varaline vastutus

Siil 13.06.2007 13:58 (17 aastat tagasi)

Töötaja varaline vastutus on reguleeritud ENSV Töökoodeksi §-dega 125-130. Töötaja varalise vastutuse kohaldamise eeltingimused on: 1) otsese tegeliku kahju olemasolu; 2) töötajapoolne töökohustuse rikkumine: 3) töötaja käitumine on kahjuliku tagajärje põhjuseks; 4) töötaja süü. Tööandja on kohustatud tõendama, et töötaja tekitas kahju süüliselt. Kui töötajaga on sõlmitud kirjalik leping täieliku materiaalse vastutuse kohta, siis tema süüd eeldatakse. Piiratud varalise vastutuse korral hüvitab töötaja tööandjale tekitatud kahju ühe keskmise kuupalga suuruses summas. Täieliku materiaalse vastutuse leping Tihti sõlmib tööandja töötajaga täieliku varalise vastutuse lepingu. Individuaalse varalise vastutuse lepinguga võtab töötaja endale täieliku varalise vastutuse temale hoiule või muuks otstarbeks antud asjade mittesäilimise eest. Varalise vastutuse lepingu võib sõlmida täisealise töötajaga, kelle töö on seotud talle antud väärtuste hoidmise, töötlemise, müügi, veo või tootmisprotsessis kasutamisega (nt laotöötaja). Täieliku varalise vastutuse lepinguga võtab töötaja omale kohustuse tagada vara säilimine ning hüvitada tööandjale tekitatud kahju täies ulatuses. Tööandjal lasub kohustus luua tingimused töötajale üleantud vara säilimiseks ning rakendada meetmeid, et kolmandate isikute omavoliline juurdepääs asjadele oleks välistatud. Kollektiivse varalise vastutuse leping sõlmitakse siis, kui töötajad teevad ühiselt mõnda liiki tööd ja konkreetset kahjutekitajat ei ole võimalik kindlaks määrata. Ka sellise lepingu sõlmimine tuleb kõne alla vaid teatud töödel, nt ladudes, kassades. Tekkinud kahju eest vastutavad töötajad ühiselt. Kahju hüvitamist võib nõuda igalt töötajalt, kelle suhtes on kindlaks tehtud, et ta võis kahju tekitada. Vastavalt töökoodeksile tuleb töötajal lisaks varalise vastutuse lepingule hüvitada tööandjale tekitatud kahju täies ulatuses, kui töötaja on saanud väärtusi volikirja või muu ühekordse dokumendi alusel, kahju on tekitatud kuriteoga, kahju tekitati joobes või tahtlikult, täielik varaline vastutus on ette nähtud eriseadusega või kui kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega. lugemist: Materiaalne vastutus tööõigussuhetes http://sekretar.ee/173931art Varaline (materiaalne) vastutus tööõigussuhetes http://sekretar.ee/35947art/ Bürootöötajatele ei saa panna täielikku materiaalset vastutust http://sekretar.ee/165637art/ Töötaja varaline vastutus http://www.aktiva.ee/296/Tootaja_varaline_vastutus.html?Session=a5ce06406a2ec885ae709edbbef4110e

Trishi õpilane 13.06.2007 18:55 (17 aastat tagasi)

Kohtute seisukohad on olnud siin sellised, et ainuüks VIITEST töölepingus töötaja varalisele vastutusele võtmiseks veel ei piisa. Peab olema sõlmitud eraldi leping. Ja kui seda pole, siis on see "täieliku varalise vastutuse" punkt töölepingus kehtetu ja seda ei saa rakendada. Ja kõigest hoolimata, ka varalise vastutuse lepingu olemasolulul saab tööandja teha kinnipidamisi töötaja palgast ÜKSNES TÖÖTAJA IGAKORDSELT KIRJALIKUL NÕUSOLEKUL. Kui töötaja seda ei anna, peab tööandja töötaja poolt väidetavalt tekitatud kahju sissenõudmiseks pöörduma kohtusse, kes siis otsustab, kas töötaja oli ikka kahju tekkimises südi ning millises ulatuses peab ta vastutama. Nii et seda Varalise vastutuse lepingu olemasolu ei maksa ületähtsustada - nagu öeldud, ei anna see tööandjale õigust ühepoolselt hakata töötaja palgast kinnipidamisi teostama.