intress

Peeter 17.01.2007 08:16 (18 aastat tagasi)

tsiviilkohtumenetluse seaduse § 133 lg 2- Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne.

Hr. Kaloss 17.01.2007 13:32 (18 aastat tagasi)

kas tegu viivise või intressidega? Mis on üks või teine, ehk saate ise aru. Viiviseid on kavalam lasta kohtul välja mõista kindlat summat näitamata- võlajäägilt kuni lõpliku tasumiseni vastavalt lepingule.

? 17.01.2007 21:22 (18 aastat tagasi)

kas see viidatud säte ei reguleeri mitte seda, et nt põ on 5000.- EEK, vastavlt RLS-ile on siis RL 250.- EEK ning nüüd kui kõrvalnõuded on näiteks 6000.- EEK, siis kohus võib hagejalt nõuda RL juurde tasumist. Praktikas liidetakse PÕ ja kõrvalnõuded, seega 11 000.- EEK-ilt 1000.- EEK-i riigilõivu. Ei usu, et kohus omal algatusel selle sätte alusel kõrvalnõudeid vähendama hakkab, sest säte paigutatud TsMS-is tsiviilasja hinda reguleerivasse peatükki. Pealegi kõrvalnõudeid (viivis ja leppetrahv) saab vähendada VÕS § 162 alusel (§ 113 lg 8). Viidatud säte peaks eelkõige tähendama seda, et hagihinna arvutamisel arvestab kohus mõistlikus ulatuses kõrvalnõuetega siis, kui need on põhiosaga võrdsed või suurmead, sest hagihinnalt tasutakse riigilõivu. On olemas küll RK lahend viiviste kohta, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et kui viivised on põhiosast suuremad, siis peab võlausaldaja (hageja) tõendama seda, et temal on tekkinud kahju suuremas ulatuses. Minu mäletamist mööda on intressi summa (määr) vaidlustatav ainult siis, kui see on vastuolus heade kommetega jne., vaieldav kas üldse saab, sest intressis ju eelnevalt kokkulepitud. Miks siis muidu liigkasuvõtjate äri õitseb.

Peeter 18.01.2007 11:25 (18 aastat tagasi)

suuremaid (mõistlikke) viiviseid võiks põhjendada kostja suhtumise-käitumisega oma kohustusse ning sellega, et kui kohus neid ei arvestaks, koheldaks ebaõiglaselt neid, kes oma kohustusi korralikult ja tähtaegselt täidavad