Mõttelise majaosa müük peale vabaabielu lõppu

Ursula 9.11.2005 10:33 (19 aastat tagasi)

Sul on võimalik müüa oma mõtteline osa (võid mõne kinnisvarafirma poole pöörduda, võib olla on nemad nõus ostma); võid sellele ka hüpoteeklaenu võtta. Kui soovid, võid nõuda reaalosadeks jagamist, ja kui see ei õnnestu, võid pöörduda kohtusse, kes siis otsustab, mismoodi asi lahendada (kas reaalosad, avalik oksjon, sundmüük).

airi 9.11.2005 10:52 (19 aastat tagasi)

Tähendab et pakun kinnisvarafirmale soodsalt müüa ja tema tegeleb edasi?Aga mis siis kui võtan selle osa peale lihtsalt hüpoteeklaenu ja kuna ekspartner ei suvatse minu osa välja maksta,jätan selle laenumakse lihtsalt tasumata ja pank tegeleb siis juba nt.sundmüügiga või mida iganes?Mis oleks õige,sest igasu´gused kokkulepped on välistatud?

marina 9.11.2005 11:04 (19 aastat tagasi)

Selle sundmüügiga satud ka maksehäirete registrisse. Edaspidi igasuguste laenude saamine raskendatud. Ilmselt tasub kohtusse minna siiski.

airi 9.11.2005 11:09 (19 aastat tagasi)

Mis veel peale registrissesattumise mind häirida võiks?Laenu võtta ei kavatse ja kohtucase lõpmata pikk...Milliselt võiksin sellest notariaalselt kinnitatud 1/4 omandist üldse lahti saada.Tänan soovituste eest

Ursula 9.11.2005 11:29 (19 aastat tagasi)

Siis ongi ehk kõigepealt mõnelt kinnisvarafirmalt küsida, kas nad on nõus Su osa ostma või siis leiad ise ostja. Kui tegemist on eramuga, võib see veidi raskeks osutuda. Kui aga Sinu mõttelisele osale (jutt käib ikka mõttelisest osast?)annab korteriomandi seada (või on teil juba kasutuskord olemas?), on müük muidugi veidi lihtsam. Kui aga kuidagi muidu ei saa, siis peab ikkagi kohus otsustama. Muidugi võid proovida ka oma osa pantida, aga sellest tulenevaga pole ma kursis.

airi 9.11.2005 11:51 (19 aastat tagasi)

to Ursula jah-mõtteline osa,aga taaskord-ei saa kasutuskorda seda teiste vastuseisu tõttu.Kas seda saab nt.kohtu vms.korras teha,kohus oleks äärmus ja veniv asi

Ursula 9.11.2005 12:30 (19 aastat tagasi)

Kui ülejäänud omanikega ei õnnestu mitte kuidagi kokkuleppele jõuda, jääb kaks võimalust. Esiteks kinnisvarafirma(kes aga vast ei viitsi ülejäänutega jamada, kui asi ise just magus ei ole). Tõenäolisem on siiski kohtutee, sest mingi aja saavad ülejäänud jonnida ja vastu punnida, aga lõpuks teeb kohus otsuse, ja siis ei pruugi ta ühegi omaniku ettepanekut arvesse võtta, vaid teatab teile, mismoodi kaasomand lõpetatakse. See on küll tüütu ja pikk protsess, aga soovitan kohe asju ajama hakata, siis on vast paari aastaga ühel pool.

Ken 9.11.2005 16:24 (19 aastat tagasi)

Üüri oma 1/4 majast tudengitele välja :) Põhimõtteliselt on vist seaduslik õigus välja üürida, kui teine osapool ei taha seda osta?

Ursula 10.11.2005 10:17 (19 aastat tagasi)

Jõuame tagasi selle juurde, et tegemist mõttelise osaga. Väljaüürimiseks peab olema teiste osanike nõusolek.

mia 10.11.2005 10:46 (19 aastat tagasi)

Aga ise sisse kolimiseks ei pea? Siis võib ju alguses ise koos üürilistega sisse kolida ja siis ise välja?

airi 10.11.2005 10:54 (19 aastat tagasi)

Nii et peale kohtucase muud varianti pole?????Vastavalt AÕS kaasomandi lõpetamisele?

Ursula 10.11.2005 11:20 (19 aastat tagasi)

Sissekolimisel on mitu aga- kui ülejäänud omanikud elavad sees või on sinna kellegi ilma sinu nõusolekuta elama lubanud, siis teoreetiliselt võid küll minna, kui on vaba korter. Aga kui kaasomanikud on sinu vastu meelestatud, tekib igasugu jamasid. Proovida muidugi võid, aga üürilise võtmine on siiski ajutine lahendus, mis ei lahenda su põhiprobleemi ehk kuidas asjast lahti saada. Tundub, et sinu keissi puhul on kohus ikkagi kõige õigem. Kui praegu asja kohtusse annad, võid loota, et eelistung toimub kevadel (kui elad Tallinnas).

Innovaator 10.11.2005 17:14 (19 aastat tagasi)

to Ursula. Kaasomandi lõpetamisel saab kohus otsustada ainult hagis või vastuhagis nõutud kaasomandi lõppetamise varjantide vahel. Kohutul ei ole õigust oma versiooni valida. See kehtib 2003a 1. juulist. Nii, et hagi kaasomandi lõppetamiseks avalikul enampakkumisel ja vaadata milline vastuhagi tuleb. Kui tuleb vastuhagi realosadeks jagamine, siis laheneb see ilmselt korteriomandite seadmise abil. Milline on selliselt hagilt riigilõiv praegu ei tea. Siin foorumis teevad kõik selle kohapealt targa näo ja vaikivad.

airi to innovaator 10.11.2005 17:35 (19 aastat tagasi)

ehk siis ka mingi konkreetsem soovitus,tnx.Kas on hagis ka mingeid muid variante peale enampakkumise või reaalosadeks jagamise.Soov on ju sellest neetud 1/4 mõttelisest osast lahti saada ja oma elu alustada koos lastega

Ursula 11.11.2005 10:55 (19 aastat tagasi)

Vaidlen innovaatorile veidi vastu, soovitan lugeda Riigikohtu lahendeid. Sul on võimalus:1. Kinkida(tegelikult müügitehing) oma m/o isale, emale, vennale, õele, ja sel juhul pole ülejäänud osanikel midagi kobiseda; 2. Nõuda kaasomandi lõpetamist (asjakohasema lõpetamise viisi lepid advokaadiga kokku). 3. Võid pakkuda oma osa kohtuväliselt kaasomanikele müüa. 4. Kui teil, kaasomanikel pole kinnisasja kasutuskokkulepet, siis mismoodi te seda üldse siiamaani hallanud olete? Riigilõivude kohta pole ma siin kedagi arutlemas näinud, ja sel poleks praegu ka mõtet. Kui sul asjaga ikka tõesti tõsi taga on, tuleb tegutsema hakata ja mitte siin heietada. Meil kõigil paistab olema erinev kogemus ja mõni on ehk niisama tark, aga tegelikku nõu saad ikkagi juristi poole pöördudes.

Innovator 11.11.2005 14:19 (19 aastat tagasi)

to airi. Siin on sulle asjaõigusseaduse väljavõte. Loe ja mõtle milline seaduse poolt võimalik varjant sulle sobib. Paragrahv 77. Asja jagamine kaasomandi lõpetamisel (1) Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. (2) Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. (RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 13, 64) (3) Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks. (4) Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel.

Innovaator 11.11.2005 14:39 (19 aastat tagasi)

to Ursula.Riigikohtu otsus 3-2-1-143-04 Alates 01.07.2003 saab kohus AÕS § 77 lg 2 järgi valida nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Seega tuleb hagis näidata soovitav kaasomandi lõpetamise viis. Lõpetamise viisid võib esitada ka alternatiivsena. Kinnisasja ja sellel asuva elamu jagamine korteriomanditeks on üks asja reaalosaks jagamise viis. Riigikohtu otsus 3-2-1-140-02. On pärit eelnevast ajast, siis piisas tõesti ühe kaasomaniku nõusolekust. ja kehtis ka asjaõiguseaduse § 78