Kaasomand

LL20 1.08.2006 09:26 (18 aastat tagasi)

Asjaõigusseaduses on sätestatud ka see, et kaasomanikul on õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Samuti võid sa oma osa mõttelisest osast maha müüa. Kuna tegemist on korteriomandiga, siis vaevalt keegi poolt korterist osta tahab, seega kui naine sinu osa väljaosta ei jaksa või ei taha, siis lähed kohtusse ning korter võidakse kohtuotsuse alusel avalikul enampakkumisel maha müüa. Tõenäoliselt olete ka pangalt laenu võtnud ning naisega kaaslaenusaajad. Enampakkumisega on see jama, et asi võidakse maha müüa alla selle turuväärtuse ning panga tagatis jääb laenu tagamiseks ja tagastamiseks puudulikuks ning halvimal juhul peate kahju oma taskust kinni maksma. Täpsemalt leiad infot Asjaõigusseadusest ja Korteriomandiseadusest.

Õnnetu 1.08.2006 10:25 (18 aastat tagasi)

ok tänud saab hakkama

pot 1.08.2006 15:00 (18 aastat tagasi)

ega ikka lambist hakka keegi tervet korterit müüma.saad oma mõttelist osa ainult müüa.

Innovaator 2.08.2006 18:17 (18 aastat tagasi)

Vastavalt uuele menetlusseadusele,on kohtul õigus otsustada lähtudes kaalutlusõigusest, kas hagis või vastuhagis soovitud kaasomandi lõpetamise viis on õiglane ja ei rikku oluliselt kodaniku õigust omandile. Mida Eesti kohus otsustab ei suuda ka jumal ette näha. Loogilisel peaks sundmüük olema vastuolus PS § 32ga ,kuna puudub avalik huvi võõrandamise õigustamiseks, kuid selle kohta ei ole Riigikohtu otsust veel olemas.

LL20 2.08.2006 18:35 (18 aastat tagasi)

huvitav ja hästi argumenteeritud seisukoht...siiski on sundvõõrandamine veidi erinev kaasomandi müümisest enampakkumisel. Lähtutakse tõenäoliselt PS § 19 lõikest 2.

iiv 2.08.2006 19:40 (18 aastat tagasi)

kui ametlikult abielus ei ole, siis kohtuniku otsuse järgi kuulub korter sellele, kes maksis pangale laenu. teisel kaasomanikul pole õigust mitte mingisugusele kompensatsioonile, isegi kui koos elamise ja majandamise fakti ei vaidlusta kumbki. paljud võtavad laenu selliselt, et tagasimakseid teostatakse ühe arvelt, kuid see-eest muud elamiskulud kantakse teise arvelt ja eluase soetatakse kaasomandisse. kohtusse mineku korral küsib kohtunik: kes maksis pangale? ja muu ei huvita. isiklik kogemus.

LL20 2.08.2006 20:05 (18 aastat tagasi)

to iiv: sa mõtled seda, et kaasomaniku taotlusel kaasomand lõpetatakse ilma temale kuuluva mõttelise osa hüvitamiseta (AÕS 77 lg 2) ning korteriomandi omandab tervenisti see kaasomanik, kelle kontolt maksed tasuti? Kust täpselt selline tõlgendus või kogemus pärit on? Mis sätetele tuginedes? Kas selline tõlgendamise võimalus tulenes laenulepingust?

Innovaator 3.08.2006 18:28 (18 aastat tagasi)

To LL20: See on PS §19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Lõige 2. puudub (paku mõni teine § välja)

LL20 3.08.2006 18:53 (18 aastat tagasi)

To innovaator: erialakirjanduses on kajastatud PS §-i 19 mitmeti (lause 2, lõige 2). Tegemist on isikuvabaduse kõige olulisema piiranguga põhiseaduses. Pargrahviga ma eksinud ei ole. Minu väite kinnituseks vaata läbi R. Alexy "Põhiõigused Eesti põhiseaduses", ajakiri Juridica eriväljaanne. Sinu ülaltõstatatud probleemi üle on üsna huvitavat K. Ikkoneni artiklis "Omandipõhiõigus ja selle piirid" ajakirjas Juridica.

Innovaator 4.08.2006 18:05 (18 aastat tagasi)

To LL20. Aitäh. Mina lähtun sellest, et müük on üks võõrandamise viisidest ja seega ka ühe kaasomaniku omandi sundmüük teise kaasomaniku huvides Rikkub oluliselt PS §32-s tagatud kaitset sundvõõrandamise eest. Jah , Riigikohus on jõudnud otsusele, et avalikul enampakkumisel saadud raha hulk vastab PS §32 ettenähtud õiglasele kompensatsioonile. Seega: Riigikohus lähtub PS § 32 st, kui arutab sundmüüki. Kuid kolmas tingimus (avalik huvi)sundvõõrandamise õigustamiseks puudub. Seega mitte kõik Asjaõigusseaduses ettenähtud kaasomandi lõpetamise viisid ei ole Põhiseadusega kooskõlas.

Innovaator 4.08.2006 18:23 (18 aastat tagasi)

Vabandust. Täpne tekst räägib üldisest huvist mitte avalikut huvist. PS § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik.

LL20 4.08.2006 21:08 (18 aastat tagasi)

Kunagi olin sinu seisukohaga 100% nõus, kuid kas kaasomandi sundmüük enampakkumisel on PS §-ga 32 vastuolus või mitte, seda ei julge ma siiski lõplikult öelda. Ma arvan, et põhiseaduspärasuse kontroll on Riigikohtul veel ees, sest ka viidatud artikkel jättis mind üsna segaste emotsioonidega. Nt analüüsis autor sundmüüki ja sundvõõrandamist väga põhjalikult ning nii nagu mina aru sain, siis jõudis autor seal järeldusele, et sundmüük ei ole käsitletatav sundvõõrandamisena ning mõlemad on käsitletatavad omandi võõrandamisena omaniku nõusolekuta, mis on autori arvates mõlemaid hõlmav mõiste. Tsiteerin ka lõppu: "Nii on sundmüügi põhiseaduslikuks aluseks põhiseaduse § 32 lõike 1 teine lause." Mis omakorda ei ole tegelikult vastuolus ju Asjaõigusseaduses sätestatuga. Oletame nüüd, et sinul on õigus ning AÕS on vastuolus PS § 32-ga, siis leiame ennast situatsioonist, kus kaasomandi lõpetamine jääb kohtus katki, kui kaasomanikud kokkuleppele jõuda ei suuda (kaasomandi jaotamises). Oletasin, võib-olla kiirustades, et see võiks vastuolus olla PS § 19 lg 2 ning tegelikult ka PS § 32 lõikega 2 (Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.), sest ühel kaasomanikust võib teise kaasomaniku kahjuliku tegevuse tagajärjel viidatud õiguse teostamine võimatuks osutuda. Seaduse järgi võivad kaasomanikud kokkuleppida kaasomanid kasutamise korra (näha kinnistusraamatust). Mis siis saab, kui üks kaasomanikest seda rikub? Sinu seisukoha toetuseks, võib siiski öelda, et AÕS § 77 lg 2 näeb ette sundmüügi kõrval ka võimalust jagada kaasomand reaalosadeks, mis tundub tegelikult ju kõige mõistlikum, sest sellisel juhul ei toimu sundmüüki(võõrandamist). Probleemid tekivad siis, kui mingil põhjusel ei saa kaasomandit vastavalt kaasomanike mõtteliste osade suurusele reaalosadeks jagada. Ei oska küll näidet tuua.

Innovaator 7.08.2006 18:56 (18 aastat tagasi)

Huvitav jah, kui kellegi kaasomandis oleva pööningu osa kallale minnakse on see :Eraomandi puutumatuse põhimõtet riivav, kui kogu kinnistu osa (kodu kus inimene on võib-olla kuuskümmend aastat elanud, müüki pannakse, siis see tõesti ei riiva enam, vaid rikub omandi puutumatust.Minu arvates. (Riigikogus kinnitatud “pööninguseadus” peaks murdma nende üksikute korteriomanike vastupanu, kes pole nõustunud kortermaja katuse-aluste väljaehitamisega. Lõpliku võidu saavutamiseks peab korteriomanike enamus siiski ette võtma kohtutee. Seni on pööningutele ja keldritesse saanud uusi eluruume ehitada üksnes siis, kui asjaga on nõus eranditult kõik majaelanikud. Edaspidi võivad aga “vastalised” pööningu mõttelisest osast oma tahte vastaselt ilma jääda. Eraomandi puutumatuse põhimõtet riivav seadus sai lõpuks õnnistuse ka õiguskantsler Allar Jõksilt, kelle sekkumise tulemusel pidi riigikogu seaduse teksti lihvima. “Kokkuleppele jõuti teha kaks muudatusettepanekut selleks, et seadus oleks inimestele paremini arusaadav,” ütles majanduskomisjoni ase- esimees Sven Sester. Kui ühe või mõne korteri- omanikuga ei õnnestu ehitamise asjus kokku leppida, võivad teised omanikud temalt nõuda “tahteavalduse andmist”. Selleks peab olema täidetud neli tingimust. Antud tehing ei tohi “ebamõistlikult kahjustada” ühegi omaniku huve ning teenitud tulu peab vastama antud hetke turuhindadele. Lisaks peab pööningu- või keldri väljaehitamise poolt olema vähemalt kaks kolmandikku korteriomanikest. Võõrandamisest saadav tulu makstakse korteri-omanikule või kulutatakse mõistlikult maja renoveerimiseks.) Minu arust on just siin olemas PS § 32 ettenähtud "Üldine huvi"

Innovaator 7.08.2006 19:18 (18 aastat tagasi)

Ilmselt on võõrandamine omaniku nõusolekuta nagu auto ärandamine (:, , et ega ei varastanud vaid ainult kasutasin natuke. Sinna alla peaks käima ka salajane (Omaniku teadmata) võõrandamine jne. Seda on ju esinenud päris palju. Ühe kuulsa majaga jäi isegi Kapo hätta.

LL20 7.08.2006 19:20 (18 aastat tagasi)

jätk...Kui nüüd lähtuda sellest, et sundmüük ja sundvõõrandamine ei ole üks ja see sama, vaid mõlemad on käsitletatavad omandi võõrandamisena omaniku nõusolekuta...siis kas sundmüügi korral on tähtis üldise huvi olemasolu? Seda ei saa olla, kuna huvitatud isikuteks kaasomandi lõpetamise/sundmüügi korral on üldjuhul üks või mitu kaasomanikku. Tegemist ei ole avaliku kiirtee rajamisega või kooli ehitamisega, mil on olemas üldine huvi ja üldist heaolu toetav eesmärk. Mina jõudsin järgmisele järeldusele: 1) sundmüügi (kaasomandi puhul) korral ei lähtuta üldise huvi olemasolust; või 2) sundmüügi korral (konkreetselt kaasomandi mõttelise osa müügi) on üldiseks huviks ühe või mitme kaasomaniku õiguskaitse (st kõigi maaomanike huvi omandi vastu suunatud rikkumiste lahendamiseks/kõrvaldamiseks) ehk siis kui üks omanikest ei lase teistel kaasomanikel oma kaasomandi mõttelist osa või kaasomandit tervikuna seaduse kohaselt käsutada, kasutada ja vallata, siis ongi üldiseks huviks see, et eksisteeriks omandi kaitse. Sanktsiooniks on sundida rikkujat (ühte kaasomanikest) oma mõttelist osa võõrandama. Siit jäi välja muidugi see, kui kaasomanikud jagamisel kokkuleppele ei jõua, siis ei jää ju ka muud üle kui avalikul enampakkumisel müümine, kuna muidu jääb jagamata. Rikkumisteks kaasomandi puhul on ka kaasomandi kasutuskorra eiramine ning kaasomaniku tegevus, mis võib kaasa tuua kaasomandi hävimise või väärtuse langemise.