vara jagamine vabaabielu lõppedes

!!! 2.06.2008 17:30 (17 aastat tagasi)

nii nagu paberites kirjas on nii ka jääb. vabaabielu puhul ei ole ju mite midagijagada, igaüks korjaku oma kila kola kokku ja seitse särki pampu ja kadugu oma teed. kelle nimel on korter ja maa, selle omad need ka on, teisel ei ole sealt midagi tahta.

h 2.06.2008 21:17 (17 aastat tagasi)

nn.vabaabielu inimestel võib olla ka kahe peale kinnisvara, nii et vara tuleb ära jagada.Lihtsam oleks kokku leppida ja kui kokkulepet ei saavutata, siis kohtus. kui aga ühist vara pole, siis tõesti, igaüks saab oma ja kogu lugu.

vot 2.06.2008 21:23 (17 aastat tagasi)

vabaabielus on vara selle oma kelle nimel... vabaabielus ühisvara kui sellist ei tekki, seega pole midagi jagada vhemalt kohtu kaudu mitte... iseasi muidugi kui on jah soetatud midagi kasomandisse, aga kaasomand on kaasomand ja sellest midagi ei muutu kui lahku minnakse, see teistosapoolt ei puuduta ju...

Niisama 3.06.2008 00:11 (17 aastat tagasi)

Loe ka seda: http://ekspertkogu.just.ee/foorum/index.php?topic=36.0

näädsa 3.06.2008 07:38 (17 aastat tagasi)

Soomes näiteks on nii,e tkui inimesed elavad vabaabielus ja mees saab kuidagi surma või sureb siis on tavaline, et mehe sugulased võtavad kõik asjad mis nemad rahavad ja mis neile meeldivad endale ja se mis naisele ja lastele jääb see neid ei huvita. tean juhtumit, kus mees oli ostnud lapsele hälli ja jalgratta ja ka need viisid mehe sugulased julmalt minema. Aastane laps lihtsalt tõsrteti hällist vlja.. Korter, auto jms oli kõik mehe nimel. naisele ja lstele jäeti vaid nende seljariided ja isiklikud asjad.

. 3.06.2008 09:24 (17 aastat tagasi)

NN vabaabielust ei tekki abieluga kaasnevat ühisvara. Seega kubmki pool korjab oma isiklikud asjad kokku ja teeb nendega, mida vaid soovib. Kui pooled on ostnud kaasomandisse kinnisvara, siis peavad nad lihtsalt otsustama, mida sellega teha soovivad. Kas müüvad maha ning jagavad omavahel saadud raha. Üks pool ostab teise poole osa välja, üks pool kingib teisele poolele oma osa. Teatud juhtudel võib kõne alla ka tulla kinnistu/korteriomandi jagamine kaheks eraldiseisvaks kinnistuks/korteriomandiks. Seda aga tuleb uurida kinnistu asukohajärgsest omavalitsusest - kinnistul peab olema teatud miinimumsuurus, juurdepääsutee avalikule teele. Korteriomandi jagamisel eraldi korteriomanditeks peab mõlemal korteriomandil olema jällegi eraldi väljapääs trepikota, eraldi sanitaarruumid jne jne. Seda kuidas ja mis tingimustel pooled kaasomandis oleva varaga edasi toimetavad saavad teada vaid nemad. Kui kokkuleppe on olemas, siis vastavad tehingud (müük, kinge, jagamine) toimuvad notari vahendusel. Seega pöörduge lähima notaribüroo poole. Kui aga kaasomanikud omavahel kokkuleppele ei jõua, on asjast huvitatud poolele õigus esitada kohtusse hagi. Ka hagi esitamine eeldab, et hageja teab, mida tema soovib.

aga! 3.06.2008 09:32 (17 aastat tagasi)

kaasomandi korral saab ju oma kaasomandi osa müüa ka sellele mehele või naisele, kelle vastu sind välja vahetatkse...

h 3.06.2008 09:54 (17 aastat tagasi)

loomulikult igale oma osa tagasi, vaadake eelneva hr.või pr.nõuandeid. Ma lausa imetlen tema kannatlikkust kirjutada kõigile. suured tänud talle!

Tikker 3.06.2008 09:56 (17 aastat tagasi)

Aga kui teine pool suudab tõestada (pangaväljavõtted näit), et on teinud mat kulutusi, kas siis ikkagi ei lähe see arvesse? olen kuulnud, et eesti pidavat aksepteerima nö ka vabaabielu? Küsimus huvi pärast.

. 3.06.2008 10:09 (17 aastat tagasi)

Ei aktsepteerita meil vabaabielu. Vähemalt mitte antud kontekstis. Mõnded on üritanud seltsingu sätete alusel osa varast endale nõuda, kuid ei ole see veel kellelgi läbi läinud. (Vähemalt minu teada mitte, kui kellelgi on teisi anmdeid, siis palun esitagu viited kohtulahendile). Ja kui see teine pool tõendabki, et tegi materiaalseid kulutusi, siis tõendagu, et ta tegi neid ka eesmärgi mingi x vara omanikuks saada. Tõendagu, et tema ja tolle teise poole vahel oli kokkulepe, et .... Eks me kõik teeme oma elus materiaalseid kulutusi - täidame emale-isale külla minnes nende külmkapi, aitame mõnda sõpra-tuttavat remondi tegemisel, ostame oma hetke silmarõõmule mõne hinnalise või vähemhinnalise kingi. Tulebki aru saada, et selliseid kulutusi lihtsalt niisama tehes ei saa neid hiljem lihtsalt tagais nõuda. Tahad abielust tulevaid hüvesid - õigust ühisvarale, õigust pärida abikaasa järgi, siis ka abiellu. Kui ei taha abielluda, siis ega keegi ka sunni, lihtsalt suhte lörri minnes vaata ise, kuidas hakkama saad, riigilt sa siinjuures abi ei saa. Nii lihtne asi ongi.

h 3.06.2008 14:22 (17 aastat tagasi)

minule on teada fakt, et koos elavatel ja last kasvatavatel mehel ja naisel on korter, kus mõlemad on võrdsed omanikud. Lahku minnes saavad nad ka korterit jagada, mitte üks pool ei pea minema kõndima. Muidugi on probleem, kumma poole panus on suurem laenu tasumisel, aga seda on võimalik tõestada makstud summade kontrollimisel. Riik aktepteerib tõesti ainult abielu. Kahjuks veel!

q 3.06.2008 15:09 (17 aastat tagasi)

Miks kahjuks? See on ju inimese vaba valik. Abiellumine pole meil ei tülikas, aega nõudev ega ka kallis. Hirmkallis pulmapidu ei ole abiellumise kohustuslik koostisosa. Nii et minu meelest on täiesti õiglane, et kui inimene ei soovi endale võtta abielust tulenevaid kohustusi, siis ei tal ka õigust abielust tulenevatele soodustustele.

s 3.06.2008 22:20 (17 aastat tagasi)

kaasomanik saab olla ja siis jagatakse kohtu kaudu. muidud aga ühisvara ei teki j oma tsekkidega pole kuskil vehkida.

aa 4.06.2008 06:09 (17 aastat tagasi)

kaasomand on kaasomand, mida seal ikka jagada? kõik läheb ja toimib ju samamoodi edadi, midagi ei pea jagama.

kerli 27.08.2008 14:31 (16 aastat tagasi)

kaasomandi kohta kas keegi oskab midagi konkreetselt ka öelda: meil on kaasomand maja ja korter 5/6 kuulub meie perele ja 1/6 teisele.Kas see hetkelahendus enne kohtu kaudu kaasomandi lõpetamist on seaduslik, et üldpinnast on arvutatud välja 1/6 ruutmeetreid ja neid kasutabki?