Nn. sohilapsed

Nõutu 12.05.2005 21:43 (19 aastat tagasi)

Üle 30a. tagasi sündis mehel abielust poeg....umbes 20a. tagasi peale lahutust armukesele tütar. Poeg kasvas pärast lahutust isaga....tütrele mõistis nõukogude aegne kohus alimendid, kuigi DNA tõestust tehtud pole, kas nn. tütar on ikka tõesti tütar? Nüüd on isa kõrges vanuses ja testamendi tegemine käsil. Kuna ta nn. tütrega kokku puutunud pole, siis soovib ta kõik jätta pojale. Testament on nii tehtudki. Kui isa peaks mingi hetk ära minema, siis millised võimalused oleksid nn. tütrel? Kuigi kohtus tunnistati ta tütreks aga isa pole kindel ja DNA-d pole tehtud. Kas ja millise aja jooksul on tal võimalus nõudma tulla?

donald 13.05.2005 08:06 (19 aastat tagasi)

kui ta just töövõimetu pole, siis ei saa ta absoluutselt midagi, kui testamendis on kõik pojale määratud. Kui on töövõimetu, pärib sundosa, mis on pool sellest, mis ta muidu seaduse järgi oleks pärinud. Oli vist nii need asjad...loe pärimisseadust

Mimm 15.05.2005 17:50 (19 aastat tagasi)

jah, kui testamendiga talle midagi määratud pole ja ta pole töövõimetu, siis ta ei saagi midagi.

selgita 18.05.2005 16:19 (19 aastat tagasi)

Kuigi kohtus tunnistati ta tütreks?

nelle 19.05.2005 22:16 (19 aastat tagasi)

see ei oma tähtsust, sest tegu on testamendiga, ja testaatori tahtega pärandada asja selliselt...

Nõutu 20.05.2005 13:23 (19 aastat tagasi)

Tunnistati tütreks selle põhjal, et armukese naabrid tunnistasid et see mees käis naisel külas sel perioodil korduvalt kui ta rasestus.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.