lisa kokkulepe mõttelise osa jagamiseks

väike abi 23.04.2003 16:17 (22 aastat tagasi)

omanik ikka ainult (sissekirjutus omandi juures rolli ei mängi) Mida mõtled üldse mõttelise osa jagamise lepingu all- asjaõiguslikku või võlaõiguslikku lepingut? Vahe selles et asjaõigusliku lepingu puhul, kuna eeldatavasti tegu kinnisasjaga, siis tuleb teil kinnistusraamatusse kanne teha ehk siuliselt moodustate ju uued reaalosad. Selline kanne on kehtiv kinniasja igakordse omaniku suhtes. Lihtsalt võlaõigusliku kokkuleppega vat seda ei saagi teha (kinnisomand, kinnistatud - maja)? igaljuhul ei kehtiks järgmise omaniku suhtes. Pärimisega on selline asi, et sisuliselt asub pärija küll pärandaja õigusjärglase kohale, kuid leping lõpeb surmaga.teine küsimus on kasutuskorra määramine

huviline 24.04.2003 10:10 (22 aastat tagasi)

Selgituseks: tegemist tõesti majaga millest on ca 8 aastat tagasi müüdud pool maja (mõtteline pool)aga konkreetselt pooleks jagama asutakse alles nüüd. Majas elab (maja ehitanud omanik ja tema tütar) ja teise poole ostnud omaniku esindaja. Uue lepingu (lisa kokkuleppe) soovivad sõlmid uued (majapoole ostnud) omanikud ainult (isaga)omanikuga mitte aga tütart lepingusse kaasata sama nemad ise on lepingus esindatud (3 inimest). Kas see on õige ja mida peaks sellisel puhul tegema.

huviline 24.04.2003 10:24 (22 aastat tagasi)

Veel. Milline peaks see leping tegelikult olema? Ja kuidas seda õigesti vormistada?

väike abi 24.04.2003 12:00 (22 aastat tagasi)

Endiselt jääb arusaamatuks, kas uued omanikud soovivad maja kasutus- ja valduskorda määrata või soovitakse elamu jagada kaheks reaalosaks? Või on elamu juba jagatud kaheks reaalosaks ja nüüd soovitakse kaasomandis oleva osa suhtes kasutuskorda määrata? Peate täpsustama, kas elamu on kinnistatud või mitte. Ja kelle nimele on kinnistusraamatus (kui on )kanded tehtud. ise saan aru nii, et pool maja ostnud omanik soovib (tollal veel kinnistamata) nüüd vormistada talle kuuluva reaalosa? Seda ei saa lepinguga küll teha, ikka kinnistuametisse avaldus ja notari juurde. ja kas teine pool osteti kaasomandisse (või tegu ühisomandiga abikaasade puhul)?

huviline 24.04.2003 13:26 (22 aastat tagasi)

Soovitakse jagada kaasomandis olnud 20m2 majast nii et see osa jääks ühele omanikule. Kuidas peab jagama või mida (kui palju) peab vastu andma, et oleks õiglane. Elamu on kinnistatud.

huviline 24.04.2003 13:34 (22 aastat tagasi)

veel, milline peab siis see leping olema või mis oleks õige?

väike abi 24.04.2003 16:39 (22 aastat tagasi)

Õiglane, õiglane- ise otsustate mis on õiglane. seda küll keegi ette ei kirjuta kaasomanikud ise peavad ikka kokkuleppele saama. Siis pole ju muud kui omanike avaldus notari kaudu kinnistuametisse ja siis jagatakse. Tuel notari juudre minna, kes teis sellega aitab. Ehk siis ise sellist lepingut teha ei saa, kuna tegu ju siiski kaasomandis oleva kinnisomandi jagamisega uuteks kinnistuteks. (majaosa+ selle juurde kuuluv mõtteline osa maast ja näiteks üldkasutatavatest ruumidest) analoogia korteriomandi seadmisega. Teine variant on jätta reaalosadeks jagamata ja sätestada kasutuskord, mille kohta tuleb teha samuti märge kinnistusraamatusse. Minu teada peaks ka see notariaalne olema. Selline kokkuleppe kehtib siis ka järgnevate omanike suhtes. Nii et notari juurde minekust pääsu pole. raha tahavad ka üksjagu (tehinguväärtuse pealt) Notari juurde aeg kinni ja küll siis seal selgitatakse mis parem on, ise kaldun küll kinnistu jagamise poole.

huviline 24.04.2003 17:10 (22 aastat tagasi)

Aga kui jagamise käigus selgub, et teisele poolele jääb rohkem, m2-eid (kas majast või maast), kas siis peab ka mingit kompensatsiooni teisele poolele maksma või mingil muul viisil jagama? (maja ruutmeetrite asemel andma maad rohkem või kuidas?)

väike abi 30.04.2003 14:08 (22 aastat tagasi)

khm, ma omastarust juba seletasin et see on teie omavahelise kokkuleppe küsimus- nii kuidas kokku lepite nii ongi õiglane. ise vaatate kuidas kaubale saate. Ja mis mõttes saab jääda teisele poolele rohkem: kui teine omanik 8 aastat tagasi ostis osa majast, siis eeldan et te ikka mõlemad teate kui suure osa ta majast ostis (no näiteks kas 1/3 või 1/2 või 1/85 jne) Selle alusel ju siis tekitataksegi uued reaalosad. Ei saa ju nõuda rohkem kui õigust pole. Ega siis ei saa ju nii, et jagate maja lihtsalt pooleks, kui tegelikult teisel poolel õigus ainult näiteks 1/3. See on teil ju ostu-müügi lepingus kirjas.

huviline 30.04.2003 14:27 (22 aastat tagasi)

Vahepeal on tehtud juurdeehitus mida uued omanikud ei ostnud aga sisse kolisid küll ja nüüd jagamisl tahavad nad selle uue pinna lihtsalt ära unustada.

väike abi 30.04.2003 16:56 (22 aastat tagasi)

No aga ärge siis laske ära unustada. Mismoodi see üldse võimalik peaks olema selline unustamine- kui maja on kinnistatud on kinnistusraamatus ju kanne omanike kohta ja ja ka nende osade suurus märgitud.Kui ei ole kinnistatud siis ju hooneregistris andmed. See on täielik pseudoprobleem ju, ostu-müügi lepingus on ju kirjas millise osa nad ostsid- või ei ole siis? nemad saavad ju siiski reaalosaks teha seda osa, mis neile seaduslikult kuulub. Kui neil juurdeehitisele mingeid õigusi pole, siis ma ei saa aru, millest üldse probleem.

huviline 2.05.2003 10:27 (21 aastat tagasi)

Osteti mõtteline 1/2 pooleliolevast majast ja juurdeehitus tehti endisele verandale (ehitati kinni, toaks)nüüd tehakse nägu et see peabki nende olema (nende perekonna nõukogu otsustas aga teise poole nõusolekut ei küsinud keegi) ja veel tuleb nendega lisaks jagada 20m2 ühiskasutuses olnud pinda. Meie arvates tuleks jagada selle alused mida osteti!?

väike abi 5.05.2003 13:00 (21 aastat tagasi)

nii, lugesin siis asjaõigusseadust. (soovitan ka sulle eriti §71- §79) § 71. Kaasomandi ulatus (1) Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Ehk siis teie puhul nägite lepinguga ette, et omandati 1/2 pooleliolevast majast. Juurdeehitust võiks käsitleda parendusena. seega juurdehitatud osad (ka teie poolt juurdeehitatud osad) läksid kaasomandisse. Juttu on veel ühiskasutuses olevast pinnast- kas teil on sõlmitud kaasomandi valdamise ja kasutamise kokkuleppe? võib olla ka suuline. (seda võib kohus näiteks arvestada kaasomandi jagamisel, kui te ise kokkuleppele ei saa) Teil võis omavahel mingi asjade jagamine olla olnud (noh umbes nii et meil on need ja need toad jne) aga õiguslikult on asi pigem ikka nii, et võõrandasite ju 1/2mõttelise osa pooleliolevast kinnistust. Kõik mis juurde ehitati (pidi kokkleppel teise omanikuga toimuma) muutus kaasomandi osaks. Seega mina näen asja nii, et kogu juurdeehitus pooleliolevale majale muutus kaasomandi osaks ja seda jagate vastavalt kokkuleppele. Mõtteline pool kuulub teisele omanikule sellises ulatuses, mis ta ostis, kõik muu mis nii sina kui tema juurde ehitas on kaasomandis- seda jagate kokkuleppel § 74. Kaasomandi käsutamine tervikuna või reaalosana (1) Kaasomandis oleva asja võib tervikuna või reaalosana võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. (2) Kõigi kaasomanike nõusolekuta käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud eesmärgil tehtud kaasomaniku tehing on kehtetu ja seda teinud kaasomanik on kohustatud hüvitama teistele kaasomanikele sellega tekitatud kahju. Et põhimõtteliselt soovitan teil notari juurde minna, tema teab asja ehk kindlamalt. Aga kui te kokkuleppele ei saa, siis jagab kohus. 77. Asja jagamine kaasomandi lõpetamisel (1) Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. (2) Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus vastavalt asjaoludele, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. (3) Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks. (4) Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel.

huviline 5.05.2003 13:42 (21 aastat tagasi)

Juurdeehitus tehti nii et endine omanik ehitas juba enne (tuba oli pooleli ja kasutati kui jahedat hoiuruumi) ja uued omanikud ostsid vajaminevad materjalid siseviimistluseks ja hiljem ka mööbli. Maksti ka mingi summa tööde lopetamise eest.

väike abi 5.05.2003 15:29 (21 aastat tagasi)

aga lepinguga ostsid nad ju siiski pool mõttelist osa. Või kuidas see ostu- müügi lepingus teil sõna sõnalt reguleeritud oli? Teine asi- ma pole siiani saanud vastust, kas on kinnistatud või kinnistamata. Siin on nimelt oluline vahe: kinnistamise puhul on ostu- müügi leping aluseks kande tegemisele kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse, st see mis seal kirjas on õige. Sellest lähtuvad ka notarid reaalosadeks jagamisel. Kui on kinnistamata, siis ei saagi ennem ju jagada reaalosadeks kui pole kinnistatud. (st maja juurde ka maa erastatud) sellisel juhul on siin tegu võlaõigusliku vaidlusega, kui te ise kokkuleppele ei jõua siis lahendab siin asja kohus. Nii et mulle tundub küll, et on sõlmitud ostu-müügi leping poole maja ostmiseks, aga tegelikult oli ostjatel hoopis muud kohustused. Sellisel juhul on ainus lahendus kohus, seadusega siin midagi päris niisama ära ei tee: kui ikka pole lepingusse kirja pandud, et uued omanikud ostavad siseviimistlusmaterjalid jne- ja tegelikult seisab lepingus kirjas, et ostavad 1/2 mõttelise osa, siis sorry vaan..... omad vitsad peksavad.

huviline 6.05.2003 10:33 (21 aastat tagasi)

Lepingus on mõtteline üks kahendik (1/2) pooleliolevast elamust. Müügitehing on kinnistatud ja maa on erastatud paar aastat hiljem ühele omanikule pool ja teisele pool. Juurdeehitusest ega muudest tehingutest mingeid pabereid ei ole.

väike abi 8.05.2003 08:55 (21 aastat tagasi)

Noh siis on juurdeehitused ja ka kõik muu mis ehitati hiljem juurde kaasomandis. Siis jagategi notari juures avalduse alusel või sõlmite selle kaasomandis oleva osa kohta kasutuskorra, mis kantakse kinnistusraamatusse. Kui te kokkuleppele ei saa, siis minge kohtusse.