pärandi vastuvõtmine

. 12.09.2007 12:58 (17 aastat tagasi)

Pärandi saab vastu võta või sellest loobuda 10 aasta jooksul pärandaja surmast või notari poolt antud tähtaja jooksul (kui nn ametlik pärimismenetlus on algatatud annab notar võimalikele pärijatele tähtaja pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks, kusjuures see tähtaeg ei või olla lühem kui 2 kuud). Kui ei ole testamendi või pärimislepingujärgset pärijat või I, II või III ringi pärijaid ega abikaasat, siis pärib inimese vara kohalik omavalitsus või riik (seda juhul kui pärandvaraks on välisriigis asuv kinnisasi). Kohalik omavalitsus ja riik loetakse alati pärandi vastu võtnuks, st nende suhtes ei kohaldata tähtaegu. Kuid mida tähendab - kas isikule kelle nimel maja on? Kui pärandvaraks on 1/2 kinnistut ühisvarana ja kinnistu on ka registreeritud elus oleva abikaasa nimele ei saa see abikaasa automaatselt teise poole omanikuks. See 1/2 mõttelist osa kuulub pärandaja pärandvara hulka ja jääb ootama pärijaid.

Dixi 12.09.2007 14:06 (17 aastat tagasi)

Aga kui 10 aasta jooksul keegi sellele 1/2 ei pretendeeri,kas sel juhul läheb ka see osa abikaasale?

. 12.09.2007 14:13 (17 aastat tagasi)

Nagu juba ütlesin, automaatselt ei lähe midagi abikaasale, selleks et pärida peab abikaasa pärandi vastu võtma. Pärandi saab vastu võtta tegudega (asudes pärandvara valdama ja kasutama) või vastavaisulise avalduse esitamisega. Ei soovita kellelgi jääda vaid tegudega vastuvõtmise peale lootma. Segaduse, ebameeldivuste ja kohtuasjade vältimiseks pöörduga pärandist huvitatud isik (abikaasa) notari poole ja võtku pärand avaldusega vastu.

Dixi 12.09.2007 14:18 (17 aastat tagasi)

kõik oleks lihtne, kui poleks välja tulnud, et surnud abikaasa pojal on samuti õigus sellele majale.(Maja ehitati enne abielu,erastati aga abielu ajal.)Kui aga minna notarisse pärandit vastu võtma, teavitatakse sellest ju ka teisi nn pärijaid.Või olen ma valesti aru saanud?

sfd 12.09.2007 15:20 (17 aastat tagasi)

Tihti ajatakse segi PÄRANDI VASTUVÕTT ning PÄRIMISÕIGUSE VORMISTAMINE. Kui sureb perekonnainimene, on temaga koos elavad isikud tavaliselt pärast pärandaja surma juba pärandi vastu võtnud, asudes kasutama pärandajale kuulunud esemeid (näit ühist kodu või vallasasju). sel juhul ei muuda avalduse esitamine notarile enam suurt midagi, väljaarvatud registrivara käsutamisõigust. Kuid pärimisõiguse vormistamine (pärast pärandvara vastuvõttu selle kasutama hakkamise teel) pole seotud enam mingite tähtaegadega. Pärandi vastuvõtmiseks tegudega loetakse ka seda, kui pärija on hakanud valdama-kasutama-käsutama mingitki osa pärandvarast. Aga eks võimalike ebameeldivuste ärahoidmiseks on muidugi õigem, esitada pärast pärandaja surma koheselt notarile vastav avaldus.

. 12.09.2007 15:35 (17 aastat tagasi)

Loomulikult on ka poeg pärija ja seda ei saa te ühegi "nipiga" olematuks muuta. Ja loomulikult teatab notar ka temale tema õigusest pärandile. Sellega, et te asjaga ei tegele, ei tee te midagi paremaks. Abikaasa vaid hooldab maja eest ja maksab elektri jms asju, kinnistu väärtus võib kasvada ja lõpuks tuleb seda tõenäoliselt ikka abikaasa pojaga jagada. Parem klaarida asjad kohe ära - minna notarisse ja esitada vastav avaldus. Alati on ju võimalik, et poeg ei soovigi pärida. Kui ka soovib, teab abikaasa oma seisu mitte ei ela aastaid või isegi kümneid teadmatuses (ka poeg võis ju tegudega pärandi vastu võta - ühes riigikohtu lahendis leiti, et poeg võttis pärandi vastu, kuna kasutas pärast isa surma matuseasjade ajamiseks tema autot ning sai isa uue naise käest pärast matuseid mälestuseks isa kitarri, mütsi ja mõned fotod).

leena 12.09.2007 15:59 (17 aastat tagasi)

miks ei muuda midagi, kui kasutad pärandvara. elasin oma emaga terve elu koos ja edasigi veel peale tema surma, tema nimel olevas majas. kui hakkasin aga pärandit vastu võtma, siis jagati täpselt kolmeks, õdedega võrdselt. ja kuna mul polnud neile raha maksta, siis müüdi maja ära ja ma jäin oma kodust ilma.

to leena 12.09.2007 16:14 (17 aastat tagasi)

Ja miks sa arvad, et sulle tehti hirmsasti liiga. Sinu õed on täpselt sama moodi oma ema lapsed nagu sinagi? Sa ju said oma osa, nemad oma.

leena 12.09.2007 16:27 (17 aastat tagasi)

muidugi tehti liiga, kui ema oli voodihaige, siis ei näidanud keegi oma nägi mitu aastat. ise olin süüdi, et ei lasknud emal testamenti teha. ikka ütlesin, et küll jõuab, kui paremaks läheb.

das 12.09.2007 16:36 (17 aastat tagasi)

Loomulikult olid ju õed ka pärijad. Ainupärijaks oleks leenake saanud vaid siis, kui õed poleks pärandit vastu võtnud või pärandist loobunud.

irw 12.09.2007 16:48 (17 aastat tagasi)

Kuule leena, siis läks sul ju isegi hästi, et üldse midagi said. Sulle teadmiseks, et pärimisseaduse §6 lg 3 alusel oled sa sellise teo (ei lasknud oma emal testamenti teha, rääkisid voodihaigele aga, et küll sul läheb paremaks ja siis teed) tõttu pärimiskõlbmatu ja sul ei olnud õigust üldse midagi pärida. Täna taevast, et su õed seda ei teadnud või selle §-i peale ei tulnud.

leena 12.09.2007 17:37 (17 aastat tagasi)

njh, aga siis pole vaja rääkida, et kui pärandit kasutad, siis pärija oled. sa irw oleks kindlasti oma haige ema notarisse vedanud, või selle koguni koju tassinud. minul on sellise enda käitumisega vähemalt süda rahul, et ema ei vintsutanud.

irww 12.09.2007 17:46 (17 aastat tagasi)

Oled küll; ja oled siiamaani 1/3 osas. See ei tähenda seda, et kasutama hakates KOGU pärandi endale saad, ikka enda osa. Sa leena oled vist küll Koluvere või Valkla hooldekodu asukas. isegi siin portaalis kohtab selliseid kummipäid üliharva.

. 12.09.2007 18:01 (17 aastat tagasi)

irw, sul kõik vaesed sugulased, ainult nälg ja võlg, sul endal polegi midagi pärida. ja mis kõige hullem, sinult ei päri keegi kunagi midagi, sa õel rott. tänamatust kohtab tänapäeval palju, jääb mulje, et vanemad ongi selleks ainult, et neilt kunagi midagi saada. kui vanemad elavad, siis ei näita lapsed tihti näolegi, aga pärimisajaks on kohal kindlasti.

? 13.09.2007 07:56 (17 aastat tagasi)

Oot, oot Leenake, sa ju ennist ütlesid, et ema tahtis ise testamenti teha, sina aga ei lasnud tal. Nüüd aga räägid kui tubli sa oled, et oma ema notarisse ei vedanud või talle notarit koju ei kutsunud. Kumb variant siis oli?

... 13.09.2007 08:27 (17 aastat tagasi)

kuna maja on abikaasade ühisomand siis pool sellest kuulub ju sinule ja teine pool läheb agamisele sinu ja mehe poja vahel.. juhul kui ka teil oli lapsi siis ka teie lapsed pärivad koos teie ja mehe pojaga võrdselt mingi osa sellest teiset poolest. Pärite koos nii mehe vara kui ka võlad ja matusekulud.. tasub ika notaris kohe teada anda, et ka mehe poeg on pärija või sis ise talle teatada ja püüda leid amingeid kokkuleppeid. Kas müüte maja või jääb see kaasomandisse, aj poeg saab näiteks sellest majast ühe toa...