Teemade kronoloogia
pärandamisest
S. 20.12.2002 09:15 (22 aastat tagasi)
Lugu selline: inimene suri ära, abikaasast on ta lahutatud ning tal on kaks last. Üks laps sai kinkelepinguga maja. Tema sooviks oli, et teine laps saaks kogu rahalise poole endale (ta oli koonduslaagris Saksamaal ning seal on veel raha tulemas...) Kahjuks ei jõutud aga mingit dokumenti sõlmida, enne ta lahkus siit ilmast... Kuidas nüüd edasi käitud? Kas tuleb ära oodata see kaks kuud inimese surmast teatamisest või võib ka kohe minna notarisse ja teha sellise paberi, et teine pärija loobub nendest rahadest jne.?
S. 20.12.2002 09:24 (22 aastat tagasi)
Selline asi veel, et kuna inimene ei olnud enam suuteline üldse liikuma, siis mõni aeg enne surma sai siiski pangas tehtud volitus, et see laps, kellele ta kogu seda raha tahtis, saaks sealt ka selle kätte. Teame aga seadustest tõesti vähe ning panka helistades öeldi, et volitus lõpeb inimese surmaga. Aga kust kohast pank üldse teada saab, et inimene ära suri? Kui minna selle sama volitusega siiski panka, kas saab raha kätte? Ja teha siis hiljem notariaalne paber selle kohta, et hilisemaid rahasid kätte saada? Andke nõu, oleme tõesti täiesti ummikus ega tea, mida teha ja kuidas käituda...
KM 23.12.2002 19:28 (22 aastat tagasi)
1. Ei tule oodata kahte kuud võib pöörduda kohe notari poole.Pärandi avanemis aeg on pärandaja surma päev. Tuleb esitada notarile avaldus pärandi avanemise kohta ja avaldus pärimisõiguse tunnistuse saamiseks. 2. Kui testamenti ei olnud on siin tegemist seadusjärgse pärimisega. Pärijad on mõlemad lapsed juhul, kui üks nendest pärandist loobub peab ta tegema vastavasisulise avalduse, mis peab olema notariaalselt vormistatud. Muus osas ei oska hetkel aidata. Kuid notari poole pöördudes on sul ju õigus tasuta juriidilisele abile. Oleks tore kui mõni minust targem ka seda teemat viitsiks kommenteerida. Huvitab just see, et kui rahad volituse alusel välja võtta peale pärandaja surma, kas selline tegu on mingit moodi karistatav. Volitatu ei pea ju alati teadma, et volitaja on surnud. Ja samuti tahaks teada, mis kanaleid pidi jõuavad pangani andmed kontovaldaja surma kohta.
outlaw 27.12.2002 14:00 (22 aastat tagasi)
Volitus lõpeb tõesti tavaliselt volituse andja surmaga (v.a mõni spetsiifiline käsundusleping) Kui raha võtta välja pärast surma, on see tõenäoliselt volituseta tehtud tehing ja selle alusel saadu kuulub tagastamisele. Näit igasugususeid pensione ei saa omastada, muudest rahadest võib üht-teist sujuvalt pärandvara hulka arvata. Tavaliselt polegi suurt vahet selles, kas raha on pangakontol või külmutatult kellegi kodus. Intressid võib-olla? Kui süüd ei ole ( volitatu ei teadnud ega pidanudki teadma, et volitaja surnud on) siis minu arvates karistada pole põhjust.