Lapse õigused???

Ema 17.01.2008 20:02 (17 aastat tagasi)

Olen hädas puberdeedist tütrega kes saab varsti 15. Lahutasime mehega kaheksa aastat tagasi ja kohtu otsusega jäi laste kasvatamine minu õlgadele. Mees pole lastekasvatamisest eriti osa võtnud, kui arvata välja need 2-3x aastas mis ma ise lapsed tema juurde viisin kuna laspsed tahtsid. Nüüd võttis vanem tütar jalad selga ja põrutas esmaspäeval isa elukaaslase juurde kesk-eestisse (isa ise käib soomes tööl ja on eestis vaid nädalakse kuus). Olen suutnud enda lastele anda kõik mis võimalik, ilus puhas kodu, soe ja rikkalik toit, alati puhtad ja uued rõivad, seal juures ka üle oma varju hüpates. Praeguseks on isa koos elukaaslasega lapse aju ära komposteerinud, nad ei mõtle üldse sellele et mis lapsele hea on ja ka seda et laps peab koolis käima. Ma murest hullumas eg...

dr Phil 17.01.2008 21:00 (17 aastat tagasi)

ühe asja unustasid mainimata- sa pole hea seisnud oma emotsionaalse suhte ees..oled üritanud kõva käega karm lapsevanem olla, arvates et kui kõik esmavajalik on olemas, siis peaks piisama. Sulle ehk piisab, kuid lapsele mitte. Las laps ise otsustab, keda ja mida..mida enam sekkud ja suunad, seda kaugemale ennast lükkad.

Ema 17.01.2008 21:14 (17 aastat tagasi)

ma ei vaidlegi vastu et ma võisin ka mõnikord karm ema olla ja kehtestada kodus mõned reeglid, kuid mitte rasked lapse eale, näiteks vooditegemine, enda järelt koristamine, koolipäevadel ennem õppimine ja siis sõbrad, nädalavahetustel kokkuleppel sõpradega ... kuid kunagi pole ma neid kehaliselt karistanud, sest tean et rääkimisega saab paremini hakkama tehes seda teetassi taga ... oleme alati koos muresid lahendanud ja rõmmustanud heade kordaminekute üle ... kuid järsku on midagi muutunud ja ma ei tea mis põhjustel

Ema 17.01.2008 21:17 (17 aastat tagasi)

ma igatsen ta järgi ja tahan teda koju tagasi ... viimati temaga rääkides oli ta kuidagi külm ja eemaldunud, see tegi väga haiget ... lapse isa ei kavatse üldse ühenust võtta ega taha arutada kuidas toimida et lapsel parem oleks

nojah 18.01.2008 08:09 (17 aastat tagasi)

laps tahab lihtsalt oma isa paremini tundma õppida! ära nõua praegu lapselt reeglitest kinnipidamist, püüa mõista, et laps soovbiks ka isalt sama mida oled andnud sina.. igatahes kui helistad lapsele või saadad meili siis ole arusav, püüa end asetada lapse ossa. Se emis oli sinu ja mehe vahel oli teie probleem. lapsele on ta isa ja jääb selleks. Samas eks elukaaslane püüab muidugi jätta head muljet ka.. mul ka laps tahtis oma isa tundma õppida, käis seal korra, oli päeva kohal ja uuel elukaaslasel tekkis hirm, et viimkas laps hakkabki sina jõlkuma ja et viimaks kateised õed-vennad hakkavad sinna jõlkuma. ja sisi õssitasmest, et se elaps küll tema oma pole! et pole üldse teiste laste nägugi- lasimehel asja kohtu kaudau ajada ja nõuda dna testi- muidugi oli mehe laps, muud võimalust polnudki! Noja nüüd laps ei taha enam seda isa tundagi!

kah nõuanne 18.01.2008 10:27 (17 aastat tagasi)

Imelik arusaamine-nõuanne:laps soovib ka isalt sama, mida oled andnud sina. Jutt oli ju, et isa ei huvitunud lapsest, ema viis ise lapse sinna, kui laps soovis isa näha. Usun, et emal on hea emotsionaalne side ja hoolitsus on ka olnud (loomulik ju, et voodit peab kordma seadma, enne õpitöö, siis sõbrad jne.). Ilmselt on küsimus puberteedi-eas, no näiteks esimese armastuse tärkamine vms., millest ehk emalt päris kiitust ei pälviks (näiteks ema teab, et noormees suitsetab,joob, muidu looder). Lihtsam otsida soosingut poolvõõrastelt või lihtsalt lasta end veidi lõdvemaks, et oma tunnetega tegelda (pubekal kõik võimendatud kujul). Ema, helista lapsele ja ütle talle, kui tähtis ta sulle on, et oled armastusega kasvatanud ja ainult head oma lastele soovinud. Ära kutsu koju, las teeb selle otsuse ükskord ise. Tean kui raske see võib olla, kuid pubeka juures midagi sunni,palvetega ei tee. Ega ta kauaks sinna isa juurde ehk jää ka, sest isa ju polegi kodus ja ei hooli tõeliselt temast, sest pole aastaid mingit hoolivust/huvi välja näidanud, vaevalt huvi tärkabki lapse tegemiste vastu. Küll tüdruk varsti aru saab, kes tõeliselt soojust, tuge pakub, kes ainult lahmib kõrvalt.

Ema 18.01.2008 10:36 (17 aastat tagasi)

Ma helistasingi lapsele ja palusin tal järgi mõelda nädalakese, kuid ta käib ju koolis (Tallinnas). Mis saab kui ta arvab et seal on parem, kas siis jääb kool pooleli? Sest poole veerandi pealt ma küll teda teise kooli manööverdama ei tahaks hakata.

kah nõuanne 18.01.2008 10:52 (17 aastat tagasi)

Aga proovi, et ei helista talle paar päeva. Või kasvõi see nädal. Kas see isa naine tegeleb temaga nii väga seal, ehk hakkab laps tundma peagi, et on tegelikult siiski "üksi". Tuleb meelde, et ema oli kogu aeg tema jaoks olemas. Ultimaatumeid ja tähtaegu pubekale anda ei tohiks, sellest tekib kohe protest, vot ei mõtle nädalakese midagi, mõtlen kaua tahan.

Ema 18.01.2008 11:08 (17 aastat tagasi)

Eks teen proovi, kuid koolis peaks ju temagi käima. Aitäh nõuannete eest.

kah nõuanne 18.01.2008 11:33 (17 aastat tagasi)

Aga proovi, et ei helista talle paar päeva. Või kasvõi see nädal. Kas see isa naine tegeleb temaga nii väga seal, ehk hakkab laps tundma peagi, et on tegelikult siiski "üksi". Tuleb meelde, et ema oli kogu aeg tema jaoks olemas. Ultimaatumeid ja tähtaegu pubekale anda ei tohiks, sellest tekib kohe protest, vot ei mõtle nädalakese midagi, mõtlen kaua tahan.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.