mees nõuab

Malle 6.01.2016 22:43 (9 aastat tagasi)

Selline mure, et ostsin korteri. Kooselu ajal ostis mees järelmaksuga aknad korterile ette. Nüüd kui lahus oleme nõuab minult akende raha tagasi. Kas tal on selleks õigus?

A 7.01.2016 09:42 (9 aastat tagasi)

Jah, on küll. VÕS § 1042 (1) Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. (2) Kulutuste tegijal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeõigust, kui: 1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik; 2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; 3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu; 4) kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud.

hezu 7.01.2016 19:42 (9 aastat tagasi)

Mina poleks nii kategooriline. Tuleb vaadata ja hinnata inimeste suhteid, mitte seda kes mis kulutusi on teinud. Vale kvalifikatsioon tähendab vale lahendust. Leian, et siin võib olla tegemist seltsingulepinguga VÕS § 580 lg 1 mõttes ja ühiseks eesmärgiks on ühine majapidamine. Teema algataja panuseks võib lugeda eluasemest tulenevaid kasutuseeliseid (TsÜS § 62 lg 1). Vastaspoole panus väljendub konkreetsetes rahalistes kulutustes. VÕS § 603 lg 1 sätestab, et seltsingu lõppemisel tuleb panused tagastada. Juhul kui asuda seisukohale, et teema algataja peab hüvitama vastaspoolele tema kulutused, siis tekib olukord, et hoopis vastaspool on alusetult rikastunud, sest tema saadud kasutuseelised tagastada enam ei saa. Kuna seadus eeldab, et panused on võrdsed, siis arvan, et tagastama ei pea midagi. Vastaspoole nõue on ilmselt alusetu.

B 7.01.2016 10:14 (9 aastat tagasi)

aga kas sa mehelt üüri nõudsid? ja kes maksis muud elamisega seonduvad kulutused? Maamaks? jne

Malle 7.01.2016 13:17 (9 aastat tagasi)

Üüri ta mulle ei maksnud. Kommud tegime pooleks. Söögi ostsin mina põhimõtteliselt kõik, temapanustas sinna väga vähe. Korterilaenu olen loomulikult tasunud üksi, kuna korter minu oma.

A 7.01.2016 14:27 (9 aastat tagasi)

Ega ta ei pidanudki ju üüri maksma, üürinõude aluseks saab olla üksnes üürileping. Praegu on selge see, et kuna ta on teinud Sinu korterile kulutuse, siis oled Sina selle arvelt alusetult rikastunud ning seetõttu on tal tekkinud õigus nõuda kulutuste hüvitamist. Janoh, kui Sa pidasid võimalikuks teda tasuta sööta-joota, eks see on enda otsus ja risk.

J. 7.01.2016 15:57 (9 aastat tagasi)

Kui väiklane võib mõni inimene ikka olla. Eks see ole ka mehe enda otsus ja risk, et ta võõrale korterile vabatahtlikult oma raha eest uued aknad ette pani. Samas elas ta ise ka samas korteris, nautis soojamat tuba ning lisaks sõi ja jõi ka peamiselt naise rahade eest, aga seda ta muidugi arvesse ei võta. Rikastumisest saaks rääkida vaid siis, kui naine müüks korteri nüüd kallima hinnaga maha kui ise ostis. Kui seda plaani aga ei ole, siis saab naine akende vahetusest reaalset kasu vaid sel juhul, kui tänu sellele kulub tal nüüd küttele vähem raha kui enne. Pealegi tuleb arvestada ka seda, et aknadki amortiseeruvad ja nende väärtus lahkuminemise ajal ei olnud kindlasti enam sama, mis paigaldamisel. Mina ütleks mehele, et aknad jäävad kompensatsiooniks halva seksi eest, andku kohtusse kui tahab.

A 7.01.2016 16:36 (9 aastat tagasi)

VÕS § 1042 kommentaarides on selgitatud, et juhul kui isik ei kavatse temale luuluvat eset võõrandada, toob eseme objektiivse väärtuse suurenemine temapoolse rikastumise reeglina kaasa üksnes juhul, kui kulutustega loodu tagajätjel õnnestub isikul, kellele ese kuulub, säästa omapoolseid kulutusi. Sellisel juhul peab kulutusi teinud isik alusetu rikastumise nõude edukaks maksmapanemiseks tõendama, et ilma tema poolt eseme suhtes tehtud kulutusteta oleks isik, kellele ese kuulub, teinud samasuguse toimingu ja kandnud selle tagajärjel sarnaseid kulutusi.

hehh 8.01.2016 15:53 (9 aastat tagasi)

Nõuda võib alati! Kui mees sult nõuab, siis ütlegi, et tema nõue alusetu ja olukord sisuliselt tasakaalustub, kuna nö vaikiva kokkuleppe (no eeldan tegelikult, et suusõnaliselt ikka rääkisite omavahel) kohaselt võimaldasid sina tal minimaalsete kuludega enda korteris elada. Tea, kas ta seda aknaraha olnuks suuteline tasuma, kui oleks pidanud samas summas üüri/korteri laenukulu tasuma kui sina seda tegid. Vaevalt. Ja muide , millal see akende vahetus aset leidis? Kui 3 a tagasi, tuleb esile ka võimalik aegumise teema.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.