Üürilepingu muutmine sõnastuselt segane

J. 20.08.2020 07:51 (3 aastat tagasi)

Mina saan sellest punktist aru nii, et kui üürnik ütleb lepingu ennetähtaegselt üles, siis on õigus lepingu tingimusi muuta ilma poolt kokkuleppeta ehk ühepoolselt. Näiteks, üürileandja saab üürniku ülesütlemisavalduse kätte ja muudab järgmisest päevast üüri kahekordseks, mispeale üürnik omakorda muudab lepingutingimusi ühepoolselt nii, et üürisumma on null. Ühesõnaga nonsenss. Leping on pooltevaheline kokkulepe ja seda ei saa ühepoolselt muuta. Üks pool võib teisele teha küll ettepaneku lepingu muutmiseks, kuid kui teine pool ei nõustu, siis kehtib leping vanaviisi edasi kuni lõpuni. Muidugi juhul, kui leping läheb vastuollu mõne kehtiva seadusega, siis kehtib seadusesäte. Aga kuidas maakler seda punkti selgitas?

Pätu 23.08.2020 18:56 (3 aastat tagasi)

Aitäh, J. Ka mina kaldusin sama arvama, et sõnad "välja arvatud .." viitavad sellele, et lepingu ennetähtaegse ülesütlemise järel võib lepingu tingimusi muuta kokkuleppeta. See on loomulikult lepingu põhimõttega vastuolus ja seega mõttetu. Maakler selgitas punkti nii, et "Tähtajalise lepingu puhul üürnik tähtaja lõpuni ei maksa üüri, kuna lõpetab lepingu. Üürileandja ei ole pannud lepingusse trahvi lepingu rikkumise eest." (kõrvalmärkusena pean lisama, et üürileping on 1-aastase tähtajaga). Ehk siis maakleri selgitus lepingu punkti kohta on minu jaoks sama segane kui lepingupunkt ise. Aga võibolla ei saanud maakler minu küsimusest täielikult aru (kuigi küsisin sama moodi nagu siin foorumis). Proovin teises sõnastuses uuesti..

Reelika 23.08.2020 21:08 (3 aastat tagasi)

Leping on kummaline, sest tähtajalist lepingut saab üles öelda ju ainult erakorraliselt ja see eeldab mõjuva põhjuse olemasolu ning ei pea mingit 2 kuud ette teatama. Praegu on justkui tähtajaline leping aga osa sätteid on tähtajatu lepingu omad (a la see, et üürnik saab korraliselt justkui 2 kuu etteteatamisega lepingu üles öelda).

J. 24.08.2020 05:06 (3 aastat tagasi)

Seadusejärgselt võib tähtajalise lepingu tõesti üles öelda vaid erakorraliselt ehk mõjuva põhjuse olemasolul, kuid pooled võivad kokku leppida ka (üürnikule) soodsamates tingimustes. Kuigi, jah, eks see punkt natuke kummaline ole. Võikski ju lepingusse selgesõnaliselt panna, et kui üürnik lõpetab lepingu ennetähtaegselt punkti 2 alusel, siis üüri arvestatakse kuni lepingu lõpetamise kuupäevani.

Pätu 27.08.2020 16:48 (3 aastat tagasi)

Jah, tõesti kummaline leping, milles tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu tavapärased tingimused on korraga sees. Ma sain muide lõpuks aru, mida üürileandja punkti 1 sõnastuse järgi mõtles. Kuna leping on 1-aastase tähtajaga, siis üürniku poolt punktis 2 sätestatud lepingu ennetähtaegse ülesütlemise õigust kasutades muudabki üürnik sisuliselt ühepoolselt lepingut. Ehk siis lepinguga antakse üürnikule õigus lepingu lõppemise aega ühepoolselt varasemaks muuta, teatades sellest üürileandjale ette 2 kuud. Aitäh kõigile kaasa mõtlemast. Teema lahendatud.

J. 28.08.2020 04:56 (3 aastat tagasi)

Leping peab olema sõnastatud nii selgelt, et ei peaks mõistatama, mida kumbki pool on mõelnud. Praeguse sõnastuse järgi võib kumbki pool muuta ühepoolselt mistahes lepingu punkti, mitte ainult üürnik ja mitte ainult lepingu tähtaega. Õigem oleks olnud punktile 2 viidata lepingu tähtaja punkti juures. Näiteks - lepingu tähtaeg on 1 aasta välja arvatud punktis 2 nimetatud juhul. Lihtne ja selge, et need kaks punkti käivad kokku ja kõigil ülejäänud juhtudel on lepingu muutmiseks vaja poolte kokkulepet.

K 31.08.2020 21:33 (3 aastat tagasi)

Tähtajalisel lepingul pikkusega kuni 3 aastat ei ole võimalik üüri tõsta

Pätu 1.09.2020 06:38 (3 aastat tagasi)

Kokkuvõtteks: olen täiesti nõus, et leping peab olema sõnastatud selgelt ja ühemõtteliselt mõlema poole jaoks. Seepärast tegin üürileandjale vastava ettepaneku ja jätsime segase osa lepingust välja. Nüüd on punkt 1 sõnastatud järgmiselt: " 1. Lepingu tingimusi võib muuta üksnes Poolte kirjaliku kokkuleppe alusel või kui Lepingu muutus tuleneb EV õigusaktidest.". Lihtne ja selge! Sellest juhtumist kumab tavakodaniku jaoks lihtne elutarkus - kui mingi tingimus lepingus on segane, siis tuleb see mitte ainutl selgeks rääkida, vaid kindlasti ka selgelt lepingusse kirja panna. Ja mitte sellest segasest tingimusest hoolimatult mööda minna või üle libiseda, arvates (või lootes), et ehk ei tule selle tingimusega lepingu tähtaja jooksul kunagi kokku puutuda. .. Võibolla. .. Aga kui tuleb kokku puutuda, siis suure tõenäosusega kulub aega ja vaeva selle segaduse lahendamiseks rohkem, kui enne lepingu sõlmimist selle tingimuse selgelt ja ühemõtteliselt kirjapanemiseks.