maja ja abikaasa surm

mia 16.12.2005 08:13 (19 aastat tagasi)

Pool on ühisvara, see on Sinu, ja ülejäänu jaguneb pärijate vahel, st Sinu ja laste.

muti 16.12.2005 08:53 (19 aastat tagasi)

aga kas see jagunemine mitte ei toimu siis, kui tegemist on ülalpeetavate või töövõimetutega? MInu meelest peaks preagusel juhul ikka abikaasa muutuma ainuomanikuks.

, 16.12.2005 09:17 (19 aastat tagasi)

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=178683 seaduses on kõik eesti keeles kirjas Paragrahv 16. Abikaasa seadusjärgse pärijana (1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist; 3) vanavanemate kõrval poole pärandist, kui aga mõni vanavanem on surnud, siis ka tema osa.

arvamus 16.12.2005 16:16 (19 aastat tagasi)

Kõigepealt tuleb saada vastus küsimusele, kas maja (ilmselt kinnistatud, seega tegelikult kinnistu) kuulub abikaasade ühisvarasse. Kui jah, siis moodustab 1/2 kinnistu mõttelisest osast üleelanud abikaasa omandiosa ning teine 1/2 kuulub pärandvarasse. Kui pärandaja omandas kinnistu/maja aga näiteks pärimise teel abielu kestel, siis kuulub ilmselt kogu kinnistu pärandvarasse.

. 16.12.2005 18:19 (19 aastat tagasi)

arvamusele võiks omad pooltõed endateada jätta ja seadust ikka ülimuslikuks pidada

arvamus 20.12.2005 22:02 (19 aastat tagasi)

arvamusele võiks omad pooltõed endateada jätta ja seadust ikka ülimuslikuks pidada :) keegi vist ei saanud asjale päris pihta või mis?

yyy 23.12.2005 09:34 (19 aastat tagasi)

minul oli samasugune probleem.isa suri ja maja oli isa nimel.ema saab sellest majast automaatselt poole ülejäänud pool läheb jagamisele ,meie juhtumi puhul ema ja kahe lapse vahel.meie vennaga ei anna pärimiseks avaldust ja samuti ka ei loobu pärandist seega annab ema avalduse sisse notari juures ja pärib ainuomanikuna ka teise poole majast.kui ema sureb oleme meie vennaga jälle esimese ringi pärijad ,kuna ei võtnud pärandit praegu vastu ja samas ei loobunud ka pärandist.täpsemalt soovitan küsida järele juristilt ja ka lastega maha istuda ja arutada mis on parim variant,et keegi ei tunneks pärast et on eemale tõugatud või petta saanud.

h. 24.12.2005 10:47 (19 aastat tagasi)

Tegelikult see muidugi päris nii ei ole. Notarile avalduse esitamine ei ole pärandi vastuvõtmiseks üldsegi kohustuslik. Vastavalt Pärimisseaduse §-le 117 võib pärandi vastuvõtmine toimuda kahel viisil: 1. Pärandvara või mingi selle osa valdama, kasutama või käsutama asudes või 2. Avalduse esitamisega notarile. Kui sureb pereinimene, siis on tema lähemad ja kooselavad sugulased (abikaasa, lapsed) tavaliselt juba pärandi vastu võtnud, asudes valdama või kasutama mingit osa pärandvarast (ühist eluruumi, majapidamistarbeid jne.). Sel puhul pole vaja notarile enam pärandi vastuvõtuavaldust esitada ning pärijad loetakse pärandi vastu võtnuks. Küll aga võib vajalikuks osutuda PÄRIMISÕIGUSE VORMISTAMINE (mida mitmed ajavad segi pärandi vastuvõtuga), näiteks auto või kinnisvara ümberregistreerimiseks, kuid see toiming pole seotud enam mingite tähtaegadega. Elu on näidanud, et enamikel juhtudel võetakse pärand siiski vastu, asudes pärandvara valdama ja kasutama (PäS § 117 lg 3). Notarile vastuvõtmise avaldus esitada on vaja vaid neil, kes ei elanud pärandajaga koos ega ei saanud mingit osa pärandvarast valdama-kasutama hakata. Kellele Pärimisseaduse tekst on raskesti mõistetav, soovitan tutvuda kõigile kättesaadava erialakirjandusega. näit. E.Silvet, I.Mahhov "Kuidas pärida ja pärandada".