Leppetrahv kasutusloa hilisemast saamisest kortermajale

omanik 28.01.2008 13:48 (17 aastat tagasi)

Vastuses väidab arendaja, et nõudeks puudub õiguslik alus. Samas ei vaidlustata mõistlikku tähtaega nõude esitamiseks ning “arendaja on minu õigust nõuda leppetrahvi, tunnistanud”. Oma vastuskirjas sõnastab arendaja ülaltoodud notariaalse lepingu punkti 5.1.3 ümber nagu oleks arendaja olnud kohustatud TAOTLEMA hoonele kasutusloa 15.08.2007 –ks. Not. lepingus aga punkt, et arendaja on kohustatud SAAMA kasutusloa selleks tähtajaks. Leping ise sai sõlmitud 45 päeva enne seda nimetatud tähtaega ja arendaja selleks ajaks ka kasutusloa kätte saada lubas (suuliselt), kuna väideti, et taotlus selle saamiseks on valda juba ka esitatud.

omanik 28.01.2008 13:48 (17 aastat tagasi)

Peamised põhjendused, miks maksmisest keeldutakse on järgmised: - et ehitise valmimisel tekkivad viivitused on pigem tavapärased kui erandlikud ning viivitusel on erinevaid põhjuseid (neid ei nimetata), et arendaja sätestas antud tähtaja tuginedes oma varasemale kogemusele, kuid nemad ei suutnud ette näha Eesti kinnisvara-ja ehitusturul toimunud pöördelisi sündmusi (kuigi ma ei saa aru, mis need siia puutuvad); - viivituse põhjustasid ettenägematud asjaolud ja arendaja soov teostada kõik tööd ja toimingud kvaliteetselt; - et mul on olnud võimalus eluruumi kasutada, kuna korter sai mulle tegelikult ju ka ametlikult üle antud ning kasutusloa puudumine ei toonud mulle kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi; - arendaja leiab, et on minu ees oma lepingulised kohustused täitnud ning leppetrahvi nõudmine minu poolt on põhjendamatu ning vastavuses minule tekitatud või tekkida võinud kahjuga (kas see on üldse oluline leppetrahvi nõudmisel???); - arendaja on seisukohal, et mina olen oma õigust leppetrahvi nõuda, kuritarvitanud; - leppetrahvi nõudmine ei tohi võlausaldajale muutuda tulu saamise allikaks ega asetada võlgnikku äärmiselt raskesse olukorda.

omanik 28.01.2008 13:49 (17 aastat tagasi)

Mida sellisest asjast arvata? Kohtusse? Kui suur on tõenäosus võita/kaotada?

. 28.01.2008 14:12 (17 aastat tagasi)

minu praktikas on analoogsetes lepingutes olnud kirjas, et müüja kohustub taotlema kasutusluba hiljemalt x kuupäeval. See on ka mõistlik, kuivõrd kasutusloa välja andmine sõltub KOV tahtest ning seaduslikult (altkäemaksu andmine võibolla kiirendaks asja, kuid...) puudub müüjal võimalus KOV tegevust mõjutada. Ehitusbuumi ajal olid paljud KOV-id hädas, et nad lihtsalt ei suutnud kasutuslubade välja andmist piisavalt kiirest menetleda (selleks tuleb kokku kutsuda muuhulgas ekspertkomisjon, kes käib ja vaatab ehitise üle ning annab hinnangu selle projektile vastavuse, ohutuse jms kohta). Samas, kui teie konkreetses lepingus oli tõesti kirjas, et "saama", on sul nõudeks loomulikult alus ning kui tahad, võid ju leppetrahvi maksmist kohtu kaudu nõuda. Kuivõrd leppetrahvi mõte on kompenseerida lepingu rikkumisest tingitud ebamugavusi, nõustun siiski arendaja selgitusega - kasutusloa saamise hilinemine paari kuu võrra, ei seganud ilmselt teie elu, ka viivitus ei olnud meeletult pikk. 28 000 krooni piisavalt väike ja tühine summa võrreldes kohtukuludega (tasu advokaadile, riigilõiv) ning aja ja närvikuluga, mis iga kohtuasja peale paratamatult kulub. Mina sellises olukorras ei hakaks seda trahvi taga nõudma.

omanik 28.01.2008 14:53 (17 aastat tagasi)

Aga põhimõtteliselt peaks kohtu kaudu antud nõue siis rahuldatud saama. Minu lepingus oli tõepoolest "saama", kuna arendaja väite kohaselt oli taotlus juba sees ja asi üle vaadatud ja kõik OK. Siiski oli tegemist lihtsalt valega. Arvestades viisi, kuidas antud juhul kogu protsessi vältel antud arendaja asju ajas ja minuga suhtles ning närvikulu, mis mul kogu selle protsessiga juba siiani kaasnenud on, arvan, et sutike võib veel neid närve kulutada ja mitte antud juhul arendajat niisama lihtsalt minna lasta...seda enam, et võidu korral tasub ka minu kohtukulud antud arendaja. Seega jääb vaid närvikulu :).

omanik 28.01.2008 14:57 (17 aastat tagasi)

Ja põhimõtteliselt, kui on selline tähtaeg poolte kokkuleppel lepingusse kirja pandud, siis ei ole tegelikult ju enam oluline, mis põhjustas selle tähtaja viibimise. Arendaja võib selle kahju siis omakorda juba viivituse põhjustajalt omakorda sisse nõuda. Idee järgi on seatud tähtaeg, selle täitmise kohustus ja tähtaeg ning tähtaja ületamisel leppetrahv. Igasugune kahju tekitamine või mittetekitamine ning kahju suurus ei ole enam oluline, kuna antud leppetrahv ongi kokkulepitud kahju suurus. Ja kuna ma seaduse järgi ei tohtinud ilma kasutusloata hoones elada, siis on minule sellega põhjustatud küllalt ebamugavusi - olenemata sellest, kas ka reaalselt seal elasin või mitte.

lugeja 28.01.2008 15:07 (17 aastat tagasi)

kui lepingus on kirjas, et peab "taotlema kasutusloa kuupäevaks X", kas see tähendab seda, et arendaja peab taotluse esitama hiljemalt kuupäeval X, või seda, et kuupäevaks X peab kasutusluba olemas olema?

. 28.01.2008 15:16 (17 aastat tagasi)

kui taotlema - siis peab omalt poolt taotluse esitama. Kui saama - siis järelikult saama kasutusloa. Omanikule veelkord - loomulikult võid neilt leppetrahvi kohtu kaudu nõuda. Kuid arvesta seda, et meie kohtud langetavad ühe sagedamini otsuseid, et iga pool maksab oma kulud ise, seega ei saa lootma jääda, et kõik kulud maksab teine pool kinni. Selles küsimuses oskab sind igapäevaselt kohtus käiv advokaat loomulikult paremini nõustada.

@@ 30.01.2008 16:13 (17 aastat tagasi)

kas sul on igav kodus istuda?