Vabaabielu pärandõigused

Marianne Marianne 19.04.2025 19:11 (6 paeva tagasi)

Meie kooselu algas mehega alates 1985a. 1986a dets sündis meil esimene ühine laps, 1988a teine, 1991a kolmas ja 2002a neljas ühine laps. Enne minuga koos elamist oli ta abielus ja 2 last, lahutatud. Kuna meie kooselu jooksul ei ole mees soovinud abielu registreerida siis millised on minu pärandõigused juhul kui mees lahkub enne mind? Elame tema majas, päris oma emalt. kogu kooselu vältel on mees kirjutanud nii maad kui autod ja talu enda nimele. Minul ei olnud varem eelnevaid suhteid, sest kohtumise hetkel olin 17a. Kogu ühine kooselu aeg on mees kõik enda nimele vormistanud. Nüüdseks on mees 65a ja mina 60a. Mees ei soovi varast mingit kokkulepet teha. Kas on ka minul mingeid õigusi kui kunagi tulevikus peaks mees enne mind lahkuma igavikku?

bodo 20.04.2025 08:40 (5 paeva tagasi) vasta...

Kui abielu ei ole registreeritud, siis Eesti kehtiva õiguse järgi ei ole elukaaslasel seaduse alusel pärimisõigust. Pärimisseaduse (§ 16 lg 1) kohaselt pärivad esmalt lahkunu lapsed – antud juhul kuuluksid pärijateks kõik kuus mehe last, nii eelmisest abielust kui ka kooselust sündinud. Elukaaslane ei kuulu seaduslike pärijate hulka, kui kooselu ei ole olnud registreeritud abieluna ega ka testamendis fikseeritud. Kui mees on kogu vara – sealhulgas eluaseme, maa ja autod – vormistanud ainult enda nimele, siis kuulub see vara pärast tema surma pärijatele, mitte kooselupartnerile. Kooselu kestus ega ühiste laste olemasolu ei anna varalisi õigusi ega kaitset. Kohtupraktika (nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-38-11, 2011) on mõnel juhul arvestanud elukaaslase panust ühisesse majapidamisse käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise alusel, kuid sellise nõude rahuldamine sõltub kohtust ning vajab tõendamist (nt tööpanus, hooldus, majanduslik panus jms). Sellise nõude esitamine ei ole lihtne ega kindla tulemusega. Kui mees sureb ilma testamenti tegemata, siis kuulub kogu vara pärijatele ning neil on õigus vara jagada ja võõrandada. Elukaaslane võib seetõttu kaotada õiguse jätkata elamist ühises kodus. Selliste olukordade vältimiseks on soovitatav, et mees koostaks testamendi, kus määratakse näiteks elukaaslasele eluaseme kasutusõigus või osa varast. Seda saab teha notaribüroos. Kui mees ei soovi varalist kokkulepet ega testamenti teha, jääb elukaaslase positsioon juriidiliselt väga nõrgaks. Ta võib tulevikus tugineda üksnes võimalusele pöörduda kohtusse ja nõuda hüvitist kas käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise alusel, kuid see ei ole lihtne tee.

nymu 20.04.2025 15:10 (5 paeva tagasi) vasta...

on olemas selline asi nagu vastatsikune testament - see kes teise inimese üle elab, saab kogu pärandi endale. Notaris saab teha.

noo 21.04.2025 19:18 (4 paeva tagasi) vasta...

vastastikust testamenti ei saa ühepoolselt teha. Kui mees midagi ette võtma nõus ei ole, siis pole sellest soovitusest mitte midagi kasu.

lisa kommentaar

Aadressi avalikult ei näidata. Täida juhul, kui soovid teavitusi uutest kommentaaridest antud teema piires.

 
 __   _      ___               _    _   
| || | ||   / _ \\    ____    | || | || 
| '--' ||  | / \ ||  |    \\  | || | || 
| .--. ||  | \_/ ||  | [] ||  | \\_/ || 
|_|| |_||   \___//   |  __//   \____//  
`-`  `-`    `---`    |_|`-`     `---`   
                     `-`

Kirjuta siia ülaltoodud tähed.