Sissetung ja kallaletung?

J 24.12.2005 17:09 (19 aastat tagasi)

Eeeei. minu sõpradel oli enam-vähem sarnane juhus, kus mina(tol ajal õppmimas juristiks)kahtlesin, et neid saab süüdistada hädakaitse piiride ületamises. Seda ei juhtunud, sellist küsimust ei kerkinud isegi esile, kuigi neid rünnanud meestel olid näod ikka väga lömmis:)nüüd, juristina, tean praktikast, et kui sarnasel juhtumil kerkib esile hädakaitse piiride ületamise küsimus, siis peaks rünnanud pool olema kas pikaajalise peksmise või piinamise tagajärjel vigastatud või siis surnud- paar isegi üleliigselt jagatud matsu ei lähe arvesse. ilusaid jõule

Kristo 24.12.2005 17:15 (19 aastat tagasi)

Mees ise väidab pipragaasi pidavat pihustama vähemalt poole meetri kauguselt? Relvaseadusest ei leidnud ma midagi selle kohta.

fedja 24.12.2005 19:46 (19 aastat tagasi)

Pihusta talle siis veel korra,aga poole meetri pealt.Ja hiljem anna veel munadesse ka jalatäis.

Kristo 25.12.2005 01:24 (19 aastat tagasi)

Uurisin veel natuke asja. See pool meetrit mis on kirjutatud purgile, et selle maa pealt umbes pihustada olevat siis selleks, et pihustaja ise ei saaks sattuks gaasi mõõju piirkonda. Kui pihustada väha lähedalt tuleb ka ise lähedal olla ja siis võivad ka iseenda silmad kipitama hakata.

Aare 25.12.2005 16:46 (19 aastat tagasi)

Tere Kristo, Te ei saa ennem kuidagi täpselt teada, kas ja kuidas ta Teid süüdistab kui ta on seda teinud ametlikult. Ta võib kirjutada täpselt sellise avalduse ametivõimudele kui õigeks peab ja siis sõltub, mida ta sinna kirjutas. Kuni ta ei ole sinna midagi kirjutanud, või ei ole Teieni jõudnud, siis tõesti ainuke mida Sa teha saad, on asja olemuslikult analüüsida. Samas ei keela ka Sul keegi avaldust politsele kirjutamast. Kui muud sellest kasu ei ole, siis vastaspole ametlikult esitatud arvamust saad kindlasti kuulda. Kui minul endal on selline mõttes keerlev probleem, ülesanne, mis ei ole veel ametlikku staatust saanud, siis olen ka proovinud ühe ja teisega mõtteid vahetada, asja iga külje pealt vaadata. Samas neid inimesi, kes julgeksid niimodi ilma süvenemata arvamust välja öelda, on erinevaid. Eriti juristide puhul on see iseloomulik, sest ta ei tea kunagi kus poolel võib ta järgmine hetk olla. Ja sellepärast enamikul juhtudel on see vastus, mida ma juristidelt olen saanud: "ilma dokumente nägemata ..." "... pole sellist juhust olnud". Oletame nüüd, et see mees, kes Sind väidetavalt esimesena lõi, tuleks minu juurde ja paluks abi. Silmad punased peas, hinges täis veendumus, et temaga on väga halvasti käitutud. Ja küsiks mis õigused tal on? Siis minu ainuke vastus saaks olla nagu Sinulegi: Täpsed asjaolud saab selgitada ainult ametliku õigusmenetluse käigus. Kõik muu on ja jääb emotsioonide ja kogemuste vahetamise tasemele.

Kristo 25.12.2005 18:38 (19 aastat tagasi)

Mina sõber ja see neiu olime kained. Kolm kainet inimest ja üks joobes kes siis meiega ärples. Ühtegi muud tunnistajat ei olnud. Kolme kaine inimese sõna ühe joobes inimese oma vastu. Eks igaüks isegi saab aru kelle ütlused on tõsiseltvõetavamad...

Kristo 25.12.2005 20:19 (19 aastat tagasi)

Kas kallaletungimises ei saa süüdistada kui kehavigastusi ei tekkinud? § 121. Kehaline väärkohtlemine Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. See paragrahv lubab ju karistada ka löömis eest, kuid lööki saab ka kõrvale tõrjuda ja blokeerida. Kui olen löögi tõrjunud või blokeerinud ilma ise viga saamata, siis see ei tähenda veel, et mind poleks löödud. Kalle tungitud on mulle ju ikkagi, lihtsalt tänu enda kiirele ja õigele tegutsemisele olen kergelt/tervelt pääsenud.

Aare 26.12.2005 13:15 (19 aastat tagasi)

Kristo, Õigust kohaldab vastav õigustatud organ, selle esindaja kaudu. Kui tahad oma mõtetele õiguslikku hinnangut, saad pöörduda avaldusega politseisse. See, kas keegi oli purjus või ei olnud, selle detaili õigustähtsust ma hetkel ei oska hinnata. Küll aga on ta eeldatavalt kaine kui hakkab ütlusi andma kui selline asi muidugi juhtub. Sinu esimesest kirjast jäi silma lauseosa: "... ise me kumbki vigastusi ei saanud ..." Kui see rüselus piirdus pisardamise ja mahaväänamisega, siis muid väga olulisi seiku ei selgu. Olulisi, see võiks tähendada, et isik sai veel kuidagi viga, tema riided said kahjustada, ta käis traumapunktis, ta oli sunnitud võtma ajutise töövõimetuse lehe ... Kristo kui Sa vajad hingejõudu andvat moraalset ja õiguslikku tuge-arvamust, siis seda ju J üleval pool andis. Kui Sa tahad õigustust, siis seda pakkus minu arust fedja. Kuid kui Sa tahad mingit asja faktoloogilisele sisule vastavat hinnangut, mis Sinu arust võiks mingit hingerahu või mõtteselgust pakkuda, siis pead pöörduma ikkagi spetsialisti juurde. Või lihtsalt laskma ajal teha Sinu emotsionides omad korrektiivid. Ükskõik, mis see isik ka Sinu vastu õiguspäraselt ette ei võtaks, ei anna see Sulle õigust nn omakohtuks. Arusaamatuks jääb hetkel, mida Sa oma küsimustega taotled. Tehtut olematuks ei tee. Õigusmenetlus hindab juhtunut loodetavalt neutraalses ajas ja ruumis. Ainult Sina ise enda sees tead, kas "keerasid kruvi" üle või mitte. Kas gaasi oleks aanud ka sekund vähem lasta ... Kas käsi oleks saanud ka vaiksemalt väänata ... Kui Sa oled kindel, et olid kaine, ei olnud mõjutatud noore neiu vaatavast pilgust, et Sinu teod olid kindlad ja kaalutletud, siis õnnestub Sul kindlasti vajadusel seda ka tõestada.

Kristo 26.12.2005 16:42 (19 aastat tagasi)

Joove on kõigil isikutel pärast intsidenti tuvastatud, seda tegi Politsei. Ok. Arvan, et see teema on ennast ammendanud. Kui kellelgi on midagi tarka veel öelda, siis andku tulla, ise enam küsida/uurida ei oska.

Pensionil prokurör 26.12.2005 18:16 (19 aastat tagasi)

Hädakaitse piiride ületamisest saab rääkida siis, kui on tegemist (kriminaalõiguslikes terminites) ennakkaitse või hilinenud kaitsega; samuti juhul kui on OLULISELT ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse on lubatud sõltumata sellest, kas rünnataval isikul oli õigus pöörduda õiguskaitseorganite poole või mitte, samuti pole oluline ka see, kas rünnatud isikul oli võimalus põgeneda või mitte. Nõukogudeaegse hädakaitse käsitlusega võrreldes on praegune kr.õigus hädakaitse piire tunduvalt laiendanud ning seejuures võetakse alati arvesse, et isik, keda rünnati oli kallaletungist erutatud ning polnud suuteline ohtu ning selle raskusastet sekundite jooksul õieti hindama. Kuna prof. Ilmar Rebase kunagised kommentaarid on mõneti vananenud, siis soovitan lugeda Karistusseadustiku kommenteeritud väljannet Hädakaitse koha pealt, koos seal toodud arvukate viidetega Riigikohtu lahenditele. Kuid on ilmselge, et pipragaasi kasutamine ning huligaanil käte selja taha väänamine pole küll mingid hädakaitsepiiride ületamised. Isegi nõukogudeaegne kriminaalkoodeks nägi ette karistuse, kui hädakaitsepiiride ületamisel tekitati, kas ründaja surm või üliraske kehavigastus.

... 27.12.2005 00:46 (19 aastat tagasi)

kui ammu sa pensionile läksid, prokurör? tsiteerin: Kui oli väljunud, hakkas läbi lahtise autoakna mind peksma, lasin talle pipragaasi näkku ja väänasime ta maha pikale koos sõbraga. seega oli ründaja mingil hetkel autost väljas, rünnatavad autos sees ja nn kaitsetegevuseks väljusid nad ka ise autost ja hakkasid käsi väänama ja sa väidad, et olukorras, kus ründe oleks saanud efektiivselt lõpetada klaasi üleskerimise ja autoga ärasõitmisega, ei ole autost väljumine ja vastuvägivallatsemine hädakaitse piiride ületamine?!?

Kristo 27.12.2005 07:15 (19 aastat tagasi)

Autoga ärasõitmine oli teatud asjaoludel raskedatud. Akna üleskeeramisel valitsenuks oht, et kallaletungija purustab auto küljeklaasi. Kallaletungija ei saanud meie poolt mitte ühtegi lööki. Hoidsime teda kinni kuni Politsei saabumiseni, kes tal käed raudu pani ja minema viis.

Pensionil prokurör 27.12.2005 08:34 (19 aastat tagasi)

Toonitan veelkord, et hädakaitse piiride formuleerimisel pole oluline, kas ründaja peksis rünnatavat läbi auto akna või mitte või kas rünnataval oli võimalus põgeneda või mitte - tegemist pole siin mingi ILMSE mittevastavusega ründe iseloomule või ohtlikkusele.

k. 27.12.2005 09:21 (19 aastat tagasi)

Siia juurde veel mõned väljavõtted hiljutistest Riigikohtu lahenditest hädakaitse piiride kohta. 1. Riigikohtu lahendist kr. asjas 3-1-1-17-04 Teatud ulatuses võib kaitsetegevus ületada ründest lähtuvat ohtu ja tekitada ründaja õigushüvele suuremat kahju, kui ründe realiseerumise korral oleks tekkinud kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele. See üldprintsiip - õigus ei tagane ebaõiguse ees - tuleneb KarS § 28 lg-st 3. Hädakaitsetegevuse ründele vastavuse või mittevastavuse tuvastamisel on kohaldatavad ex ante hindamiskriteeriumid. Hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal - seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste pinnalt. Situatsioonis, kus öösel tungib korterisse noaga relvastatud alkoholijoobes isik, on hädakaitsevahendi sobilikkuse ülempiir suhteliselt kõrge - teatud juhtudel ei ole sellises olukorras välistatud, et kaitseks sobilikuks vahendiks võib olla isegi tulirelv, sest isik ei pea enda kaitsmisel rakendama ebakindlaid vahendeid. 2) Riigikohtu lahendist 3-1-1-38-04 Kui hädakaitsepiire on objektiivselt ületatud, tuleb ühtlasi näidata, kas seda on tehtud vahendi sobimatuse või liigse kahju tõttu, ning järgnevalt hinnata hädakaitsepiiride ületamise subjektiivset koosseisu.Hädakaitsepiiride ületamine on karistatav üksnes siis, kui see toimub otsese tahtlusega või kavatsetult (KarS § 28 lg 2). Nimetatud tahtluse liigid ei puuduta tegu kui sellist, vaid just nimelt hädakaitse piiride ületamist (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-17-04). Seega peab hädakaitse piiride ületamise sedastamisel olema näidatud, et hädakaitse seisundis tegutseja teadis kindlalt või pidas silmas eesmärki, et kaitsevahend ületab ilmselt ründe ohtlikkuse või et selline kahju, mida ta tekitab, on ilmselt liigne.