Alimendid vanglasse

Terje 3.01.2003 16:13 (22 aastat tagasi)

soovitan vaadata justiitsministeeriumi kodulehekülge, haldusala kohtud alt ja abiks kohtusse pöördujale. Saab alimente välja mõista, kuid see võtab kindlasti oma mitu kuud.

outlaw 4.01.2003 21:21 (22 aastat tagasi)

Millistest sissetulekutest vang alimente maksaks? Eeldusel, et ta tööl ei käi. Kui isa Rootsis vangis, peaks hagi vist Rootsi kohtule esitama. See oli praegult lambist pandud vastus, võib-olla viitsib keegi täpsemalt uurida.

Piret 4.01.2003 21:40 (22 aastat tagasi)

Ta töötab vanglas. Mulle seletati korra, et elatisraha nõudeks tuleb lapse isale määrata alimendid ja kuna ta neid ise ilmselt maksta ei saa, siis maksab elatisraha nii kaua Eesti riik. Peale vanglast vabanemist peab ta riigile tagasi maksma nö. võla st. riigi poolt makstud elatusraha. Ma ei tea kas see info vastab tõele ja millisest otsast alata.

AxL 6.01.2003 10:45 (22 aastat tagasi)

Riik teile küll elatist ei maksa. Healjuhul maksab ta teile mingisugust toetust, kuid elatist maksab ikka lapsevanem kohtuotsuse alusel või notariaalsel kokkuleppel (võib ka muidugi ilma, kuid siis ei saa seda mitte maksmisel täitmisele pöörata).

outlaw 6.01.2003 12:44 (22 aastat tagasi)

Riigi asumisest elatise maksja kohale pole mina ka kuulnud. Kas see, kes ütles, mingile õigusnormile ka viitas? Rootsi vangla on samuti kahtlane moment. Peaksid vist alustama sellest, et uurid välja, kas Rootsi tunnistab Eesti kohtuotsuseid. Tunnistamiseks sõlmivad riigid omavahel vastavad lepingud. Minu mäletamist mööda Rootsiga ei ole sellist lepingut. Hagi võid Eesti kohtusse esitada (elatise nõudja elukoha järgi), aga elatise väljamõistmisest pole kasu, sest seda ei saa täitmisele pöörata. Teine võimalus - Rootsi kohtusse ja siis saaksid ka raha kätte kui isal mingeid sissetulekuid on. Aga selles asjas peaksid mõne roootsi juristi või vastavalt spetsialiseerunud eesti bürooga konsulteerima.

misasja 14.01.2003 15:51 (22 aastat tagasi)

Aga Eesti on ju ühinenud ka rahvusvaheliste konvetsioonidega (nimed ei tule hetkel meelde) mis peaksid tagama teise riigi kohtuotsuse tunnistamisega. õigusabileping on sõlmitud ainult läti, leedu, ukraina, vene ja poolaga

Katja 14.01.2003 16:14 (22 aastat tagasi)

misasjal on õigus. andku hagi eesti kohtusse nagu ikka. Ülejäänu on kohtute mure. Ega me pärapõrgus ei ela lõppude lõpuks.

misasja (tuntud ka kui väike abi) 14.01.2003 16:17 (22 aastat tagasi)

aitäh Katja ja vabandan eelnenud kirjavigade pärast.

Katja 14.01.2003 16:31 (22 aastat tagasi)

kui ikka vastust ei tea, siis pole ju mõtet "lambist panna", outloo. me misasjaga oleme ikka tõe ja õiguse eest väljas.

outlaw 14.01.2003 22:45 (22 aastat tagasi)

Katja ja misasja, valgustage mind ka selle rahvusvahelise konventsiooni osas, mille nimi teil meelde ei tule:) Mina ka ei mäleta, et selline oleks olemas (päris tõsiselt) Davai, davai, anna kohtusse, potom posmotrim:)) Damn!!! Need nn. õigusabilepingud (praegult ei tulegi meelde, kas venega seda on sõlmitud)käsitlevad muuhulgas vastastikuste kohtuotsuste tunnustamist. Leping Poolaga näit RT II, 1999, 4, 22. Täitemenetlus VII osas puust ja punaselt ära seletatud. Aga kui viskan Eestis kohtutäiturile mingi Kanada otsuse hambusse? Või Mosambiigi oma? Mina ei tea, võib-olla sobis, võib-olla saadetakse pikalt. Tahtsin ainult öelda, et uuri välja, kas Rootsi tunnustab Eesti kohtu otsust. Ja ilus oleks kui vastav leping samuti näha toodaks:)

Katja 16.01.2003 12:59 (22 aastat tagasi)

New Yorgi 1958. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon, millele Eesti on alla kirjutanud (RT II 1993, 21/22, 51)

Katja 16.01.2003 13:09 (22 aastat tagasi)

P.s See oli vahekohtuotsuste kohta. Aga antud juhul polegi tegemist välisriigi kohtuotsuse tunnustamisega. Otsuse teeb eesti kohus ja sissenõudja avalduse alusel alustab kohtutäitur elatise sissenõudmist võlgniku vara- või elukohajärgse kohtutäituri kaudu.

outlaw 16.01.2003 15:05 (22 aastat tagasi)

Jaah, seda ma kartsingi:) Vahekohus e. arbitraaz ja kohus on ju ikka kaks täiesti erinevat asja. Äriühingud näit. katsuvad oma cased vahekohtusse sokutada, sest selle otsuseid tunnistavad pea kõik tsiviliseeritud riigid. Just seepärast, et on ühinenud Sinu nimetatud New Yorgi konventsiooniga. Alimentide asja ei hakka keegi arbitraazis arutama, see rohkem kaubandusõiguslike vaidluste jaoks. Nii järgi mõeldes peaks ennekõike otsustama, millise vara arvelt sissenõudmine hakkab toimuma. Kui isal eestis mingi vara maha jäänud ja täitur teeb julge otsuse see ära müüa... siis selle mõtte teostamine on kahtlane. Vt ka TMS. Kui loodetakse Rootsi vanglas teenitava töötasu peale, siis Rootsi riigi ja Rootsi kohtutäituri jaoks võib Eesti kohtu otsus olla tühi paber. Ja Eesti kohtutäituri võim teatavasti niikaugele ei küündi.

Sass 16.01.2003 16:23 (22 aastat tagasi)

Eesti on allakirjutanud nt. Ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga, millele eeldatavasti ka rootsi on allakirjutanud, kui arenud euroopa riik. Lisaks on Eesti alla kirjutanud ülalpidamisekohustustele kohaldatava õiguse konventsiooniga, millele eeldatavasti ka rootsi on alla kirjutanud.

Katja/Sass 16.01.2003 16:24 (22 aastat tagasi)

s.t eelmise loo autor on Katja ehk Sass.

outlaw 17.01.2003 00:05 (22 aastat tagasi)

Esimene nimetatutest on täiesti OK konventsioon. Ratifitseeritud 20 riigi poolt (maailmas), sealhulges õnneks ka Rootsi. Kui suudetakse korraldada "õiglane" (mõtlen seejuures, et põhimõtteliselt peaks ka vangil olema võimalus suuliselt menetluses osaleda)kohtupidamine, võib isegi asja saada. Teisel Sinu nimetatul on veel vähem osalisi ja Rootsit nende hulgas pole. Kui rootslased just viimastel kuudel asjaga hakkama pole saanud. Ja omapoolse otsingu tulemusena lisaks ÜRO Välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsiooni. Näeb välja nii, et eesti kohtu otsus, ülalpeetava pilt jm vajalik antakse justiitsministeeriumile ning see korraldab ülejäänu. Ei tea küll, kuidas Rootsis selle ratifitseerimisega on.

Katja 17.01.2003 09:44 (22 aastat tagasi)

mis jutt see on ,et põhimõtteliselt peaks ka vangil olema võimalus suuliselt menetluses osaleda. Seda toimub iga päev nii ts- kui ka kr-l asjade puhul. Just nii see käib, et taotlusi välisriigi korraldab justiitsministeerium.

outlaw 17.01.2003 21:31 (22 aastat tagasi)

Tuli juhuslikult meelde EV põhiseaduse § 24 "Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures" Sama meenutatud ka Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §67. Täiesti iseküsimus on see, kas inimene seda õigust kasutab. Võib ka esindaja võtta või pohhuistlikult lasta tagaseljaotsus teha. Aga kui rootsi vang raiub, et tema tahab isiklikult kohal olla (ts.protsessis vist sundkorras esindajat ei saa määrata)kuid seadus ei luba vanglast minema jalutada? See analoogne seadusliku takistusega ja kas protsess tuleks vabakssaamiseni edasi lükata? Või isa Rootsist kohale organiseerida? Või kogu kohtupidamisega Rootsi kolida? Kui vangisolek üldse maha salata, teade AT-sse panna ja pärast minna Rootsist raha küsima, siis nende konventsioonide kohaselt ei lähe selline diil läbi.

Sass 22.01.2003 10:08 (22 aastat tagasi)

soovitan tutvust teha õiguse algtõdedega.

outlaw 24.01.2003 13:02 (22 aastat tagasi)

To Katja-Sass:) Kui märkus minu kohta käis , siis on tutvutud. Algtõdede baasil tundub iga asi äärmiselt lihtne. Isegi autol on mootor, kere ja neli ratast - mis siin keerulist on. Kuid üldine reegel on, et mida rohkem teemat uurida, seda paremini tead seda, et tegelikult ei tea sa mitte midagi. Õigusega samamoodi: esimesel kursusel põrutatakse, et ainuõige vastus on JAH, viimasel jaba ettevaatlikumalt et tõenäoline vastus võib olla JAH juhul kui realiseeruvad tingimused X ja Y. Ja omapoolne soovitus ka: kui kunagi kohtusse esindajaks satud, siis ära seal niimoodi lahmi. Panevad pahaks:)

sass 29.01.2003 16:44 (22 aastat tagasi)

äitäh, soovituse eest, tean. äkki on rk lahend selle kohta olemas.