Korteri müük ja tulumaks

petis 12.09.2005 18:41 (19 aastat tagasi)

juhuse peale võib ka lootma jääda, egas maksuamet kõike ka näe, või müü madalama hinnaga (lepingus), kui ostsid

mari 12.09.2005 20:10 (19 aastat tagasi)

Ühe korteri müük aastas peaks olema tulumaksuvaba. Vähemalt mina ei maksnud ja ma ei tea ka ühtki tuttavat kes oleks maksnud. Üks asi on äri, teine oma vara müük. Mis kasu saa saad endale kuuluva vara müügist? Kui enne oli 500 tuhhi eest kinnisvara ja peale müüki on 500 tuhhi, siis kus on kasum?

Pyhkija 12.09.2005 23:29 (19 aastat tagasi)

Tulumaksuseaduse § 37 lg 1: Kasu või kahju vara (§ 15 lõige 1) müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Maksustatavast osast saab maha võtta veel müügiga otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Vara võõrandamisel tulumaksust vabanemise võimalused on loetletud tulumaksuseaduse §-s 15.

kata 13.09.2005 14:06 (19 aastat tagasi)

Tulumaksuga ei maksustata isiklikus kasutuses olnud vara müüki. Kui kaua nimetatud vara peaks enne müüki kasutama, ei ole seadusega sätestatud. Seega, koli sisse, ela 2 päeva, tutvusta ennast naabritele, saada endale kiri "muhv nõudmiseni", koli välja ja müü oma korter tulumaksuvabalt maha.

v 14.09.2005 21:11 (19 aastat tagasi)

Maksumaksja alalise või peamise elukoha määratlemine maksuvabastuse rakendamisel Residendist füüsilise isiku poolt oma alalise või peamise elukohana kuni võõrandamiseni kasutatud eluruumi võõrandamisest saadud kasu ei maksustata tulumaksuga kui võõrandatakse: kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või korterihoonestusõiguse esemeks olevat eluruumi või ehitist või korterit kui vallasasja või elamuühistu osamaksu. Eespool loetletud eluaseme erinevate tüüpide selgitamiseks mõningaid näiteid: eluruum tähendab alaliseks elamiseks kasutatavat elamut (hoonet) või korterit (elamu/hoone osa) eluruum kinnisasja olulise osana on näiteks elumaja/talumaja, mis koos juurdekuuluva maaga moodustab kinnisasja (kinnistu) kinnisasi on maatükk, mille oluliseks osaks on elamu/hoone korteriomandi ja korterihoonestusõiguse esemeks on korter korteriomandi esemeks on näiteks mitmekorruselises elamus eluruumina kasutatav korter ehitis või korter kui vallasasi - ajutiselt, kuni maa kinnistamiseni vallasasjana käibiv ehitis või korter ehitis või korter kui vallasasi on näiteks ostueesõigusega erastamata korter kuni erastamiseni ja kandmiseni kinnistusraamatusse elamuühistu (näiteks ka endine elamukooperatiiv) liikmeks ja korteri kasutajaks ollakse osamaksu kaudu ning korteri kasutamisõiguse üleandmine teisele isikule toimub osamaksu võõrandamise teel (võõrandatakse osamaksu ja sellega ka korterit). Maksumaksja alalise või peamise elukoha määratlemisel lähtutakse maksukorralduse seaduse § 9 lg 1, mille kohaselt mõistet "elukoht" kasutatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 järgi: isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht Seega ei sätesta seadus alalise või peamise elukoha määratlemise täpseid kriteeriume ega elukohas elamise aega, mistõttu maksuvabastuse rakendamiseks elukoha tuvastamine, kus maksumaksja kuni eluruumi võõrandamiseni alaliselt või peamiselt elas, on fakti tõendamise küsimus. Maksuhaldur ei vaidlusta isiku õigust oma elukohta määrata, kuid maksumaksja alalise või peamise elukoha tõlgendamine ei ole huvitatud isiku suvaküsimus siis, kui see on seotud tema tulude väljatoomise ja maksustamisega. Konkreetse eluruumi kasutamine kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana on fakt, mis võib kuuluda tõendamisele ja kontrollimisele. Maksumaksja alalist või peamist elukohta iseloomustab esmalt selle seotus tema isiklike ja majanduslike huvidega, mida maksumaksja peab tõendama. Oma alalist või peamist elukohta võib tõendada kõikide tõenditega, nagu näiteks riiklikesse registritesse kantud andmed, maksumaksja seletused, tunnistajate, sh naabrite ütlused, dokumendid maksumaksja nime ja aadressiga, korteriühistu töötajate ja liikmete selgitused, kohaliku omavalitsuse asutuste teatised, teatud juhtudel samas linnas/asulas/külas töökoha või püsiva sissetuleku olemasolu, ajakirjanduse tellimine, posti laekumine jne. Oluliseks tõendiks elukoha määratlemisel on Eesti rahvastikuregistrisse, maksukohustuslaste registrisse või mõnda muusse riiklikku registrisse konkreetse isiku elukoha kohta kantud andmed. Samas need andmed ei oma ette määratud jõudu. Registriandmeid hinnatakse kogumis teiste tõenditega. Kui registrites näidatud aadress ühtib võõrandatud eluruumi aadressiga ning maksumaksja tõendab, et kasutas seda eluruumi kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana ning maksuhalduril ei ole alust kahelda selle fakti tõepärasuses ja tal ei ole teistsuguseid tõendeid, mis lükkaksid maksumaksja väited ja tõendid ümber, siis maksuhaldur ka aktsepteerib maksumaksjat ja sellega ka maksuvabastust. Juhul, kui maksumaksja väidab paljasõnaliselt ja tõendamata, et kasutas võõrandatud eluruumi kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana või selle ainsaks tõendiks on rahvastikuregistri või mõne muu riikliku registri kanne ning ta ei esita maksuhalduri nõudmisel muid selle eluruumi oma alalise või peamise elukohana kasutamise tõendeid, siis ei käsitleta seda eluruumi tema alalise või peamise elukohana ja maksuvabastust ei rakendata. Maksuvabastuse kohaldamisel ei oma tähtsust võõrandatud eluruumi oma alalise või peamise elukohana kuni võõrandamiseni kasutamise aja kestvus, sest antud elukohas elamise aja pikkus võib vaid kinnitada selles elukohas elamist, kuid ta ei ole peamine tõend. Konkreetse eluruumi oma alalise või peamise elukohana kasutamise aja pikkus ning teise eluruumi soetamise vajaduse tekkimine oleneb väga mitmesugustest asjaoludest, mistõttu võib mõningatel juhtudel tekkida vajadus elukohta vahetada suhteliselt lühikese aja tagant. Seega võib olenevalt konkreetsest olukorrast olla alaliseks või peamiseks elukohaks koht, kus elati näiteks kõigest pool aastat, samas võib aga aastaid omanduses olnud korter mitte olla alaliseks või peamiseks elukohaks. Maksuvaidluse korral kontrollitakse igat juhtu eraldi, milleks kogutakse igas asjas täiendavat informatsiooni ning analüüsitakse kõiki võõrandatud eluruumi kuni võõrandamiseni alalise või peamise elukohana kasutamise tõendeid ja asjaolusid. Seisukoha võtmiseks maksuhaldur hindab maksumaksja poolt esitatud ja enda poolt kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning teeb argumenteeritud järelduse, kas ta aktsepteerib maksumaksja peamise või alalise elukohana võõrandatud eluruumi kasutamist või mitte. Vajadusel võib maksuhaldur koguda tõendeid, mis kinnitavad, et maksumaksja kasutas oma alalise või peamise elukohana mõnda teist eluruumi ning võõrandatud eluruumi ta oma alalise või peamise elukohana kasutada ei saanud. Pooleliolevat elamut enne võõrandamist oma alalise või peamise elukohana üldjuhul kasutada ei saa. Siin on tähtis hinnata pooleliolevas ehitises elamise võimalikkust. Pooleliolevas ehitises alalise või peamise elukoha määratlemisel on lisaks eelnevalt nimetatule oluliseks tõendiks ehitise kasutusluba. Ehitusseaduse § 32 lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kui eluruumi ei kasutatud kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana ning ei rakendu mõni muu tulumaksuseaduse § 15 lõikes 5 nimetatud maksuvabastus, siis saadud kasu maksustatakse sama paragrahvi lõike 1 alusel. Kasu/kahju vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe ning kasu/kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe, kasust on õigus maha arvata võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Näide: Eraisik ostis 1999.aastal kinnistu 300 000 krooni eest ja 2004.aastal müüs selle kinnistu 500 000 krooniga. Müügiga otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid kogunes 15 000 krooni. Kinnisasja oluliseks osaks olevat elumaja kuni müümiseni oma alalise või peamise elukohana eraisik ei kasutanud. Maksustatav kasu on 185 000 krooni (500000-300000-15000), mis deklareeritakse ja maksustatakse tulumaksuga. Omaehitatud eluruumi soetamismaksumuseks on selle valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa. Arvesse võetakse ka eelmistel maksustamisperioodidel tehtud ja dokumentaalselt tõendatud kulutused, peaasi, et need oleksid tasutud võõrandaja poolt. Isiku elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas, mistõttu võib tekkida sellistel juhtudel vajadus tõestada ka kahe elukoha kasutamist oma alalise või peamise elukohana ning sellega ka maksuvabastuse rakendumist mõlema elukoha suhtes. Näiteks: kui kasutatakse kogu aasta vältel samaaegselt oma elukohana maal asuvat talu ja linnas asuvat korterit või siis kasutatakse elukohana talu, kus elatakse suvel ning korterit, kus elatakse talvel jne. Narva mnt 9j, 15176, Tallinn Tel 6835 700, Faks 6835 709 © 2004 Maksu- ja Tolliamet