Teemade kronoloogia
Tuludeklaratsiooni esitamine (1)
Tulumaksu deklaratsioon ja trahvid (1)
Arvete saamine (0)
krim.karistus (2)
Viivise nõudmine (1)
Kiir menetlus. (0)
krim.karistus
kas on mõtet 10.02.2016 14:37 (9 aastat tagasi)
tere isik on kunagi maakohtus ja ringkonnakohtus süüdimõistetud.seda on tehtud valeütluste ja tunnistuste alusel.tänaseks päevaks on palju uusi tõendeid ja kinnitusi,et tunnistajaid on mõjutatud misläbi on tehtud valeotsus. kuidas edasi peaks toimima,et õigust saada.. lisan,et otsus on mitu aastat tagasi tehtud,ning karistus peaaegu kantud
A 10.02.2016 15:09 (9 aastat tagasi)
Teistmise alused on sätestatud KrMS §-s 366 ning selle punkt 1 näeb ette, et tunnistaja valeütlused saavad olla teistmise aluseks, kui see on tuvastatud teise kohtuotsusega. KrMS § 366 p 5 sätestab teistmise alusena ka muud olulised asjaolud, mis ei olnud kohtule otsust tehes teada. Seega, kui asjas on ilmnenud uued tõendid, siis saaksid need olla teistmise aluseks küll. Teistmisavaldus tuleb esitada Riigikohtule advokaadi kaudu 6 kuu jooksul arvates teistmisaluse ilmnemisest.
ttr 18.03.2016 00:08 (9 aastat tagasi)
Saab ka teisiti. Tugine Põhiseadusel. Teistmisalused on sätestatud ammendavalt KrMS §-s 366. Prokuröri teistmisavalduses nimetatu nende alla ei mahu. Tuginedes PS §-dele 13, 14 ja 15 on Riigikohus oma varasemas praktikas tõepoolest märkinud, et Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui tal on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt nt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95). Teistmisavalduses palutakse kontrollida xxx põhisõiguse - vabadusõiguse - võimalikku jätkuvat rikkumist Harju Maakohtu 4. aprilli 2009. a jõustunud kohtuotsuse alusel. Kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas asjas puudub muu tõhus viis kontrollida xxx vabadusõiguse võimalikku jätkuvat rikkumist ja nendib, et seda saab teha vaid teistmismenetluses.