Rahalises nõudes intress ja viivis?

A 28.11.2016 15:59 (8 aastat tagasi)

Müügileping tuleb täita ja müügisumma tasuda lepingus ettenähtud viisil ja tähtajaks. Kui seda ei ole tähtaegselt tehtud, on müüjal õigus nõuda viivist kas lepingus kokku lepitud või seaduses ettenähtud määras. Intressi saab nõuda üksnes juhul kui see on lepingus ette nähtud. Müügisumma üleandmise nõude aegumistähtaeg on 3 a päevast, mil müügisumma lepingu järgi tasuda tuli. 10-a aegumistähtaega saab kohaldada üksnes kohustuste tahtliku rikkumise puhul, kusjuures ainuüksi kohustuste täitmata jätmist (ka tahtlikult) ei ole Riigikohus pidanud piisavaks 10-aastase aegumistähtaja kohaldamiseks.

landlord 28.11.2016 16:31 (8 aastat tagasi)

Tänud. Müügilepingus oli öeldud, et müügisumma on üle antud müüja esindajale. Samas nii esindaja kui ka ostja olid sama isik. Seega siis tehingu tegemisest 3a? Selle 10 a puhul kas siis rikkumine oleks olukord kus tehti tehing reaalset sularaha omamata st paberil küll mainiti kuid reaalset summat ei eksisteerinud tehingu hetkel ega ka seda üle antud. Tõendamise seiukohalt ei ole probleemi.

A 30.11.2016 10:35 (8 aastat tagasi)

Kas volitasid ostja end esindama korteri müügitehingus? Tark tegu see kindlasti polnud. Kui müüja esindaja väidab notariaalses müügilepingus, et on müügisumma kätte saanud, siis on väga raske tõendada vastupidist. Kui ka müüja esindaja ja ostja on sama isik, siis raha üleandmisega tuleb korteriomandi müügileping lugeda täidetuks ning müüja saab nüüd esitada nõude esindaja vastu müügilepinguga saadu väljaandmiseks üksnes esindussuhtest tulenevalt. Riigikohus on märkinud, et TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg kohaldub nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist ning et ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav (3-2-1-79-09 p 11). Kui 3-aastane aegumistähtaeg on möödunud, siis kirjeldatud asjaoludel tundub 10-aastase aegumistähtaja kohaldamine väga küsitav.

landlord 30.11.2016 12:47 (8 aastat tagasi)

Inimene oli haiglas kuhu kutsuti notar ning kõik tingimused olid tulnud esindaja poolt. Eks see esindaja ka seda arvas, et on raske tõendada aga teises krim asjas tema vastu, koguti pangaväljavõte kus on selgelt näha et raha on tehingule järgnevalt välja võetud :-) selles osas arvatavasti taandub sellele mida rohkem usutakse. Viidatud lahendis on öeldud "Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav." see kohaldub siis juhul kui esindaja keeldub summat välja maksmast vms või ka olukorrale kus esindaja/ostja tegi tehingu ilma summat omamata ? Kas on viidet mis on head kombed?

A 30.11.2016 13:07 (8 aastat tagasi)

10-aastase aegumistähtaja kohaldamiseks peaks tõendama, et esindajal oli juba tehingu sõlmimisel soov jätta raha müüjale üle andmata. Samas ei ole ju selles asjas sõlmitud esindamiseks mingit lepingut, vaid on üksnes volikiri. TsÜS § 146 lg 4 aga on kohaldatav üksnes tehingust ehk lepingust tuleneva nõude suhtes. Pigem tuleks siin esitada hagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, mille puhul reguleerib aegumist TsÜS § 150, kusjuures selles asjas võiks kõne alla tulla lg-tes 2 ja 3 sätestatu. (1) Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. (2) Kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. (3) Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.

A 30.11.2016 13:10 (8 aastat tagasi)

Vt ka VÕS § 113 lg 2 Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

landlord 1.12.2016 12:40 (8 aastat tagasi)

Hetkeks on teada, järgmised asjaolud: esindaja tegi siis tehingu iseendaga omamata tehingu hetkel raha st summat üle ei andnud ega võtnud vastu nagu kinnitas notaris. Pangaväljavõtetest selgub, et ta on tehingule järgenavalt suuremad summad välja võtnud kuid pole neid esindatavale üle andnud vaid hoidnud enda käes "hoiul" väites, et hoiab raha kinni kogu aja või tuues erinevaid "põhjendusi" 4 kuud hiljem on ta summa osaliselt paigutanud enda arveldusarvel ja hakanud väitma, et müügitehingu summast teadlik pole. Mille alla sellist asja liigitadda TsÜS mõistes võib see olla pettus (hageda esindaja või ostjat kuigi on sama isik), esindaja kohustse rikkumine....? Äkki õnnestuks veel tehing tagasi pöörata. ` Kahu alla liigituks olukord kus tehingu tegemise hetkel summat ei eksisteerinud ning antud olukorras esindajalt raha kätte saada oleks võimalik kohaldada ainult TsÜS § 150? 10a võiks tähtaeg olla juhul kui ta selle raha omastas? n paigutas osaliselt enda arveldusarvel ja hakkas enda äranägemisel kasutama vms see oleks oleks siis alusetult rikastumine?

A 1.12.2016 16:10 (8 aastat tagasi)

Pettuse alla (TsÜS § 94 mõttes) seda vaevalt annab lükata, kusjuures tühistamisavalduse esitamise tähtaeg on 6 kuud. Esindaja kohustuste rikkumisega (TsÜS § 131) on siin küll ilmselt tegemist, kuid ka siin on tühistamistähtaeg 6 kuud. 10 aastat ei tasuks kah kindlasti kohtussepöördumisega oodata, vaid seda tuleks teha mida varem seda parem, seda enam, et viivist saab nõuda alates nõude esitamisest. Kuigi Sa väidad, et tehingu hetkel summat ei eksisteerinud, siis pangakontol oli see ju olemas ning oli tehingule järgnevalt välja võetud. Seega tekitas esindaja müüjale kahju just sellega, et ei andnud müügilepingus märgitud summat, mille ta olevat endalt kui ostjalt vastu võtnud, üle müüjale, vaid pööras selle enda kasuks. Taoline tegevus kusjuures kvalifitseerub ka kuriteona KarS § 201 järgi, seega on võimalik esitada ka kuriteoteade ning hiljem saaks kriminaalmenetluses esitada ka tsiviilhagi, arvestades muidugi, et nõude aegumine peatup alles hagi esitamisel.

landlord 1.12.2016 18:13 (8 aastat tagasi)

6 kuud asjaolude teadasaamisest see sõltub sellest kuna tõend ennast ilmutas. Teoreetilsielt saab ju hagis öelda, et tuvastada pettus ja esindaja kohustuste rikkumine need ei peaks olema eraldi hagid? Lisaks on siin näilik tehing kas sellel on ka tähtaeg (summa lepiti kokku üks aga lepingusse läks madalam summa)? Üleandmine oli öeldud, et toimus sularahas ja pangakontol oli sisuliselt 0.- tehingu hetkel vaid hakaksid hiljem fondidest laekuma hoiused mis olid siis ilusti väja võetud ja hoiti padja all, varjati ka tehingut aga läks ahneks. Omastamise osas Võrus olevad õiguskaitseorganid töötavad nii, et enne tehakse alustamata jätmise teade/määrus siis võetakse omastajalt viimased lihvitud seletused ning isegi kui krim asja lõpuks alustatakse esitatakse vale kahtlustus mis ei vasta kuriteole ning siis lõpuks asi lõetatakse süüstavaid tõendeid eirates. Sisuliselt kulutati 2a aga tõendid on nüüd vähemalt olemas.

A 2.12.2016 11:39 (8 aastat tagasi)

Tehingu tühistamishagi esitamise 6-kuuline tähtaeg algab pettusest või esindajakohustuse rikkumisest teadasaamisest ning pettusest pidanuksid teada saama hiljemalt siis, kui nõudsid ostjalt raha ja seda ei saanud. Näilik tehing on tühine algusest peale, kuid ainuüksi see, et lepingusse märgiti kokkulepitust erinev summa ei muuda veel tehingut tervikuna näilikuks.

landlord 2.12.2016 12:39 (8 aastat tagasi)

Hagi jaoks asjas materjali ikkagi on ja tõendeid eks seda ole näha siis ja kui üks neist kolmest läbi läheb siis sellest juba piisab tehingu tühistamise jaoks. Näiliku tehingu puhul on öeldud "sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust" kui raha ei eksisteerinud siis see peaks läbi minema st liigutati sisuliselt "õhku".

A 2.12.2016 14:58 (8 aastat tagasi)

Millal see tehing siis toimus, et räägid veel tühistamishagi esitamisest? Kui räägid, et 2 aastat on juba tõendeid kogutud, siis on aeg selleks kindlalt ümber. Ja tuvastushagi saab esitada üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kusjuures tuleb eraldi põhjendada õigusliku huvi olemasolu. Faktiliste asjaolude tuvastamiseks (pettuse või esindaja kohustuste rikkumise tuvastamiseks) tuvastushagi esitada ei saa, vaid tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud tuleb esitada ja tõendada hagejal endal tühistamishagiga. Tehingu nälikkuse tuvastamiseks on aga vajalik, et mõlemad tehingu pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Saan aru, et müüja ju tahtis korterit müüja ja ostja selle omanikuks saada, seega müügitehingu tühisusest ei saa siin olla juttugi, olenemata sellest, kas ostjal oli raha või kas ta selle müüjale üle andis. Mina näen küll selles asjas perspektiivi üksnes kahju hüvitamise hagi esitamiseks (VÕS § 1043 jj).

landlord 2.12.2016 15:30 (8 aastat tagasi)

Nende aegade sisse asi läheb kindlalt 3a ja 6 kuud. Tühistamishagi muidugi mis sellest tuvastushagist kasu võiks olla jääb selgusetuks. Tühistamishagis öeldakse tõendid on need ja need ning seletus juures ja tuvastage siit need ja need asjaolud või öelda et lugeda asjolud tõendatuks ja lugeda tehing tühiseks, teha see ja see toiming ehk siis kinnistusraamatu kande muutmine?! Näiliku tehingu poolteks olid ju esindaja ja ostja ega siis omanik ise ei öelnud, et kuulge tehke tehing ainult paberil. Samas ka kui on öeldud, et "varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad" esindaja ja ostja tahtsid ju teha tasuta tehingut mitte aga rahalises vääringus tehingut, äkki siis sellega saab korda. Omanik tahtis ikka raha saada korteri eest mida ta ei saanud kindlas summas.Lisaks kui korter on kinkelepinguga edasi kanditu esimese järgu pärijale siis kas tema peab ka kostjaks kaasama kinnistsuraamatu kande muutmise jaoks samas tühistamishagis?

A 2.12.2016 15:58 (8 aastat tagasi)

Kui tehingust on möödunud enam kui 3 a, on tehingu tühistamine kindlalt välistatud (vt TsÜS § 99 lg 2, § 131 lg 3). Seega, kui 3 a vältel tehingu tegemisest ei olnud tehingu teisele poolele tühistamise avaldust esitatud (TsÜS § 98 lg 1), siis unusta ära, et omanikul oleks lootust kuidagi korterit tagasi saada. Ka siis kui tehing tehti esindaja kaudu, olid selle poolteks ikkagi müüja ja ostja - esindaja ei ole kunagi tehingu pooleks, vaid ta üksnes esindab poolt. Tehingu näilikkuse tuvastamisel on aga oluline poole enda tahe lepingu sõlmimisel, mitte esindaja tahe ning kui esindaja on esindussuhtest tulenevaid kohustusi rikkunud, on esindataval õigus tehing tühistada, kuid üksnes TsÜS §-s 131 sätestatud tingimustel ja tähtaegadel. Seega on ainus võimalus nõuda tehingu teiselt poolelt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist.

landlord 2.12.2016 16:30 (8 aastat tagasi)

Kui näilik tehing jääb välja siis on ju ikkagi järele jäävad veel pettus ja TsÜS §-s 131 mille tähtajad TsÜS § 98 lg 1 avalduse saab esitada ka koos hagiga st lisada hagile lihtsalt? Enne mainisid ka,et müügisummat on võimalik 10 aastat hageda. Ja sams pole nagu midagi kaotada kui hagi nends punkides sisse anda las menetlevad, pigem on siin ainult võita, riigilõiv jääb ikka samaks.

A 2.12.2016 17:26 (8 aastat tagasi)

Saa aru, et tehingu tühistamine ei käi kohtu kaudu vaid avalduse esitamisega teisele poolele ning seda vōis teha maksimaalselt 3 aasta jooksul tehingu toimumisest, st kohtu kaudu ei saa nōuda sel juhul mitte tehingu tühistamist vaid lepingu alusel üleantu tagastamist, kui tühistamise eeldused olid täidetud ning tühistamisavaldus eelnevalt teisele poolele tähtaegselt edastatud, mida peab tõendama hageja.

landlord 3.12.2016 12:55 (8 aastat tagasi)

Seega on võimalik see veel postiga saata (tühistamise avaldus) juhul kui seda hagiga koos esitada ei saa aga kui põhjalik peaks see olema st kas seal peavad olema ka kõik tõendid lisatud ja täpselt argumenteeritud nagu hagi puhul või piisab lihtsalt põhjendustest miks isik lepingut üles öelda soovib? Juhul kui esitada sellele järgnevalt tühistushagi siis antud asjas on probleem ka selles, et algne esindaja/ostja on selle korteri edasi kantinud kinkelepinguga oma esimese järgu pärijale. Siin lahendis https://www.riigiteataja.ee/akt/676277 on öeldud, et esimese ja teise järgu pärijad ei saa omandada heauskselt seega kui kohus asub seisukohal, et üleantu tuleb tagastada siis isik kes pole seda omandanud heuskselt tuleb kaasata samasse tühistamishagisse kostjana? ja mida peaks kohtult nõudma, öige oleks siis öelda, et hageja soovib lepingu alusel üleantu tagastamist, kinnistusraamatu kande muutmist, seatud kasutusõiguse kustutamist......?

A 5.12.2016 10:15 (8 aastat tagasi)

Tehingu tühistamisele avaldusele ei ole iseenesest tõendeid lisada vaja, vaid avalduses tuleb esitada üksnes tühistamise alused ja põhjused. Riigikohus on põhimõtteliselt tunnustanud ka võimalust esitada vastaspoolele tühistamisavaldus hagiavalduses (vt p 35). http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-140-07 Soovitan pöörduda kõigi dokumentidega mõnda advokaadi- või õigusbüroosse, kuna tegemist on keeruka ja komplitseeritud vaidlusega. Kui korteri omandiõigus on vahepeal ostjalt üle läinud 3-ndale isikule, siis jah, tuleb hagiavalduses märkida kostjaks ka see isik. Võimalikud on nii nõuded, mille nimetasid, kui siis alternatiivselt kahju hüvitamise nõue, juhul kui kohus esimesi nõudeid ei rahulda. Kuna tühistamisavalduse esitamiseks on aega 6 kuud pettusest või esindaja kohustuste rikkumisest teadasaamisest, siis pead valmis olema selleks, et kohus loeb tühistamistähtaja möödalastuks. TsÜS § 98 lg-s 1 ja § 131 lg-s 1 nimetatud tähtaegade puhul on tegemist mitte aegumistähtaegade vaid õigust lõpetavate tähtaegadega, seega ei sõltu nende kohaldamine vastaspoole avaldustest.

landlord 5.12.2016 13:19 (8 aastat tagasi)

Keeruline jah aga siiski võib välja kujuneda olukord kus hagi tuleb ise esitada siin väljatoodust on ikkagi palju kasu. Põhimõtteliselt on siis võimalik esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue alternatiivselt kuid kas seda esindaja või ostja vastu kuigi oli sama isik? Tühistamisavalduse puhul kui see esitada koos hagiga peatub see 3a ja 6k kuu tähtaeg, selles mõttes, et hagi ei pea olema kättetoimetatud kostjale enne näid tähtaegasi?

A 5.12.2016 14:45 (8 aastat tagasi)

Kuna nii esindaja kui ostja on sama isik, siis vahet ei ole. Tühistamisavaldus muutub kehtivaks alles selle teisele poolele kättetoimetamisel (TsÜS § 69 lg 1), mis peab toimuma enne tähtaja möödumist, kusjuures hagiavalduse esitamine kohtule seda tähtaega ei peata. Tühistamisavalduse esitamise tähtaeg peatub üksnes TsÜS § 99 lg-s 3 nimetatud alustel.

landlord 7.12.2016 11:43 (8 aastat tagasi)

Selle tühistamise avaldusega läks hästi, eile toimetati see talle kätte, tähtaeg oleks siuliselt kohe olnud :-) Hagis peaks saama välja nõuda ka VÕS § 1032 lg 2 tulenva mille kohaselt kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha, see peaks olema siis kõrvalnõue millelt hagi hinda ei arvutata

A 7.12.2016 17:03 (8 aastat tagasi)

VÕS § 1032 lubab saajalt tagasi nõuda saadu ning sellelt saadud kasu, seega ei käi siin jutt mitte kasutuseelisest, vaid reaalsest olukorrast, kus korteri uus omanik oleks näiteks korteri kolmandale isikule välja üürinud. Viimasel juhul saaks tehingu tühistamisel endine omanik tagasi nõuda nii korteri kui sellelt üürileandmisega saadud kasu. Ka VÕS § 1032 kommentaarides märgitakse, et lg 1 võimaldab üksnes esemest tegelikult saadud kasu väljanõudmist.

landlord 7.12.2016 20:07 (8 aastat tagasi)

Selles lahendis http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-46-09 p 15

A 8.12.2016 10:11 (8 aastat tagasi)

See lahend ei ole asjakohane, kuna käsitleb asja väljanõudmist ebaseaduslikust valdusest ja valduse rikkumisega seotud kahju hüvitamist. Vaadeldaval juhul on aga asja omandiõigus seaduslikult üle läinud uuele omanikule. Võlaõigusliku käsutustehingu tühistamisel tekib endisel omanikul küll nõudeõigus omandi tagasikandmiseks, kuid ainuüksi võlaõigusliku müügitehingu tühistamise avalduse esitamine ei muuda asjaõigusliku tehingu kehtivust ega korteri omandiõigust. Seega niikaua, kuni kohus ei ole rahuldanud hagi ning tuvastanud, et müügileping on seaduslikel alustel tühistatud, ei ole põhjust rääkida ebaseaduslikust valdusest ega valduse rikkumisega tekitatud kahjust.

landlord 8.12.2016 13:37 (8 aastat tagasi)

Pettuse puhul läheb ka seaduslikult üle? Kinkija on seadud kasutusõiguse endale seega otsest valdust üle antud pole. Samas ta ka reaalselt seda pinda välja üürinud on, eeldatavasti on see üürileping neil sõnaline....

A 8.12.2016 14:16 (8 aastat tagasi)

Jah, ka pettuse puhul läheb omandiõigus seaduslikult üle ning pettus annab üksnes aluse müügilepingu hilisemaks tühistamiseks. See, kas müügilepingu tulemusel omanikuks saanud isik hilisemal kinkelepingu sõlmimisel valduse üle andis või mitte, ei oma mingit tähendust. VÕS § 1032 alusel võib välja nõuda ainult tegeliku kasu, st nii kasu saamise kui selle suuruse (s.t nii üürilepingu olemasolu kui üüri maksmise) tõendamise kohustus lasub hagejal. Kui müügilepinguga korteri ostnud isik kasutas korterit ise ka peale kinkelepingu sõlmimist isikliku kasutusõiguse alusel edasi, siis see pigem tõendab üürisuhte puudumist, kui selle olemasolu.