguest tulenevalt võlgade ja varde nimekirja esitamise kohustust samas on ta juba neid küsinud, kui esitasin avalduse varade sh. panga arvete arestist vabastamiseks. Kas panga arve on vara? Millise seaduse alusel laieneb arestimine nn. jooksvale varale nagu pangakonto?

A 28.12.2015 13:14 (9 aastat tagasi)

Loomulikult on pangaarve vara, õigemini varaline õigus. Pangakonto arestimise sätestab TMS § 115.

Indrek Kraas 28.12.2015 14:04 (9 aastat tagasi)

Tere, Pangakonto on panga oma, mina oman kasutusõigust pangakontole! Skandinaavias, vähemalt Rootsis pangakontot arestida ei saa, kuna tegemist ei ole varaga! Sellest ka küsimus kas eestis on pangakonto vara? Milline vara? Mis on selle vara väärtus? Kuidas seda hinnata? Arestida saab ainult konkreetse vara ja pöörata nõude tulevikus tekkiva vara vastu ka sissetuleku nagu näiteks palk. TMS aga on vastuoluline TMS § 115 on oma aja ammu ära elanud ja vastuolus Krediidiasutuste seadusega. Konto on panga oma!!!

A 28.12.2015 14:39 (9 aastat tagasi)

Aga mismoodi see pangakonto panga oma on, kui pangakontol oleva rahasumma ulatuses on isikul nõudeõigus panga vastu. TsÜS § 66 järgi on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti ning TMS § 115 käsitlebki pangakontot varalise õigusena, mida see ka on. Ja seda jama, et Rootsis ei saa pangakontot arestida, ei tasu ka ajada, vt viidatud magistritöö lk 14jj. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42948/klaasen_kaija.pdf

Indrek Kraas 28.12.2015 15:07 (9 aastat tagasi)

Jah kahjuks peaks selle magistritöö ära 0-ima Rootsis tegeleb võlgadega Kronofogden Krooniamet-riiklik institutsioon, ei oma õigust pangakontot arestida! Konto saab nn. külmutada pandipidaja ja valitsus. Pandipidaja, kuni võlgnevuse tasumiseni, valitsus aga kuriteokahtluse tunnustel ja terrorismi kahtluse korral. http://finansvasen.nutdanske.com/2012/06/13/vad-ar-en-fryst-konto/ Rootsi puhul peab arvestama ka seda, et Rootsil ei ole mingit asja ja huvu EL rahaliidu vastu, nii et Rootsil suht poogen + Rootsi andmekaitseseadus ei kavatse iialgi EL liikmesriike oma andmete kallale, nii et Eesti võib unistama jäädagi, et pääseb nii parkimistrahvidele ja pangakontodele ligi. See kehtib muidugi ainult Rootsi kodanikele ja residentidele.

A 28.12.2015 15:33 (9 aastat tagasi)

Ära aja jama, ka Rootsis loetakse pangakonto varaliseks õiguseks, mida võib arestida, vt p 3.1. http://ec.europa.eu/civiljustice/enforce_judgement/enforce_judgement_swe_en.htm

Indrek Kraas 28.12.2015 15:54 (9 aastat tagasi)

Hej just lugesin krooniameti leheküljelt https://www.kronofogden.se/download/18.73c55da914b3fa1855a1c706/1443012253417/remissvar_for_att_brott_inte_ska_lona_sig_SOU_2015_67.pdf pöördumist justiitsdepartemangu poole loa saamiseks konto arestimiseks. Rootsi loeb konto arestimist tõkendiks.http://www.riksdagen.se/sv/Dokument-Lagar/Lagar/Svenskforfattningssamling/sfs_sfs-1942-740/#K1 Kap.27 sellist söögi alla söögi peale kontodele piiranguid ei seata. Krooniametis tehakse märge, betalningsanmärkning, maksehäire, see 0-ib kõik krediidi tehingud aga ei tee võimatuks konto kasutamist. Samuti tehakse varale võõrandamise keeld, mis ei tähenda, et sa ei või vara kasutada.

A 28.12.2015 17:14 (9 aastat tagasi)

Ega ka Eestis seatav pangakonto arest konto kasutamist võimatuks ei tee - arestimisele mittekuuluva summa ulatuses saab sellelt ju raha välja võtta ning tehinguid teha. Niipalju, kui viidatud magistritööst lugesin, seisneb peamine erisus Rootsi ja Eesti vahel sellis, et kui Eestis laineb arest ka kõigile tulevikus pangakontole laekuvatele summadele, niikaua kui arestitud nõue täies ulatuses tasutud, siis Rootsis loetakse arestituks üksnes see summa, mis arestimise hetkel kontol on, tulevikus laekuvate summade arestimiseks tuleb aga teha uus akt.

Indrek Kraas 28.12.2015 17:35 (9 aastat tagasi)

Eestis on võimalik saada pangakaart, limiidiga, millel on vabad vahendid min palk+ ülalpidamise kohustusest tulenev summa. Internetipangas puudub ülekandmise võimalus, ainult panga kontoris 2 euri, mis tähendab, et antud juhul kahjustab see kaudselt võlausaldaja huvisid ja nõrgendab puudutatudisiku positsiooni. Rootsis toimub arestimine kohtumääruse alusel ja see on käsitletav tõkendina, et hoida ära võimaliku kuritegu. Võlg ei ole käsitletav kuriteona. Arenenud ühiskonas on normaalne, et inimestel on võlad. Normaalne on ka see, et neid makstakse kui neid aga maksta ei suudeta, siis ei nämmutata inimest läbi ja ei sülitata välja.

A 28.12.2015 17:52 (9 aastat tagasi)

Ja Sa arvad siis sinisilmselt, et kui käid Rootsis tööl ning sinu pangakontole kantakse palk ja muud võimalikud sissetulekud, siis kohtuotsust täitev ametkond ei saagi kuidagi sellelt pangakontolt raha kätte või?

Indrek Kraas 28.12.2015 19:31 (9 aastat tagasi)

Kui sa nii küsid, siis vastan jaatavalt. Kui käid Rootsis ametlikult tööl, pead omama Rootsi residentsust maksu seaduse mõistes, mis eeldab omakorda maksukohuslaseks olemist Rootsis. Sellega kaasneb isikukoodi 4 viimast numbrit - salastatud ja andmekaitseseadusega kaitstud. Olukord, kus muutub kellelgi sekkuda, Eesti kohtutäituril FIE- seda võimalust ei ole. Meil Eestis on isikukood nagu avalik naine kõigile saadaval.

A 29.12.2015 09:32 (9 aastat tagasi)

Ei saa aru, mis puutub siia maksuresidentsus ning isikukood. Kohtutäitur (nii Eestis kui Rootsis) täidab jõustunud kohtulahendit, mis annab talle aluse seadusega sätestatud korras isiku vara, sh pangakontol oleva raha arestimiseks, sh õiguse saada kolmandatelt isikutelt andmeid isiku vara ja pangakontode kohta. Loomulikult ei saa Eesti kohtutäitur, kes viib läbi täitemenetlust üksnes Eesti territooriumil Rootsist mingeid andmeid, kuid sissenõudjal on võimalik taotleda Rootsi kohtult Eesti kohtulahendi tunnustamist (juhul kui pole tegemist Euroopa Maksekäsuga, mis on Rootsis vahetult sundtäidetav ilma tunnustamata) ning seejärel pöörduda täitmistaotlusega Rootsi kohtutäituri poole, kellel on pangakonto arestimise õigus ning selleks mingit uut kohtuotsust vaja ei ole.

A 29.12.2015 10:09 (9 aastat tagasi)

Kuna Kronofodgen sulle ilmselt tuttav teema siis selle kodulehel asuv üldine informatsioon https://www.kronofogden.se/download/18.33cd600b13abbc8411c800020855/1371144370347/kronofogden_in_english.pdf räägib ka ilusti raha, pangakontode ning muude finantsvarade arestimisest, loe p 4.5, eriti viimane lõik.

J 28.12.2015 15:33 (9 aastat tagasi)

Sina võib-olla hoiad oma raha pangale kuuluval kontol, minul on aga näiteks kõikidel pangadokumentidel, kaasa arvatud lepingud, kirjas, et tegemist on eraisiku arvelduskontoga ja konto omanik olen mina, mitte pank.

Indrek Kraas 28.12.2015 16:04 (9 aastat tagasi)

Illusioon, kellele teed sa ülekande? Pangas olevale eraisiku kontole. Oma konto sulgemiseks teed avalduse kellele? Palun sulgeda minu konto.... Omanik peab saama vabalt kasutada ja käsutada oma vara. Siit järeldub, et pangakonto ei ole vara ja/või kuulub kellelegi teisele näiteks pangale. Teine küsimus on kontol olevate vahenditega, need on konto kasutaja omad.

Andrus 28.12.2015 17:10 (9 aastat tagasi)

Kas siis minu isiklik auto (ei ole liisingut, järelmaksu jne) kuulub ARK-ile. Kui autoga toiminguid tegema lähen, siis teen kah ju ARK-ile avalduse "palun minu auto....." Ja veel, ma ei tunne Rootsi seadusi ja ausaltöeldes ei tea ka päris lõpuni Eesti seadusi, aga seda tean kindlasti, et Rootsi seadused Eestis kindlapeale ei kehti.

Indrek Kraas 28.12.2015 17:18 (9 aastat tagasi)

Hoopis teine teema, autot sa ju kasutad ja käsutad, auto on sinu valduses, sa ainult registreerid auto, pangakonto aga ei ole sinu valduses.

A 28.12.2015 17:47 (9 aastat tagasi)

Valdusest saab reeglina rääkida asjade ehk kehaliste esemete puhul. Pangakonto ei ole asi vaid varaline õigus, mistõttu see ei saagi olla otseselt kellegi valduses (valdus on asjaõiguslik mõiste, AÕS § 32). Kõik isikule kuuluvad varalised õigused kuuluvad koos asjadega (kinnis- ja vallasasjad) vara üldmõiste alla.

Indrek Kraas 28.12.2015 19:07 (9 aastat tagasi)

Kas me räägime konto omamisest või valdamisest. Asjaõiguslik suhe eeldab asja millel on väärtus. Milline on arvelduskonto väärtus? Omades kontol 0 euri saab minu konto arestida, mis tähendab mitte midagi, kuid see piirab ja kitsendab minu õigusi arveldada. Tegemist on situatsiooniga, kus erõiguslike vaidluste ja toimingute tagajärjel tekib kahjusaaja - riik. Siia tahangi jõuda, et riik, kui institutsioon ei kaitse enda huvisid, mis minule kui kodanikule on minu huve kahjustav. VÕS,AÕS,TMS on sõel, auguline ja mitte kellegi huvide kaitsja. Enne jõule just lõpetasin täituriga tüli, tegi otsuse mulle positiivse MOT! Täna hommikul alustas uuesti, varade nimekirja nõudmisega, see on puhtalt kius ja minu aja raiskamine, peaks talle arve esitama.

! 12.01.2016 17:06 (9 aastat tagasi)

[kustutatud Juura.ee poolt]

J 28.12.2015 18:45 (9 aastat tagasi)

Justnimelt, ma teen ülekande era- või juriidilise ISIKU kontole, mitte pangale. Ja mina saan OMA kontot vabalt kasutada - tahan, panen raha kontole või võtan sealt välja, tahan, teen oma kontolt ülekandeid või lasen kellelgi teistel oma kontole ülekandeid teha, tahan, kasutan oma kontol olevat raha ise või volitan kedagi teist seda kasutama. Sa lihtsalt demagoogitsed mõistetega. JA pealegi, ega kohtutäiturit huvitagi sinu konto vaid selle olev raha.

Indrek Kraas 28.12.2015 19:16 (9 aastat tagasi)

Siin ongi see küsimus, et kuidas suhtuda, kas seaduses on pangakonto omand või mitte? Pangakonto seis on ajaliselt muutuv omandil on aga materjaalne või immaterjaalne väärtus. Kontolt teed tehinguid jah sina aga kui pank näiteks ei taha siis ei tee, kes arestib konto - pank kohtuitäituri nõudel, mis alusel? Pangal poogen, arestib ja kõik. Kas sina saad OMA kontot kasutada - ei saa. Kes siis valdab ja käsutab kontot, sina või pank?

vofa 28.12.2015 18:04 (9 aastat tagasi)

Selle asemel, et siin oma teadmistega Rootsi seadustest keksida, Indrek maksa see võlgnevus ära ja tarvita vähem alkoholi, siis ei pea su naine ka sinu pärast pidevalt piinlikkust tundma.

Indrek Kraas 28.12.2015 19:23 (9 aastat tagasi)

Tore! Teadjamees on rääkinud! Küsimus ei ole minus vaid Eestimaa inimestes. Võlg ei ole kuritegu! Võlgnevuse eest peetimine aga on! Me anname sallivuse eest autasusi aga oma kodanike peedime.

Indrek Praas 29.12.2015 15:20 (9 aastat tagasi)

kas võõrast raha oma taskus hoidmine ja omanikule mitte tagasi andmine läheb ka peetimise alla? Kui ei, siis järsku laenad mulle nii tuhat euri - tagasisaamist kahjuks ei garanteeri. Tõmble palju tahad, hakkan sind peetimises süüdistama.

kirschbaum 12.03.2016 21:06 (9 aastat tagasi)

tegelikult vanas euroopas pole riiki kus pank ja täitur käivad sinu kontol ja teevad mis tahavad,ei taha vaielda kellegagi aga Soomes ei tuleks selline asi toimima, sama Iirimaal ja Saksas

Teemade kronoloogia

Vara- ja Võlgade nimekirja esitamise kohustus