Omandiõiguse taastamise tõenäosus

murelik 24.09.2005 21:10 (19 aastat tagasi)

Taustast niipalju: 1995 aastal ostsime mina ja minu vanaema EVP de eest minu emale kuuluva korteri - ehk teissõnu erastasime. Korteriomanikul - tol hetkel endal EVP sid polnud. Aga korter oli vaja ära erastada. 1997 aastal vormistati korter vanaema nimele ja tehingu hinnaks pandi reaalne turuhind. Rahade vahetust ennast 1997 aastal ei toimunud, kuna see toimus juba 2 aastat varem EVP de näol. Vanaema müüs selle korteri minule edasi, mille ostsin pangalaenuga. PAngalt saadud raha eest ostin endale eraldi korteri ja minu ema käi ise sinna edasi elama. Nüüd leiab ema, et tahab kogu tehingut tühistada ja korteri enda nimele tagasi saada. Vahepeal olen mina selle korteri eest ca 3 korral maksnud kinni tekkinud üürivõla, mille on tekitanud minu ema ise, kes seal sees elanud on. Minu küsimus -...

murelik 24.09.2005 21:12 (19 aastat tagasi)

kui suur on tõenäosus, et ema selle protsessi võidab. Paraku on omavaheline läbisaamine seetõttu täiesti 0.

Aare 25.09.2005 09:08 (19 aastat tagasi)

Juriidiliselt on emal raske seda protsessi võita. Lisaks saab siin kohe aegumise kohaldamist paluda. Moraalselt selles kaasuses võitjaid Kui ema tahab seda korterit, siis peab selleks mingi põhjus olema: 1. Mingi varanduslik kindlustunne; 2. Sotsiaalne tagatus; 3. Vara mingi idee teostamiseks; 4. Mingi muu asi, mis siis ajas selgub kui selgub ja on aru saamist soovijaid...

keegi 25.09.2005 09:36 (19 aastat tagasi)

Kui emal pidevalt kommunaalide võlad tekivad, on ta ju täiesti vastutustundetu ning ilmselt mängiks selle korteri varsti maha. Aga ilmselt ei ole tal ikka erilist võimalust neid tehinguid tagasi keerata, sellest ikka päris palju aega möödas.

murelik 25.09.2005 11:03 (19 aastat tagasi)

kui 1997 aastal sai see vormistus tehtud vanaema nimele ja siis minu nimele, siis jäi meil tolkorral kokkulepe, et mina maksan selle üürivõla kinni ja 10 aasta pärast, kui minu eluasemelaen on tasutud, vormistan selle korteri tema nimele tagasi nagu algselt oli, kusjuures jäi ka kokkulepe, et üürivõlgu enam ei teki. Paraku ei ole tema selles kokkuleppest kinnipidanud ja võlgade maksjaks olen olnud ikkagi mina. Nüüd ema leiab,et teda on petetud, aga samas leiab ta, et kuna mul on niigi hea töökoht ja palk, siis on see tema arvates loomulik, et ma tema võlad kinnimaksan ja tal ei ole tekkinud mõtetki, et kunagi nagu olen mõistlik ka midagi tagasi maksta.

murelik 25.09.2005 11:05 (19 aastat tagasi)

Summad, mis mina olen sinna kulutanud ulatuvad juba ligi 100 000 kroonini ja ma ei leia, te ma peaks midagi kinkima, kuigi ema on ema. Seda enam, et need võlad on tekkitanud nii ema, kui ka õde.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.