vara jagamine ja elatis

PP 8.08.2007 13:32 (17 aastat tagasi)

Mida sa üldse soovid. Perekonnaseadusest tulenev ühisvara jagamine ei ole mitteabielulise kooselu puhul rakendatav. Võite üksteiselt vajadusel teise mõttelise poole korterist ära osta või kokkuleppe mittesaavutamisel nõuda kohtus kaasomandi lõpetamist. Mehe palk ületab Eesti keskmise 2,5 korda. Muu varaline seisund on teadmata. Sellest tulenevalt on kohtus võimalik (juhul, kui mees ei täida lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt) hageda ka keskmisest mõningaselt suuremat elatist, näit. 4000 krooni kuus. Uurides kohtulahendeid kohtab selliseid nõudeid ja nende rahuldamisi üpriski sageli, eriti kui hageja (st. lapse ema palk ja muu varaline seisund on tunduvalt kehvem). Vanemate võrdsed õigused-kohustused laste suhtes ei tähenda mingil juhul seda, et kumbki vanem peaks paigutama lapse ülalpidamisse nominaalselt võrdse summa vaid pigem seda, et kumbki vanem täidab lapse ülalpidamiskohustust proportsionnalselt oma varalise seisundiga. See põhimõte on väljundi saanud ka ühes Riigikohtu lahendis

dzehh 8.08.2007 13:48 (17 aastat tagasi)

tahtsin lihtsalt teada mis õigused oleks lahku minnes.ise hetkel lapsega kodune.muidu põhipalk endal 6000 bruto pluss boonused.praegult tööle minnes poolekohaga oleks siis poole väiksem.et millised kulud kataks mees.nagu aru saan et pool kom.maksudest?kas pool üürist ka kui uude kohta kolin võib märkida kuludeks?lapsehoidja tasu? ja korteri jätaks mehele.

wer 8.08.2007 13:51 (17 aastat tagasi)

Poolte kokkuleppel asju ajades pole mingeid sisulisi piiranguid; seda muidugi juhul, et lapse õigused ja huvid oleksid kaitstud.

dzehh 8.08.2007 13:59 (17 aastat tagasi)

tegelikult arvab mees et tema ei pea üüri/makse tasuma.ja lapsehoidja tasu.et ainult söögi ja lapse riided.ja korter peaks ka talle jääma.vot nii.ja kuna ise miskit ei tea seadustest siis küsingi siit.

? 8.08.2007 14:01 (17 aastat tagasi)

Ma ei saa aru, kas tegemist on üüri- või teie endi korteriga. Viimasel juhul, mis üürist juttu saab olla. Rääkida saab võimalikest laenumaksetest, kommunaalkuludest jm. aga mitte üürist.

dzehh 8.08.2007 14:12 (17 aastat tagasi)

enda korter mõlemi nimele ostetud

dzehh 8.08.2007 14:14 (17 aastat tagasi)

ja küsisn kui mina uude korteri koliks,seljuhul siis üürikorteri koos lapsega.ja jätaks koosostetud korteri mehe nimele.et tema väidab et tema ei pea kinni katma siis poolt maksudest ega üürist ega muid kulutusi peale lapse ja söögi.nii nüüd sai uuesti üle korratud.

S. 8.08.2007 15:29 (17 aastat tagasi)

Paistab, et siin kiputakse jälle segamini ajama isikute vahelised varalised suhted nagu ühisvara (antud juhul kaasomandis olev korter) ja lapse ülalpidamiskohustus. Need on siiski kaks ise asja. Kui suhe peaks lörri minema olete te elukaaslasega jätkuvalt korteri kaasomanikud ja teil on võrdsed õigused korterit kasutada ja võrdselt kohustus kanda korteriga seotud kulusid (nt maamaks, kommunaalteenused). Kui koos ei suudeta enam elada on mitu võimalust. Variant 1. lepitakse kokku, et vara jääb kaasomandisse edasi, kuid korterisse elama jäänud pool kannab edaspidi kõik korteriga seotud kulutused ja/või maksab välja kolinud poolele igakuiselt mingit kompensatsiooni (pikas perspektiivis ei ole see mõistlik). Variant 2 - üks pool ostab teiselt tema poole välja ja saab seeläbi korteri ainuomanikuks (kui teine poole on erakordselt lahke, võib ta muidugi oma osa ka kinkida). Variant 3 - korter tervikuna müüakse kolmandale isikule ja müügist saadud raha jagatakse omavahel (kui kumbalgi ei ole soovi endises ühises kodus edasi elada, või kui kumbalgi pole võimalik teise osa välja osta). Mis puudutab ühis last, siis teil mõlemal on kohustus last ülalpidada ja seda vastavalt oma võimalustele. Kui üks vanem vabatahtlikult seda ei tee, või ei saada kokulepet elatise suuruses tuleb pöörduda vaidlusega kohtusse. Kui mehe palk on 25 000 krooni, siis on võimalik, et temalt nõutakse igakuiseks elatiseks ka 10 000 krooni - kõik sõltub muidugi lapse vajadusest ja sinu ja lapse isa täpsetest võimalustest.

Kristiina 8.08.2007 16:06 (17 aastat tagasi)

PP-le: palun lähemat viidet Teie mainitud riigikohtu lahendile. See huvitaks mind väga.

:)))))) 8.08.2007 16:08 (17 aastat tagasi)

ja jah . Seda ma tahaks kohe oma silmaga näha kui isalt mõistetakse 1 lapse puhul elatist 10000 eeki kuus. Miinimum on 1800 - maksud tore kui üldse miski maksimum 3000 saad. Siis juba hästi saadud ja proovige ikka omavahel kokkuleppele saada.

PP 8.08.2007 16:16 (17 aastat tagasi)

Seda Riigikohtulahendit on mitmel pool palju tsiteeritud, kummutamas tobedat ent laialt levinud ekslikku arusaama, et mõlemad lahuselavad vanemad peavad igal juhul katma lapse kulutusi nominaalselt võrdses ulatuses: Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-7-05 (väljavõte): "...On õige, et PkS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Ka elatise suurendamisel peab kohus kindlaks tegema mõlema vanema varalise seisundi ja seda on kohtud ka teinud, leides, et kostja varaline seisund võimaldab last suuremas ulatuses ülal pidada. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid anda teine vanem..."

Riukalik Jurist 8.08.2007 18:37 (17 aastat tagasi)

See kõik on küll õige, kuid reaalsuses pole kuulnud, et 10 000 oleks elatisena välja mõistetud. 3000-4000 on suht lagi. See, et inimene on jõukas või tal on igakuine soliidne sissetulek ei tähenda seda, et ta peaks ka lapsele andma kuus näiteks 10 000 krooni. Lähtutakse eelkõive siiski lapse vajadustest. Kui ei ole erivajadustega laps (meditsiiniline juhtum), siis lapsele välisreisid, kallid riided jne. ei ole lapse vajadus. Korteri suhtes aga soovitan see lihtsalt maha müüa ja raha ära jagada. Kui mees pole nõus, nõua kaasomandi lõpetamist kohtu teel.

gj 8.08.2007 18:44 (17 aastat tagasi)

Paljudel juhtudel õnnestunud siiski kohtule selgeks teha, et teoorias vaieldamatu seisukoht - lapse elatustase ei tohi halveneda võrreldes tema perekonnas kasvamisega on ka praktilises menetluses rakendadatav. St. kui jõuka isa vahendite arvel on kooselu kestel lapsele võimaldatud välisreise jms. siis (kui isa varaline seisund pole lahkukolimisel muutunud) tuleks neid võimaldada ka tulevikus. Mitte et tõlgendataks lapse vajadusi selliselt, et isa perekonnakonnast lahkukolimisel tuleb tagada vaid lapse kõige hädapärasemad vajadused. Muidugi - eks neid menetlusi, kus naised lihtsalt ei viitsi protsessida ning lepivad kohtus vähemaga on ka omajagu.

ddd 8.08.2007 18:59 (17 aastat tagasi)

Suuremat sorti rikkurite lahkuminekute korral pole ju elatisemenetlused kohtutesse üldjuhul läinud ning kohtul puuduvad võimalused pretsedentidena käsitletavaid otsuseid teha. 90%-l elatisejuhtudest kemplevad kohtutes ning toovad igatsugu tõendeid oma maksejõuetuse kohta ikka sellised alla keskmise varandusega mehed. Seega puuduvad vettpidavad andmed, kuidas kohtud on eelmises postituses käsitletud üldpõhimõtet rakendanud.

Riukalik Jurist 8.08.2007 21:08 (17 aastat tagasi)

Eks see asi selles ju ongi, et kui on raha, siis üldjuhul saadakse muu kokkulepe kui elatise maksmine. Mis ongi normaalne lähenemine ja minu meelest vägagi tervitatav. Rikas inimene mõtleb reeglina eelkõige oma lapse, mitte aga selle peale kuidas saaks lapse teisele vanemale sitta keerata. Iseenesest miljonid või kümned miljonid vanema panvaarvel ei tähenda automaatselt seda, et lapsele PEAB andma näiteks suuremat taskuraha, ostma parema jalgratta või võimaldama reise. Elatis ei pea olema muidugi analoogne summa mingi utoopilise minimaalse summaga mida saades inimene veel antud ajahetkel suudab elus püsida, kuid liiga suuri nõudeid kohus reeglina siiski ei rahulda v.a. eri olukorrad.

kahjuks 10.08.2007 14:24 (17 aastat tagasi)

palgatulu arvesse ei lähe komandeeringukulud.

PP 10.08.2007 14:28 (17 aastat tagasi)

Seadusest tulenevalt on elatise aluseks VARALINE SEISUND, mitte selleb mõni üksik komponent. Sissetulekut võib saada ka tööl käimata, seega ei räägi ka PkS elatise väljamõistmise kohalt palgast mitte sõnagi. Muidugi, olen nõus, et paljudel juhtudel nõuab kohtus tõendite esitamine mehe varalise seisundi kohta tõesti teatud leidlikkust.

-ki 10.08.2007 21:33 (17 aastat tagasi)

Rahalisesmõttes peaks tegelikultlapse olukord lahutusejärgselt hoopis paranema, kuna tema kulude katteks hakatakse järsult 3-4korda rohkem raha kulutama. Teemaalgatajal on vaja teha 2 sammu: 1) kaasomandis olev korter müüki ning kaasomand lõpetada 2) lüüa kokku lapse kulud. Kui elate kahekesi korteris, siis selle üür (eluasemelaen ei lähe arvesse), kommunaalmaksed pooleks, ravimid, toidukulud (ilmselt juba nö. inimtoidul) pooleks, riiete aastane kulu löö kokku ja jaga 12 (ühtlaselt igasse kuusse mingi summa), lapsehoidja palk, mänguasjad, ringid (beebikoolid) ja saad lapsele kuus kuluva summa. Sellestsiis arvesta esalgses nõudes et nt. 3/4 maksab mees a 1/4 jääb sinu kanda, viidates sellele seaduselüngale, et elatise (mitte lapse hvides parema elukoha määramisel) määramisel arvesatakse vanemate varalist seisu. Kindlasti tuleb sul see eelarve teha kui kavatsed nõuda üle miiniumi, sest elatis on eelkõige lapsele mõeldud, mitte sinu isiklike kulude katteks. Kui oleksid seda soovinud, siis oleks ehkenne lapse tegu ka abiellunud, sest nimelt alla 3-aastast last kasvatavale abikaasale määratakse ka elatis. Korterinaabritele aga mitte.

lugejal tekkis küssa: 11.08.2007 20:25 (17 aastat tagasi)

.. lugesin ja tekkis mõte.. elasime mehega koos, kak last ka. Kuid kunagi ei saanud lapsed mingeid välisreise ega kooliekskursioone, ka kinopiletit mitte, teatrist ja kontserdist ka nad vaid unistasid. nüüd elame lahus, Laste isa jäi elama endisesse elukohta, tema elatustase on kõrgem ja elutingimused paremad, mugavamad. elame lastega üürikorteris mis kahe toaline.. laste isa maksab lastele elatist 1500 eek lapse kohta ( tema palk on 30 000eek kuus) aga nüüd on küsimus, et kui lapsed nüüd käivad teatris, kinos, kontsertidel, muusikakoolis sportiringis ja ka välisekskursioonidel, esinemistel ja võistlustel.. siis kas selles on mingi vahe kuna laste elatustase on nüüdseks tublisti oparanenudm, vaatamata sellele et WC on üle õue ja vett toome kaevust ämbriga.. ja ma küsim, et kas laste isal on õigus ehk selle alusel taotleda elatise vähendamist? Ta juba nigi viriseb, et peab palju maksma ja et me elavat isegi hästi.. ka ta uus kaasa on sed ameelt et mis minul ja mu lastel viga elada.. käime kus tahame ja tem aei saa kusagile...

tsipsi 14.08.2007 17:56 (17 aastat tagasi)

Küsimus kuidas arvutatkase elatus rahasid siis kui lapse isa elab soomes viimase 6 aastat ja on soome riigi konadik ja omab oma firmat ,kas eesti seaduse järgi või soome