Kinkelepingust

k. 15.08.2007 00:46 (17 aastat tagasi)

On küll. Vanemate lahus elamine (kas lahutuse või muudel põhjustel) ei võta kummagilt vanemalt lapse suhtes olevaid õigusi-kohustusi, sh. ka seaduslikuks esindajaks olemist. Alaealine võib olla omanik, ainult tema võime omandit isiklikult kasutada-käsutada on tema alaealisusest tulenevalt piiratud. seetõttu ongi selles küsimuses eestkostja(te)ks vanem(ad)

marje 15.08.2007 01:08 (17 aastat tagasi)

Kõnealune kingitus on üsna mitu ha maad ning maja, kus lapse isa elab. Lepingus pole kasutusõigusest sõnagi, seega on vist nii, et kui laps saab 18 ja tahab kingi nt ära müüa, pole tal selleks isa heakskiitu tarvis (kes pole ju ka tegelik kinkija, vaid lihtsalt kinkeobjektis elaja?) Lähemalt on minu küsimus selline: kas kinkija (vanaisa) saab lepingu lõpetamise/muutmise osas midagi ette võtta, kui lapselaps pole veel täisealine ja kui lepingus tema ainsa seadusliku esindajana nimetatud isa on mitmeti seadusega pahuksisse läinud (võlgade sissenõudmine kohtutäiturite poolt, teatud haldusrikkumised)? Lapse ema ja kinkija (kes on lapse ema isa) on mures, et lapse täisealiseks saades võib isa last kingitud maad oma huvides ära müüma mõjutada. Kas siin üldse on võimalik midagi ette võtta või tuleb lootma jääda poja selgele mõistusele?

- 15.08.2007 08:47 (17 aastat tagasi)

Millega lapse ema teenis ära, et tema isa määras vara hooldajaks exmehe (ehk kinkija jaoks sisuliselt võõra)? Tuleb loota jah poja selgele mõistusele. Kui poeg täisealine, otsistab ise, mida teeb. Kui alaealine, vajavad tehingud niikuinii kohaliku omavalitsuse vastava ametniku heakskiitu.

. 15.08.2007 08:52 (17 aastat tagasi)

Kinkija saab kinkelepingust taganeda reeglina vaid siis, kui kingisaaja on tema või tema lähedase (nt tema abikaasa) suhtes üles näidanud jämedat tänamatust, ja seda ka mitte igavesti vaid ühe aasta jooksul pärast seda kui kinkija sai teada oma taganemise õiguse tekkimisest (jämedast tänamatusest. (Taganeda saab veel siis, kui nt kinkijal tekivad pärast lepingu sõlmimist uued või oluliselt suuremad ülalpidamiskohustused või kui kingisaaja sureb). Lepingus ei ole kasutusõigusest sõnagi - loomulikult ei ole, kui kinkija ei soovinud seda. Peategi aru saama, et kinnistu on nüüd alaelise lapse omand - kuni tema täisealiseks saamiseni saab lapse nimel tehinguid teha tema vanemad (ema või isa), kuid selleks on neil hetkel kehtiva seaduse järgi vaja hoolekande asutuse (linna või valla sotsiaalamet) nõusolekut (hetkel on riigikogu menetlusse antud perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt hakaksid selliseid nõusolekuid edaspidi andma kohtud). Kui laps saab 18-aastaseks on tal kõik õigused teha kingiks saadud kinnistuga mida iganes ta vaid soovib - seda müüa, kinkida, vahetada, pantida või muul viisil koormata. Rõhutan veelkord, et vara (kinnistu) on lapse omand ja vaneamate patud (võlad) ei puutu asjasse. Vanemate võlgu ei saa ka parema tahtmise juures rahuldada lapsele kuuluva vara (kinnistu) arvel.

. 15.08.2007 09:03 (17 aastat tagasi)

Vabandan, eksisin kinkelepingust taganemise aluste osas (kinkija uued ülalpidamiskohustused või kingisaaja surm on taganemise aluseks vaid siis, kui lepingut ei ole jõutud täita, st lepingu eset ei ole kinkijale üle antud).

... 15.08.2007 09:09 (17 aastat tagasi)

.. lase õigusi kaitseb siin ka seadus, et lapsele kuuluvat maja või maad müüa, selleks on vaja siiski KOV-st lastekaitse või sots töötaja nõusolekut aj head põhjendust et lapse huvid ei saa kahjustatud.. ise müüsin nii lapse nimel olnud kolkakülas asunud maja, kuna soov oli elukohta vahetada ja luua lastele paremad tingimused õppimiseks ja arenguks..

marje 15.08.2007 10:08 (17 aastat tagasi)

"Millega lapse ema teenis ära, et tema isa määras vara hooldajaks exmehe (ehk kinkija jaoks sisuliselt võõra)?" - ärateenimisest niipalju, et lapse isa lihtsalt libe sell, kelle jutt jätab vägagi asjaliku mulje (pettis lapse emagi mitmeks heaks aastaks ära), aga tema vastutustunde puudumine jätab igale poole maha võlgu ja pahandusi.... Nüüd siis vanaisa kahetseb, et mõned aastatd tagasi sai ikka lollilt tegutsetud (ehkki arvas, et kui vara lapse nimel, siis kõik korras) ja muretseb, et kui mõne aasta pärast poiss täiskasvanu on, et siis isa lapse ümber sõrme mässib ja oma kasuks talitama kamandab. Kas seda, et isa on kinkelepingus seaduslik esindaja, saaks muuta nii, et hoopis ema on? Kas sellel üldse oleks mõtet? Kas isa saaks juba praegu neid asju nii ajada, et nt KOV-le selgitada, et lapse tuleviku jaoks ikka väga hea, kui nt sellel maal detailplaneeringuga alustada jne? Või ei saa siin emast mööda minna?

. 15.08.2007 10:40 (17 aastat tagasi)

MÕLEMAD lapse vanemad on kuni 18-aastase lapse seaduslikud esindajad - seega ei oma mingit tähtsust, kumb vanematest ühe konkreetse tehingu sõlmimisel (antud juhul kinkelepingu sõlmimisel) last esindas. Ka sina oleksid võinud lapse eest kinkelepingule alla kirjutada - mingit vahet ei ole, see ei võta lapse isalt tema õigusi (õigust oma alaelist last esindada ja tema nimel tehinguid teha). Jah ja ka isa võib minna KOV ja taotleda luba lapse varaga tehinguid teha - mõlemad vanemad võivad seda teha, nii lapse ema kui isa. Kui selline oht on, et üks vanem on petis/kelm ja kes iganes veel, soovitan lapse emal minna KOV ja sealsete ametnikega rääkida.

küsija 15.08.2007 13:03 (17 aastat tagasi)

üks asjaga kokkupuudet omav küsimus lisaks... Kas ja kuidas on võimalik ühelt vanemalt võtta ära õigus alaealist last esindada? Kas on mingid juhtumid, mil last peavad esindama mõlemad vanemad koos?

ja veel 15.08.2007 13:08 (17 aastat tagasi)

kas ma sain õigesti aru, et kui alaealine laps on saanud kingituse, siis pole tähtsust, kes on kinkelepingule alla kirjutanud, hilisemate tehingute sooritamisel? S.t. kas mõlemad vanemad saavad alaealise lapse nimel teha tehinguid?

PP 15.08.2007 13:17 (17 aastat tagasi)

Sulle ju räägiti, et vajalik on eestkosteasutuse nõusolek. Ning sellise nõusoleku andmine on käsitletav (üksikküsimust reguleeriva) haldustoimingu/haldusaktina ning kui teine vanematest sellega ei nõustu ning leiab, et lapse huve kahjustatakse, on tal võimalus pöörduda kaebusega kohtusse ning nõuda haldusakti (eestkosteasutuse nõusoleku alaealise varaga tehingu tegemiseks) seadusevastaseks tunnistamiseks. Minu praktikas on üks selline juhus olnud.

to PP 15.08.2007 13:40 (17 aastat tagasi)

kas see tähendab, et kui on eestkosteasutuse nõusolek, siis teise vanema nõusolekuta saab tehingu sooritada?

küsija 15.08.2007 13:42 (17 aastat tagasi)

Kas ja kuidas on võimalik ühelt vanemalt võtta ära õigus alaealist last esindada?

PP 15.08.2007 13:43 (17 aastat tagasi)

Eestkosteasutus annab nõusoleku KONKREETSEKS tehinguks, kui veendub, et see vastab alaealiste huvidele. Üldjuhul kaasab eestkosteasutus nõusolekuprotsessi mõlemad vanemad ning kuulab ära nende arvamused. Juhul, kui üks vanem pole eestkosteasutuse nõusoleku andmisega nõus, tuleb see halduskohtus vaidlustada.

. 15.08.2007 14:43 (17 aastat tagasi)

Võtta vanemalt ära õigus oma alla 18-aastast last esindada tähendab võtta ära vanema õigused, nende äravõtmise alused ja korra annab perekonnaseadus. Kuna saad ilmselgelt internetti kasutada soovitan soojalt panna neti otsingusse sõnad Riigi Teataja ja sellelt lehelt vaadata Perekonnaseadust, mis ei ole pikk, kuid kus on kirjas kõik, mida üks lapsevanem peaks teadama. Loe see rahulikult ja mitu korda läbi, kui aru ei saa, siis mine mõne perekonnaõigusega tegeleva advokaadi vastuvõtule (tundub, et oled seda sorti inimene, kes kirjasõnast infot hästi ei omasta, siis aitab vaid suuline info edastus ning seda siin foorumis ei saa ka parema tahtmise juures sulle võimaldada).

marje 15.08.2007 22:09 (17 aastat tagasi)

Tänud kõikidele vastajatele! Tundub siis, et päris üksi isa KOV-ga neid asju siiski ajada ei saa ja et normaalne KOV võiks ka ema arvamusest huvitatud olla. Hää seegi... Kui lapse täiskasvanuks saades surve avaldamine isa poolt üha kasvab, kas siis oleks võimalik, et poiss selle kingi (või mingi osa sellest) nt vanaisale tagasi kingib?

PP 15.08.2007 22:22 (17 aastat tagasi)

Seda saab ta teha alles täisealiseks saades. alaealine võib küll olla omanik ning kingisaaja kuid (alaealisena veel) mitte kinkija.

küsija 16.08.2007 14:40 (17 aastat tagasi)

kas see vastamine siin on mõnele kohustuslik, et närvid nii läbi, et viisakal moel ei suuda vastata? Igal ühel on oma eriala, mis temale rohkem teada...ja samamoodi pakun, et on valdkondi,milles siin vastajatel arusaamist napib. Senini olen muideks ka seadusandlusest aru saanud enda ja oma töö jaoks vajalikul määral. siin mõni lihtsalt püüab hirmsasti oma "pädevust" rõhutada. Küsijate mõnitamisega austust teenida vist siiski keeruline...või kuidas?