testament

. 27.02.2008 12:30 (17 aastat tagasi)

Kui venna abikaasa on töövõimetu, siis jah - tal on õigus sundosale.

milx 27.02.2008 12:53 (17 aastat tagasi)

mis mõte on siis üldse testamendil? selle mõttega vend testamendi tegigi, et vara saaks temale meelepärane inimene.

. 27.02.2008 13:31 (17 aastat tagasi)

Kahjuks ei oska ennast tunda vastutavana pärimisõiguse põhimõtete eest. Kui sind aga huvitab õigusfilosoofia, siis selles osas võin sulle selgitusi jagada. Sundosa mõte on kaitsta pärandajale lähedal seisnud isikuid, úelle eest, et pärandaja oma vara kolmandatele isikutele jätab. Sundosa saamise õigus on vaid väga kitsal ringil isikutel - pärandaja lastel, vanemtal ja abikaasal. Sundosa on neil õigus saada vaid siis, kui nad on töövõimetud. St nad kas vanuse (liiga noored või liiga vanad) või tervisliku seisundi (nt invaliid) tõttu ei suutelised omale iseseivalt äraelamist võimaldama ning vajavad seetõttu pärandaja abi (pärandaja on tulenevalt perekonnaseadusest kohustatud nende ülalpidamises osalema). Sundoa mõte on anda neile see nn viimane kaitse. Kui vend pidas kodanik x piisavalt sobivaks, et temaga abielus olla (endistel abikaasadel sundosa õigus ei ole) ning see kodanik x on ka töövõimetu (ei ole ise suuteline tööd tegema ja end seeläbi ära elatama), siis järelikult on sellel kodanikul x-il õigus nõuda sundosa, mis on pool sellest, mille ta oleks seadusjärgse pärimise korral saanud.

milx 27.02.2008 15:33 (17 aastat tagasi)

mina ei ole 3.isik. Ja nn.vennanaine lubas arsti pabereid ajama hakata siis, kui notarilt pärimise võimalusest teada sai. Vend oleks võinud ju kinkelepingu teha, sest ta ei soovinud, et naine midagi saab tema vanemate varast. Kahju, et nii on seadused tehtud.

. 27.02.2008 15:48 (17 aastat tagasi)

Jah, palju asju oleks võinud olla - su vend oleks võinud üldse abiellumata jätta, ta oleks võinud lahtuda, ta oleks võinud oma vara hoopiski mõnele heategevuslikule organisatsioonile kinkida. Need oleksid ei maksa midagi, ei maksa ka see, et sinule vennanaine ei meeldi, või see, et sa pärimisseadusega rahul ei ole. Nüüd tuleb tegeleda reaalsusega. Ja reaalsus on see, et sinu vennanaine ilmselt tahab, et tema päriks sundosa. Sul on kaks võimalust - kas leppida olukorraga, pärida oma venna järgi vara (mis ka jagatuna vennanaisega on rohkem kui ei midagi) või hakata võitlema. Võitlemiseks pead sa kohe kindlasti seadma sammud advokaadi poole. Võitlus ei ole lootusetu - sundosa sätted meie pärimisseaduses on väga napisõnalised, ükski seadus ei ütle, mida tähendab töövõimetus, sundosa kohta on ka riigikohus võtnud vastu päris palju otsuseid (mis tõendab, et seadus reguleerib asja puudulikult), see, kas isikul on õigus sundosale või mitte on paljuski faktiküsimus (mida tulebki kohtus selgeks vaielda). Mida edasi teha, saad otsustada vaid sina.

milx 27.02.2008 16:15 (17 aastat tagasi)

ma tänan, et Te mind lohutate. Olen valmis ka kohtuteed käima. Olen seadusi lugenud ja saan aru, et vennanaine peab tõestama, et ta on töövõimetu , aga tal on varandust, tal on elamine, ta saab pensioni ja ikka on veel vähe. Kust tuleb see julgus nõuda asja, millega pole tal kunagi tegemist olnud. Ka ei ole nad pikemat aega koos elanud. Mina aga pean hoolitsema haige õe eest, nii nagu hooldas vend enne mu õde.Kas peale notari juures käiku so. peale pärimist saan asja kohtusse anda? Mul on see osa natuke segane. Praegu pole mul ju veel midagi vaidlustada.

. 27.02.2008 16:32 (17 aastat tagasi)

Kui lähete notarisse pärandit vastu võtma, siis notar peab teie käest küsima, kas on isikuid, kellel võiks olla õigust sundosale. Teie olete seaduse järgi kohustatud selle peale vastama, et pärandaja oli tõesti abielus ning tema abikaasa võib nende isikute hulka kuuluda. Siis saategi kohe öelda, et naine ilmselt ka sundosa tahab, kuid teie sellega nõus ei ole. Siis notar teab arvestada, et nimetatud pärimisasjas tuleb ilmselt vaidlus. Hea oleks, kui saate notariga inimlikult kokku leppida, et ta teavitab teid sellest, kui venna abikaasa sundosa saamiseks avalduse teeb. Siis saategi otsustada, kas pöördute kohtusse või mitte (enne ei ole teil ka millegi üle vaielda). Kui pöördute kohtusse, siis teavitage sellest ka notarit - reeglina keelduvad nad siis pärimistunnistusi välja andmast enne, kui kohtuotsus on jõustunud ning seeläbi asjad selgeks vaieldud. Vaidlustada võite muidugi ka hiljem, kuid soovitav oleks asi lahendad enne pärimisõigust tõendavate dokumentide väljastamist. Kui venna ja ta naise abielulised suhted olid juba varem faktiliselt lõppenud, on teil päris head ðansid kohtus võita.

milx 27.02.2008 18:03 (17 aastat tagasi)

mille alusel ma saan ikkagi vennanaise kohtusse anda? Testament on ju minule tehtud!! muidugi ütlesin ma notarile vennanaise kohta kui pärimisavaldust tegin, aga kas notar peab mulle ütlema, et veel on avaldusi tulnud või näeb neid ka pärimisregistrist?Siis ma veel ei teadnud, et ta pärima tuleb, ta ise helistas, et sai notarilt kirja ja nüüd hakkab tegutsema. Mind huvitab ikka tõesti, mis on minu järgmine õige samm. Pärand avaneb aprillis. Sinnamaale on tal aega küll pabereid teha. Ja ma ei vihka teda. Ma lihtsalt ei saa aru, miks nii on? Seadus kaitseb millegipärast ülbemaid.

njah 27.02.2008 20:36 (17 aastat tagasi)

kui sul on haige õde kes vajab hooldust siis on ju ka tema sundosa saaja, kui soovib! aag kui se e"Proua abikaasa" hakkab nüüdtöövõimetust ajama siis .. see, et ta on pensionär teda nüüd küll veel töövõimetuks ei tee... tal peab olema ikka suuri hädasid, et ta eluga toime ei tule enam..

milx 28.02.2008 08:54 (17 aastat tagasi)

haige õde on ju sama ringi pärija ja pr.abikaasa sundosa ei vähene ju minu õe osa võrra. kas on nii? Kuna mu õel on sama suur osa vanemate pärandist kui minul, siis tema osa ei ole mõistlik suurendada, sest lapsi tal pole, mul aga on neid 5. Ja üks laps õpib veel. Vennanaise hädasid peale viinahäda ma ei tea. Palun ka vastust eilsele küsimusele, millal saan kohtu poole pöörduda, et venna vara õiglaselt jagada.

s 28.02.2008 15:27 (17 aastat tagasi)

sundosa ei saa sugugi iga töövõimetu vüi kui, siis 100% töövõimetu. see, et nüüd hkkaks keegi nõudma invaliidsust et end töövõimetuks teha-see ei ole alus pärimist vaidlustada. seega võta oma testamendijärgne vastu j see teine mingu pe r s e .

milx 28.02.2008 15:54 (17 aastat tagasi)

tean, et ta peab oma töövõimetust tõestama, aga kõik on võimalik, kui arstid tuttavad jne. kui ta helistas, ajas täitsa norm. juttu ja ütles, et tal pole millestki puudus ja oma osa isalt saadud majast oli õelastele kinkinud. See selleks, aga millal siis ikkagi kohtusse pöörduda? Ma pole ju veel pärinud ja ma ei tea, millal tema pärimisavalduse teeb. Kohtusse saan alles vast siis, kui ma olen millestki ilma jäänud või kuidas??

milx 28.02.2008 17:41 (17 aastat tagasi)

ma ei ole saanud selgust sundosa suuruse kohta. Abikaasa sundosa on 1/2 pärandiosast, mille pärija oleks saanud seadusjärgsel pärimise korral, kui pärandi oleks vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Nii, kui suure osa saab vennanaine, kas ikka 1/2? venna osast, sest vend tegi testamendi ainult mulle, aga mul on ju ka teovõimetu õde vaja hooldada. Kas see ei mõjuta sundosa suurust. Paluks vastust? Ja millal siis ikkagi kohtusse minna?

jh 28.02.2008 20:04 (17 aastat tagasi)

tead, sa küsi parem eadv.ee saad pädeva vastuse