raha laenuks

si 8.02.2007 21:40 (18 aastat tagasi)

kelmuses süüdistada...kahtlen, aga kui suudad tõendada raha ülekandmise fakti, siis saad raha kohtu kaudu nõuda

- 8.02.2007 22:13 (18 aastat tagasi)

õigusliku aluseta rikastumine.

Ene 8.02.2007 22:15 (18 aastat tagasi)

Kuna raha on mul saamata juba üle aasta, siis kas 5000-le kroonile lisaks võib nõuda ka inflatsiooni või intressi? Millised kohtulahendid sellistel puhkudel on? Mulle kohe üldse see asi meeldi, kuid miks ma peaks kellelegi raha kinkima.

arvamus 9.02.2007 00:05 (18 aastat tagasi)

Arvan, et intressi või inflatsiooni nõuet kohus ei rahuldaks. Intressinõuet seetõttu, et tõenäoliselt ei tegutse sina laenuandjana majandus- ja kutsetegevuses ning Teil ei ole võlgnikuga ka lepingut, mille alusel saaksid tõendada, et olete intressi maksmises kokkuleppinud (VÕS § 397 lg 1). Inflatsiooni nõude esitamine on aga otstarbetu, kuna inflatsiooni nõuaksid sa ju tegelikult seetõttu, et ei saanud raha kasutada ning praeguseks hetkeks on sinu laenatud 5 000.- Eesti krooni oma esialgsest väärtusest osa kaotanud (st sa oled kandnud kahju). Seega saad sa nõuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (hetkel määr 0,029% päevas, enne oli 0,027% päevas; uus määr alates 1. jaanuar ning 1. juuli 2006. a. kuni 1. jaanuar 2007. a. 0,027% ning enne seda veel 0,026% päevas). Minu teada laenulepingu võib sõlmida ka suuliselt, kuna laenulepingule ei ole ettenähtud kohustuslikku vormi (VÕS 22 ptk) ning seega saad paluda Teie vahelisele õigussuhtele kohaldada laenulepingu kohta käivaid sätteid ning nõuda viiviseid (VÕS §397 lg 4). Sooviskin lisada ka seda, et inflatsiooni osas ma võin siiski eksida. Viivis on küll ettenähtud lihtsustamaks võlausaldajale viivitusega tekitatud kahju välja arvutamiseks (lihtsustamaks kahju nõude esitamist), kuid ei ole välistatud see, et inflatsiooni nõude saab täiendava kahju nõudena liita viivise nõudele VÕS § 113 lg 5 ja § 115 lg 1 alusel. Kokkuvõtvalt on taolistel juhtude enama kui laenusumma tagasi saamine raskendatud, kuna intressi nõuet tõenäoliselt ei rahuldata (mis ei tähenda seda, et sa seda nõuda ei võiks; määra osas saad juhinduda VÕS § 397 lg-st 2) ning viiviste suhtes on oluline fikseerida tähtpäev missuguseks ajaks oli võlgnik kohustatud oma rahalise kohustuse täitma (laenulepingu puhul), sest seda eeldab VÕS § 113 lg 1, sest võlgnik peab olema rahalise kohustuse täitmisega olema viivitanud. Alusetu rikastumise sätetele isiklikult ei panustaks, kuna puuduvad alusetu rikastumise alused, mis on sätestatud VÕS-i 52. peatükis. Teie andsite laenu, mida tagasi ei ole makstud, seega nõuate seda tagasi kui tagasi maksmata laenu. Lepingu ülesütlemisel saate lähtuda VÕS §-st 398, kuna Teie vahelist õigussuhet võib tõlgendada kui tähtajatu laenulepingu sõlmimist, kui Te ei suuda tõendada vastupidist (nt Teie eeldasite, et võlgnik tasub Teile laenu 2 kuu jooksul ning tasumata jätmisega; põhistamise küsimus).

piprakurk 9.02.2007 11:57 (18 aastat tagasi)

küll viitsis alles seletada :)

Ene 9.02.2007 12:26 (18 aastat tagasi)

Suur tänu info eest.

tubli 12.02.2007 21:11 (18 aastat tagasi)

tore, et viitsis.Tubli