FIE surm ja võlad

sim 14.09.2005 06:58 (19 aastat tagasi)

äriseadustiku järgi fie vastutab kohustuste ees tema isikliku varaga, järelikult kui fie surma puhul abikaasa võtab pärandi vastu, siis peab ka vastutama fie võlgade(kohustuste) eest.

Väike Vemmal 14.09.2005 08:58 (19 aastat tagasi)

Mina olen sellest teemast nii aru saanud ÄS-ku ja tsiviilseaduste kontekstis. Füüsilise Isiku surmaga lõppevad ka tema kohustused(võla), selles mõttes, et võlg ei pärandu. Väljaarvatud pärimisseaduses ettenähtud juhtumid. Võttes vastu pärandi (inventuuri nõudmata) võtad vastu ka pärandvaraga seotud kohustused s.h. võlad. teine asi on see, et ÄS-k eristab FIE ettevõtet kui õiguste ja kohustuste kogumit ja Füüsilist Isikut kui eraisikut. See võlg on seotud ettevõttega füüsilise isiku foirmaga FIE - täitsa huvitav probleeem. Arvan, et eespooltoodud eelduste (Pärimisseadus) puudumisel ja juhul kui pärija ei võta üle ettevõtet (FIE firmat), siis tal ka võlakohustust ei teki. Üldiselt kui probleem suur, kirjuta meilile, arutame äkki leiame lahenduse.

Uup 14.09.2005 16:45 (19 aastat tagasi)

fiel ei teki isiku kahestumist. tsiiviilõiguste ja kohustuste kandja on inimene (kui ta ka tegutseb fiena) ja kõik inimese kohustused ja vara on päritav (va õigused ja kohustused mis on lahutamatult isikuga seotud). Kusagil ei ole öeldud, et ettevõte on isikuga lahutamatult seotud. See võib olla juhul, kui see fie oli näiteks moosekant ja kohustus esineda kuskil jne, siis ei saa see kohustus pärijale üle minna. Sotsiaalmaksuvõlg küll seda ei ole. Loomulikult lähevad võlad pärijale üle. fie ja inimese eristamine ongi pigem maksunduslik problemaatika aga pärimisele ei kohaldu. Tekib õigusjärglus ehk õigustatud isiku jaoks on pärija sama hea nagu oli surnu.

Väike Vemmal 15.09.2005 12:17 (19 aastat tagasi)

Uurisin asja ja ilmselt tuleb maksta. PÕHJENDUS Pärimisseadus § 2 sätestab, et tegemist on üldõigusjärglusega. Osaline pärimine ei ole võimalik. Maksuamet lähtub aga õiguste ja kohustuste üleminekul ilmselt PS § 121. Samas probleem siiski on, sest ÄS § 5 eristab FIE ettevõtet ja selle asju, õigusi ja kohustsi kui kogumit. Seega peaks olema eristatav ülejäänud varast. Tekib küsimus kumb seadus on ülim. Uurisin Riigikohtulahendeid ei ole. Nii et õrn võimalus võitluseks on.

Pyhkija 15.09.2005 14:17 (19 aastat tagasi)

Arvan, et ÄS § 5 on erisäte just ettevõte ülemineku (VÕS § 180 lg 1) jaoks, millega ei muudeta ettevõtet asju, õigusi ja kohustusi omavaks isikuks, vaid need liiguvad ettevõtte ühelt omanikult teisele. Seega läheb FIE surma järel ettevõte üle FIE pärijale. Parandaksin ka ühe Väikse Vembla trükivea, nimelt tähistb lühend "PS" põhiseadust, pärimisseaduse lühendiks pakub Õiguskeele 3/2002 "PärS".

Väike Vemmal 15.09.2005 15:16 (19 aastat tagasi)

Sinna minagi jõudsin oma loogikaga välja koos notariga. Skeemitamise võimalus muidugi on, aga sellest siinkohale ei räägiks. Pyhkija tänan, ma tean seda, kuid hommikul oli maru kiire ja kasutasin seda lühendit, mis parasjagu näppude alla jäi. Kontekstist tulenevalt küll asjaosalised aru said.

Pyhkija 15.09.2005 15:24 (19 aastat tagasi)

Skeemitamine on omaette kunst, mina seda ei valda... See lühendi värk jäi sellepärast silma, et tõttasin kohe uurima, kas maksuamet peab tõesti põhiseaduseni minema, et kodanikult igal juhul raha kätte saada :)

Väike Vemmal 15.09.2005 15:57 (19 aastat tagasi)

To Pyhkija Maksuametil - emakeeles Raharöövimise Asutus(el) ei ole seadustest sooja ega külma. Nemad (ametnikud) lähtuvad tugevama õigusest. Öeldes sulle kui Sa millegagi rahul ei ole, et kappa kohtu. Enne aga tugevama õigusega panevad Sul pangaarve firmal kinni, koorivad papi maha ja lasevad firma põhja. Sina lihtne inimene, võtad advokaadi (maksad kohe nii 10 000) esitad hagi ja täna 5 aasta pärast Raharöövimise Asutus võib-olla tunnistab, et eksis. Firma põhjas ise vaestemajas, aga konkreetne ametnik kes jama kokku keeras ei saa isegi karistada mitte. Asja nimi on Eesti Vabariik!?

Pyhkija 15.09.2005 16:26 (19 aastat tagasi)

To Väike Vemmal Tõesti kurb, et selliseid asju juhtub. Ei ole küll asja lähemalt uurinud, aga äkki on asi riigivastutuse seaduses, mis ei lase ametnikul (õigel ajal) oma apsu tunnistada, kuna siis saaks ta nõuded kohe enda kaela(?) Või on asi hoopiski süsteemi kohmakuses, et lihtsalt ei suudeta asja ilma kohtupretsedentideta selgeks saada? Viimasel juhul vaataks juba hoopiski riigikogulaste poole....

Väike Vemmal 15.09.2005 16:41 (19 aastat tagasi)

Sõber Pyhkija, kui silmad lahti ringi käid, siis selliseid asju juhtub oi oi kui palju. Mina kah ei tea. Aga ilmselt on viga selles, et ühel hetkel hakkab iga hea idee ja süsteem elama oma elu - unustatakse eesmärk milleks see loodi ja mutrid muutkui keerlevad ja keerlevad......Said vast aru. Muide siin toimib paradoks, mida keerulisem süsteem ja mida paremate kavatsustega algselt loodud, seda rutem ta iseenese elule ärkab!

s 15.09.2005 19:07 (19 aastat tagasi)

aitäh teile, kes te võtsite endale aega et mulle vastata. väike vemmal, sulle tahtsin eile ka meilile vastuse saata aga millegipärast outlook ei lase mul seda teha...äkki sul postkast täis vms? eks ma proovin varsti uuesti.

s 15.09.2005 19:09 (19 aastat tagasi)

ja tundub et ka täna ei saa ma sulle vastata :S mingi jama

Väike Vemmal 16.09.2005 12:45 (19 aastat tagasi)

To s Proovi teist aadressi veikko7@hot.ee