Julianus Inkasso

L. 20.03.2025 14:33 (1 kuu tagasi)

Tere. Minu olukord: Eesti riigis on mul Activa Finance Group OÜ-le võlgnevus, esindaja Julianus Inkasso. 2019 aastal on see võlgnevus tulnud Helsingin Kärajäoikeusele. Teadsin sellest hetkest peale, et Soome Ulosotto tegeleb võlgnevusega, siiamaani peetakse minu sissetulekust kinni ja edastatakse summasid Active Finance Group OÜ-le (mida on ka näha ulosotto e-teeninduses). Eestis oli mul vanaema korter, mille ,augustis, 2023 aastal kinkelepinguga kinkisin heale tuttavale (kes aitas vanaema eest hoolitseda ja kelle jaoks on nüüd korter ainuke elukoht, pannes sinna alla oma aega ja ressursse). 2023 aasta oktoobris tuli mulle Eesti poolt teavitus, et võlgnevus on antud Eesti kohtutäiturile. Millele mina reageerisin, et ma ei ole nõus, et ühte ja sama võlgnevust lahendatakse kahes eri riigis. Tänavu aasta jaanuaris tuli mulle kohtumääruse teade. Julianus Inkasso (Activa Finance Group OÜ esindaja) nõuab korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõtmist. Tegin sellele enda vastuse seisukoha kohta. Nüüd tuli Julianuse Inkasso poolne seisukoht. (Kohtuotsust pole veel tulnud). Minu küsimus on see, et kas sama võlga saab paralleelselt kahest riigist lahendada? Millised oleks minu õigused, kui olen tõestanud, et maksed Activa Finance Group OÜ-le toimuvad Soome ulosotto kaudu. Korter, mis sai kinkelepinguga tehtud heale tuttavale, oleks pigem tema karistamine.

rava 21.03.2025 06:38 (1 kuu tagasi) vasta...

Sama võlga ei tohiks üldjuhul kahes riigis korraga täita, kuid see sõltub sellest, kas Eesti ja Soome täitemenetlused on omavahel koordineeritud ning kas Eesti kohtutäitur on teadlik, et Soomes juba toimub võlgnevuse tasumine. Kui Soome ulosotto on juba sissetulekutest raha kinni pidanud ja edastanud Activa Finance Group OÜ-le, peaks see katma nõude. Eestis võib kohtutäitur siiski menetlust alustada, kui võlausaldaja on esitanud nõude ka siin ja kui võlgniku nimel on Eestis vara. Täitemenetluse seadustiku § 5 lg 1 järgi toimub Eestis täitemenetlus kohtutäituri kaudu ning sama seaduse § 177 lg 1 kohaselt on keelatud korduvalt täita sama nõuet. Kui oled Eesti kohtutäiturile teatanud, et Soomes toimub täitemenetlus, peaks ta selle arvesse võtma. Võid nõuda tõendeid, et võlausaldaja ei ole saanud topeltmakseid. Võlaõigusseaduse § 128 järgi saab lepingut tühistada, kui see on tehtud pettuse või kellegi kahjustamise eesmärgil. Pankrotiseaduse § 110 ja MS § 187 lubavad kohtul tagasivõita tehinguid, kui need on tehtud võlausaldajate kahjustamise eesmärgil. Kui kohus leiab, et kinkeleping tehti vara kaitsmiseks täitemenetluse eest, võib see olla tühistatav. Kui aga suudad tõendada, et see oli siiras kinkimine inimesele, kes hoolitses vanaema eest ja kelle jaoks oli korter oluline, on kohtul keerulisem leida alust tehingu tagasipööramiseks. Kasuks tulevad lepingud hooldamise kohta jms tõendid, et kinkimine ei olnud seotud võlgadest hoidumisega, vaid vanaema hoolduse ja reaalse vajadusega. Kui tõestusmaterjale pole, siis on see ilmselt kahjustamine.

L. 21.03.2025 15:26 (1 kuu tagasi) vasta...

Tänud vastamast. Ma ei tea nüüd kui suurt rolli mängivad antud olukorras aastaarvud. Kuid Julianus Inkasso poolt. taust.ee-s on märge 2017. Vanaema tegi kinkelepinguga korteri minu nimele 2018, kui ta ootamatult haigestus ja 2019 aasta augustis pidime ta paigutama hooldekodusse, sest tema jalg ambuteeriti. Kuna mina ise elan alates 2017 aastast Soomes, siis see aeg 2018-2019 (kui korter oli juba minu nimel, kuid vanaema elas seal sees), käiski hea perekonna tuttav vanaema eluolul silma peal hoidmas, sest mina seda teha ei saanud ja vanaema soovis oma kodus olla, mida ma talle ka võimaldasin. Kahjuks ei ole selle aja kohta mingeid tõendeid - lihtsalt perekonna tuttava kinnitus minu sõnadele. Korter seisis tühjana 2019-2023 minu nimel. Julianus Inkasso kordagi ei andnud märku sellest, et täitemenetlust hakkaks tegema ka Eesti kohtutäitur, sest 2019 aastal anti võlgnevus Helsinki Käräjoikeusele. Märku sellest ta andiski 2023 aasta oktoobris, kui minupoolne kinkeleping perekonna tuttavale oli tehtud sama aasta augustis. Eesti kohtutäitur teab, et nõuet täidetakse Soomes, oma õiendis on kinnitanud, et mina kinnisvara ei oma ja nõude liik on välisriigi kohtulahendi rahaline nõue. Hetkel Julianus Inkasso eeldab, et mina teadsin või pidin teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Minu tõendus sellele on ainult suusõnaline, et mina teadsin, et alates 2019 aastast on võlgnevus antud Soome.

lisa kommentaar

Aadressi avalikult ei näidata. Täida juhul, kui soovid teavitusi uutest kommentaaridest antud teema piires.

 
  ______   _    _     _____     _____   
 /_   _// | || | ||  |__  //   |  ___|| 
   | ||   | || | ||    / //    | ||__   
  _| ||   | \\_/ ||   / //__   | ||__   
 /__//     \____//   /_____||  |_____|| 
 `--`       `---`    `-----`   `-----`

Kirjuta siia ülaltoodud tähed.