Teemade kronoloogia
Tööleping Avaliku teenistuse seaduse valguses. (0)
muinsuskaitse (7)
Problemaatiline asjaolu.... (2)
Problemaatiline asjaolu....
Ceca 5.06.2006 14:07 (18 aastat tagasi)
V soovis müüa talle kuuluva kinnisasja, millel asus elamu. Sellega seoses tellis ta tunnustatud kinnisvaraeksperdilt S-lt eksperthinnangu kinnisasja väärtuse määramiseks. S, kes oli teadlik, et V kavatseb eksperthinnangu esitada tutvumiseks ka oma kinnisasja potentsiaalsetele ostjatele, jõudis oma eksperthinnangus järeldusele, et “käesoleval ajal on elamu seisundis, mis ei eelda märkimisväärsete remonditööde teostamist.” Kokkuvõttes kirjeldas eksperthinnang elamut kui heas üldseisundis olevat ning andis kinnisasja väärtuseks 1 miljon krooni. K huvitus kõnealuse kinnisasja ja elamu ostust. V-ga peetud müügiläbirääkimiste käigus küsis K V-lt eraldi ka kinnisasja puuduste kohta. Seepeale näitas V talle S-i koostatud eksperthinnangut. Eksperthinnangule tuginedes otsustas K kinnisasja ostu kas...
Ceca 5.06.2006 14:09 (18 aastat tagasi)
Eksperthinnangule tuginedes otsustas K kinnisasja ostu kasuks. 8. mail 2003 sõlmiti notariaalselt tõestatud müügileping, millega V müüs kinnisasja K-le. Leping sisaldas punkti, mille kohaselt välistati müüja vastutus kinnisasja kõigi puuduste eest. Järgmisel päeval kandis K V-le üle müügilepingus kokkulepitud ostuhinna 1 100 000 (üks miljon ükssada tuhat) krooni ning sai kinnisasja oma valdusse. Kaks nädalat hiljem sadas vihma ning ilmnes, et maja katus laseb läbi. Ehitusasjatundja tegi kindlaks, et katusekonstruktsioon vajas juba S poolt eksperthinnangu koostamise ajal vältimatuid parandustöid. Kui K oleks katusekonstruktsiooni puudusest teadnud, ei oleks ta kinnisasja ostnud. Selgus, et S ei olnud eksperthinnangut koostades katusele tähelepanu pööranud. Olnuks ta seda teinud, oleks ta asjatundjana konstruktsiooni puuduse igal juhul avastanud. V, kes oli puudusest teadlik, oli ettekavatsetult paigutanud pööningule vanu mööbliesemeid, et takistada S-i problemaatilistele konstruktsiooniosadele ligi pääsemast. Kui nimetatud puudust katusekonstruktsioonis olnud ei oleks, olnuks kinnisasja väärtus lepingu sõlmimise ajal 1 miljon krooni – nagu ka S oma eksperthinnangus oli välja toonud. Puudust arvestades oli kinnisasja väärtus sama ajahetke seisuga aga 900 000 (üheksasada tuhat) krooni. Vahepealse aja jooksul oli kinnisasja turuväärtus tõusnud selliselt, et ilma vigase katusekonstruktsioonita olnuks selle väärtus nüüd 1 050 000 (üks miljon viiskümmend tuhat) krooni. Puuduse tõttu on selle väärtus aga siiski vaid 900 000 krooni. Katusekonstruktsiooni parandamine läheks maksma 150 000 (sada viiskümmend tuhat) krooni. • Missugused on K õigused V ja S-i suhtes?
uph 5.06.2006 17:04 (18 aastat tagasi)
Mõni ikka on. VÕS§ 108 ja 222, §110, §115 j 225, §112 ja 224, §116-118 ja 223, §112 lg2 ja §188 lg 1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §146 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne 5 aastat. Nendest punktidest peaks alustuseks piisama. Loe ja tegutse.