rongaema noolib tütre pärandit

??? 30.05.2008 20:30 (17 aastat tagasi)

Sellele emale oli notar öelnud, et tal on küll õigus tütre pärandile ja see väike laps ei saaks midagi muud kui mingi väikese osa. Ja lastekodusse saaks panan küll, kuan on eakas ja ei suudaks nagunii aastast last kasvatada. Lapse isaga kontakti saanud pole. Kas sel emal ongi tõesti õigus laps lastekodusse anda ja see kodu maha müüa ja maha juua?

. 31.05.2008 08:31 (17 aastat tagasi)

Kui pärandajast jääb järgi kasvõi üks alaneja sugulane (laps), olgu ta siis nii noor või vana kui tahes, ei ole teise järjekorra pärijatele, so pärandaja vanematel mitte mingit õigust pärida. Ka see, mis tollest väiksest tüdrukust saab - kas ta antakse lastekodusse või tema isale kasvatada, ei oma mingit tähtsust - pärimisõigust see temalt ei võta. Ja ei usu ma iial, et ükski notar tollele ahnele rongaemale sellist juttu rääkis, nagu sa oma teises postituses kirjutasid. Pärimisasju lahendatakse seaduse alusel ja seadus ütleb väga selgelt, kes on tolle surnud naise pärija - tema tütar.

. 31.05.2008 08:33 (17 aastat tagasi)

Mis puudutab selle väikese lapse lastekodusse panekut, siis selles osas rääkige oma elukohajärgse omavalitsuse vastava ametnikuga (on siis tema nimi sotsiaaltöötaja või muu selline). Kui on kasvõi üks sugulane-tuttav, kes on valmis orvuks jäänud last kasvatama ning on selleks ka vähekenegi kõlbulik, ei panda ühtegi last niisama lastekodusse.

leelo 31.05.2008 09:23 (17 aastat tagasi)

muidugi on pärija tütar, seisa tema eest ja ole tubli!

vist on 31.05.2008 10:41 (17 aastat tagasi)

ja kõik õigused kuni lapse 18 saamiseks on lapse hooldajal ehk kasvatajal.

küssa 1.06.2008 05:59 (17 aastat tagasi)

Notar olevat öelnud, et naisel on õigused oma tütre lapse üle otsustamiseks kuna ta on tema ainus lähim sugulane kui tegemist on vallaslapsega. Samuti pidavat sellisel juhul jääma maja naise hooldada nagu lapski. Kuid kuna laps on liiga väike sisi arvestades vanust pidavat saama panna lastekodusse lapse ja emal eendale seda suurt elamist vaja polevat nii et ta plaanib selle müüa. Kov sotsiaalist öeldi, et nemad takistusi ei tee, kui vanaema tahab lapse hooldajaks hakata on tal selleks ka õigus.

. 1.06.2008 09:59 (17 aastat tagasi)

Seda, kes hakkab kõnesaluse tüdruku hooldajaks otsustab eestkosteasutus, vajadusel kohus. Otsustamisel on aluseks sooviavaldajate isikuomadused, mis seal salata, ka varanduslik seis, lähtutakse alati lapse huvidest, et tema elu võimalikult vähe muutuks jne jne. Seega eii ole sugugi garanteeritud, et selleks saab just vaneema. Asjast huvitatud isikud peavad võtma ühendust kohaliku omavalitsusega - kui ainsaks, kes tüdruku käekäigu vastu huvi tunneb ning on valmis teda kasvatama, on tõepoolest vaid too vanaema, siis ilmselt ka tema hooldajaks saab. Isegi kui too vanaema hakkab lapselast kasvata ei anna see aga talle õigust teha lapselapse varaga, mida ta aga soovib. Selleks, et alaealisele kuuluvat vara võõrandada, on vaja eestkosteasutuse (kohaliku omavalitsuse) nõusolekut. Kui vastu võetakse uus perekonnaseadus, siis selle eelnõu kohaselt hakkab edaspidi seliseid nõusolekuid andma kohus. Ükski omavalitsus ei anna nõuskolekut niisama. Lapse vanem/hooldaja peab põhjendama, miks ta lapse varaga tehinguid teha tahab. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõusoleku andmisel seada omapoolseid tingimusi - nt võib vara võõrandada (kuna see on liiga suur), kuid saadud raha eest ostetav uus kinnisvara omanikuks peab saama seesama alaealine. Kuis selline hooldaja on lapse tõepoolest nn riigile kasvatada jätnud, ei saa ta sellist nõusolekut iial. Ja vägal lihtsal põhjusel - vanema/hooldaja suhtega kaasnevad nii õigused kui ka kohustused. Kui oled kohustustest nn käed puhtaks pesnud, ei ole sul ka õigusi.

küssa 1.06.2008 18:23 (17 aastat tagasi)

Last kasvatan hetkel mina, olen seda teinud lapse ema soovil peaaegu lapse sünnist alates, kuna ema pidi sageli haiglaravil viibima. Lapse vanaema jättis omaenda lapse, selle pisikese lapse ema, minu ema kasvatada kui laps oli vaid 4 aastane. Lapselast seda väikest tüdrukut ei ole ta seni saanud aega vaatama tulla, laps juba 1,5 aastane! vanaema käib praegu hoolega mööda arste, et saada arstipaberid mis võimaldaks tal mingi sundosa omanikuks saada. Lapse kodu seni seisab tühi, vahel käime vaatamas ja tasume arveid, maamaksu.

. 1.06.2008 22:21 (17 aastat tagasi)

Esita omale üks küsimus - kas tahad ka edaspidi tolle väikese lapse eest hoolt kanda ja tema käekäigu eest hea seista või mitte? Igal juhul võta aga ühendust oma elukohajärgse omavalitsusega. Räägi neile, mis olukord on ning millised on sinu soovid - kui tahad lapse hooldajaks/eestkostjaks hakata, selgitab ametnik sulle sulle, mida on selleks vaja, millised toimingud sellega kaasnevad, milliseid dokumente on vaja jne jne. Sellised toimingud on vajalikud selleks, et saaksid näiteks lapse eest pärimisasja ajada, saaksid erinevaid rahalisi toetusi, saaksid õiguse otsusada last puudutavates küsimustes. Ning kui sa ka ei taha sellist vastutust, saab kohalik omavalitsus asja edasi ajada ning leida lahenduse tolle lapse olukorrale. Ja too vanaema võib käia arstide vahet palju aga tahab, pärijaks ei saa ta niikuinii. Sundosa ei puutu seadusjärgse pärimise korral üldse asjasse. Sundosa mõte on selles, et kui pärandaja jätab oma testamendiga pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või abikaasa, on tollel õigus pärida sundosa. Sinu kirjeldatud juhus ei ole pärandaja ema esiteks õigustatud seaduse järgi üldse pärima (selgitasin juba eelpool, et pärandaja seadusjärgseks pärijaks on tema laps), teiseks ei ole ju pärandaja üldse testament jätnud.

küssa 1.06.2008 22:47 (17 aastat tagasi)

Kas siis ema ei olegi oma lapse järelt pärija? st pärijad oleksid siis see väike laps ja tema vanaema? Mul ei ole soovi seda last lapsendada, vaid olen nõus kasvatama teda koos oma lastega nii nagu minu ema kasvatas minu täditütart ja mind koos. Tädi sai kõik lastetoetused ja soodustused mis olid emale ette nähtud ja mingeid pabereid minu teada küll ei olnud vormistatud kusagil. laps on lihtsalt olemas, väike inimene. tal on riided olemas, toit olemas ja tema eest hoolitsetakse, seleks pole mingit eritoetust ja riigi raha vaja, sest tädi tütar oli mule nagu mu oma õde ja tema laps on ka mulle nagu mu oma laps.

. 2.06.2008 07:27 (17 aastat tagasi)

Veelkord - kui sureb isik x (too noor naine), siis tema vara pärijaks on seaduse järgi tema alanejad sugulased (tema lapsed). Kuna sinu jutu järgi tollel noorel naisel oli vaid üks laps (see 1,5 aastane), siis too laps on ka kogu vara pärija. Vaid siis kui pärandajal lapsi ei oleks olnud, oleks pärijateks II ringi pärijad, ehk pärandaja vanemad (ema, isa). Ja kohaliku omavalitsusega te siiski peate ühendust võtma, isegi siis kui te ei soovi toda last lapsendada. Loe perekonnaseadust (leiad www.riigiteataja.ee) Ning loe § 92-104. Eestkoste seadmine on hädavajalik kasvõi selleks, et oleks võimalik pärimisasju ajada. Ja nagu eelpoolgi ütlesin - kõike seda selgitab sulle kohaliku omavalitsuse vastav ametnik. Pärimisasja, selle tähendust, kellel on õigus pärida jne jne, selgitab sulle notar.

küssa 2.06.2008 08:25 (17 aastat tagasi)

KOV-s on lpuhkuste tõttu palutud oodata sügiseni, augustis siis saab hakata asju ajama.

leelo 2.06.2008 17:12 (17 aastat tagasi)

siiski ma soovitaksin juba praegu kirjaliku avalduse esitada ja üks eks.endale jätta. Sekretär paneb pitsati, et on vastu võtnud ja üksikasju saab siis augustis edasi ajada. Mine tea, ehk on ka teisi asjast huvitatuid. Võta eelnevaid nõuandeid kuulda, sest ootama jäädes kaotad ehk mõne olulise asja. Jõudu sulle!