Ühisvara!

geil 19.12.2004 23:18 (20 aastat tagasi)

Kui antud mees pole ka nõus korteri müügilepingule allakirjutama, isegi siis, kui ta saaks poole müügirahast, kas siis kohtu kaudu oleks võimalik see maha müüa?Kui näiteks tema nüüd esitaks kohtule soovi seda korterit müüa, siis, mis õigused tal oleksid?Kas omaniku lastearv ei mängi mingit rolli, selle mehega tal 1 , muidu kokku 4 last(kas ikka oleks mehel õigus poolele)? Praegu küll täpselt selline tunne, et ei jää muud üle, kui oodata selle soomlase surma, ei taha remondi peale kah sentigi kulutada, teades, et pool võidakse lihtsalt ära võtta. Aitäh, kui keegi viitsib vastata!

Aare 20.12.2004 11:04 (20 aastat tagasi)

Hea geil, Üks tark ja hea inimene on kunagi öelnud: "Suppi ei sööda nii kuumalt, kui seda keedetakse". Loeme ntuke koos Perekonnaseadust: 3. jagu. Ühis- ja lahusvara §14. Ühisvara (1) Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. §17. Ühisvara valdamine, kasutamine, käsutamine (2) Abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. (4) Abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja ei või võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest, kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud. §18. Ühisvara jagamine (1) Abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. (2) Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. (5) Vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. §19. Osad ühisvara jagamisel (2) Kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; !!!!!! 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. (3) Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. (4) Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.

geil 20.12.2004 13:23 (20 aastat tagasi)

suur tänu!Mõned küsimused veel.Nimelt olen viimased 7 aastat elanud ise selles korteris.Olen omaniku tütar.Seega, olen kõik oma rahad pannud selle korteri peale(remont, kommunaalteenused jne.), kas kohus sellega ka arvestab?Veel selline küsimus, et kuna ema mul korteri omanik, siis mind toimetulekutoetusega ei abistata, kuigi olen üliõpilane ja kahe lapse ema.Üür talvel üle 2500 krooni.kas nii ka oleks võimalik, et ema nn. oma osa kirjutab minu nimele? ja veel, kui ema eksmees lihtsalt kohtusse ei ilmu, mis siis tehakse?ta täielik põikpea. Ette tänades!

Aare 20.12.2004 19:22 (20 aastat tagasi)

Hea Geil, Kahjuks ei osaka ma neile küsimustele nii äkki vastata. Tuleme tagasi ülalnimetatud seaduse juurde: §19. Osad ühisvara jagamisel (2) Kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; Need on need vaalad, millelt saab alustada asja käsitlemist, siis tulevad juba mõtted ise, mis ja kuidas täpselt vormistada. ...... Ema ei saa oma osa sulle kuidagi üle anda, kui pole vastavat kokkulepet eksabikaasaga. Perekonnaseadus: §17. Ühisvara valdamine, kasutamine, käsutamine (1) Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. (2) Abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. ... Mis puutub toimetuleku toetusesse, siis siin oma reeglid Sotsiaalhoolekandeseaduse järgi, vaata kindlasti üle (kui ema elab Teil on ühed võimalsued, kui ei ela, siis teised): § 221. Toimetulekutoetuse taotlemine 4) Toimetulekutoetuse määramisel on eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks: 1) omandiõigus eluruumile; 2) liikmelisus elamuühistus (-kooperatiivis); 3) eluruumi üürileping, välja arvatud leping, mis on sõlmitud käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 või 2 1 nimetatud isikute endi vahel; 4) üürileping, mille esemeks on eluruum või elamiseks kasutatav muu ruum ja mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või nende poolt elamu haldamiseks asutatud eraõiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile elamispinda hädasti vajavale isikule või haridust omandavale isikule, samuti eraõigusliku juriidilise isiku eluruumis või muus ruumis elamiseks sõlmitud üürileping, välja arvatud hotellitüüpi majutusettevõtte või hoolekandeasutuse ruumi või puhkamiseks mõeldud ruumi üürileping; 5) üürileping, mille esemeks on eluruum, mis on osa üürileandja enda poolt kasutatavatest eluruumidest, välja arvatud leping, mis on sõlmitud käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 või 21 nimetatud isikute endi vahel; 6) asjaõiguslik leping elamispinna kasutamiseks (isiklik servituut), välja arvatud leping, mis on sõlmitud käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 või 21 nimetatud isikute endi vahel.

Aare 20.12.2004 19:34 (20 aastat tagasi)

Hea Geil, Kohus teb endast oleneva, et eksabikaasa vajadusel kostjana kohtusse kutsuda, olgu ta siis Eestis või Soomes. Kui ta kohtusse ei ilmu, siis on Tsiviilkohtumenetluse seadustikus oma kord selle kohta, võib näiteks sundtoomist või, tagaseljaotsust rakendada. .......

geil 21.12.2004 12:08 (20 aastat tagasi)

Küsimus veel selline, kas kohtus arvestatakse praeguse hetke korteri hinnaga või selle hinaaga, mis see korter lahutuse hetkel maksis?

Aare 21.12.2004 20:55 (20 aastat tagasi)

Hea Geil, jään hetkel vastuse võlgu.

Aare 22.12.2004 08:18 (20 aastat tagasi)

Hea Geil, ole hea, kui mahti saad, palun kruti veel ise ka Perekonnaseadust ja eriti riigikohtu lahendeid www.nc.ee, seal on neid arusaamu päris mitu.