Teemade kronoloogia
kuidas mõista mõistet...??? (3)
politsei (4)
lubateta sõit (3)
Vara jagamine vabaabielu korral??? (2)
müüja kohustused (2)
Korteriühistu (3)
Vara jagamine vabaabielu korral???
Ly 8.08.2006 19:50 (18 aastat tagasi)
Ema ja tema elukaaslane on koos elanud ca 10 a kooselu jooksul soetatud majas. Maja soetati selliselt, et ema korter linnas läks tagatiseks. Kumbki suurt tööl ei käi. Laen on nüüdseks tasutud elukaaslase erametsast. Elukaaslane on teinud juhutöid, ema seevastu hoolitsenud koduloomade eest (lehmad, lambad, kanad jne)ja suure majapidamise eest (põllutööd, majapidamistööd jne). Kas ema elukaaslasel on õigus ema nende ühisest eluasemest välja ajada? Kas emal ei olegi õigust osale varast, mis sai ühiselt soetatud, kuigi nad ametlikult ei ole abielus? Kas ema panus majapidamise ülesehitamisse ja toimimisele ei loegi? Lisan veel, et elukaaslane on oma vanast naisega seaduse silmis ikka veel abielus, kuigi nad on ca 15 aastat eraldi elanud. Aitähh abi eest!
Trishi õpilane 8.08.2006 22:31 (18 aastat tagasi)
Tuleb kohtult nõuda seltsingu(ühise tegutsemise) lepingu olemasolu tunnustamist ning kaasomandi kohta käivate sätete rakendamist. Vaja on muidugi selgeid tõendeid, kuna kinnisasjade puhul eeldatakse kinnistusraamatu kannete õigsust (ning üldse on omand Eestis äärmiselt jäigalt kaitstud). Termin "Ühisvara" ei ole vabaabielu korral rakendatav ning Perekonnaseaduse sätted ei ole kohaldatavad.
... 8.08.2006 23:16 (18 aastat tagasi)
Üsna huvitav lähenemine probleemile. Seltsingulepingu kohta käivate sätete kohaldamine ning nimetatud lepingu olemasolu tunnistamine võib täitsa kõnealla tulla, kuna seltsingulepingule ei sätesta VÕS kohustuslikku vormi. Ju siis kehtibki vaikiva kokkuleppe (suuline) tagajärjel. Siiski kaasomandi kohta käivate sätete rakendamises mina nii optimistlik küll ei oleks. AÕS § 68 lg 3 sätestab, et omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Vastavalt AÕS 119 lg 1 peab olema tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, notariaalselt tõestatud. Tsiteeritud paragrahvi lõikes 1 sätestatud lepingu vorminõude järgimata jätmise korral on võimalik tehing kehtivaks muuta, kui tehingu täitmiseks sõlmitakse asjaõigusleping ja tehakse vastav kanne kinnistusraamatusse. Seadus ei näe ette küll mingisugust võimalust kohustada omanikku sõlmima asjaõigusleping ning tegema avaldust kinnistusosakonnale ema kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks. Pigem tuleb käesoleval juhul kõnealla alusetu rikastumise sätete kohaldamine, millega hageja nõuab kohtu kaudu kostjalt tehtud kulutuste hüvitamist. Kulude hüvitamist saab nõuda ainult tõendatud summade ulatuses. Käesoleval juhul on sinu emal ainult võlaõiguslikud nõuded (õigus nõuda teiselt poolelt tehtud kulude hüvitamist), kaasomandi kohta käivate sätete kohaldamine ei saa kõnealla tulla, kuna vajalikku kohustustehingut ei ole ning ma ei usu, et seda kohtu kaudu ka nõuda saab. Trishi seisukoha kasuks räägib RK lahend: 17.10.1996 3-2-1-113-96 RT III 1996, 29, 380 Ühise tegutsemise lepingu alusel loodud või omandatud vara on kaasomand. Kuna laenu tagatiseks läks naise korter, siis eeldan, et ema on koos mehega kaaslaenusaajad ja ka kinnisturaamatusse kantud mõlemad omanikena? Sellisel juhul probleeme ei tohiks olla, kuna tegemist on juba siis kaasomandiga ning see juba teine teema. Mehe eelmine naine asjasse ei puutu, kuna abielusuhted on lõppenud.