aktuaalne lahutus ja vara teema

s 21.08.2008 10:13 (16 aastat tagasi)

korteri müügist sadud raha muutus hoobilt ühisrahaks. seega ategu ühisvaraga ja kuulub jagamisele.

. 21.08.2008 10:29 (16 aastat tagasi)

Mida tähendab "müüs emakorteri"? Kui see oli su sõbra emale kuulunud korter, siis sai selle müüja olla vaid selle omanik, st sõbra ema. Kas sa seda pidasid silmas, et ema müüs oma korteri ning andus saadud raha kas tervikuna või osaliselt oma pojale? Kui nii, siis saab sellist raha vaadelda kui kingitust. Kinke teel saadu on aga lahusvara. Seetõttu saab kõrvale kalduda ühisvara jagamisel tavapärase võrdsuse põhimõttest. Ülejäänu osas tuleb vaadelda, kuidas täpselt laenu tasumine toimub - kas laenu makstakse ühiselt või mitte. Siinjuures ei oma tähtsust, kumba abikaasa kontolt on laenumaksed toimunud, vaid see, kuidas nad rahaliselt panustavad. Kui too abikaasa, kelle kontolt laenumaksed lähevad maksab ainuisikuliselt ka kõige muu eest, võib jällegi tema kasuks kalduda ühisvara võrdse jagamise põhimõttest kõrvale. Kui aga nt too abikaasa maksab laenu, kuid sinu sõber nt KÜ arved, elektri, ostab koju söögi jms, võib öelda, et nad panustavad võrdselt. Seega tuleb ühisvara jagamisel lihtsalt külmalt ja kalkuleerivalt vaadata, kes kui palju on oma raha mängu pannud.

Tikker 21.08.2008 10:55 (16 aastat tagasi)

Tänan, ongi versioon, et sõber maksab laenu ja kõige elamise eest. Ja ema jagas oma korteri müügi eest saadud raha oma laste vahel, nõ pärandrahana. Siis ei annagi jurist vale lootusi tundub, esialgu oli küll tunne, et vaene sõber istub pilvede peal. Tänan veelkord ja tänan siinse mõnusa interjööri eest;) kuigi kiibitsejaid jätkum igale poole ja sattuvad nad siiagi foorumisse. Päikest kõikidele südameisse!

s 21.08.2008 11:41 (16 aastat tagasi)

isegi kui emlt raha saamiseks on kinkeleping, on tegu ikkagi ühisrahaga.

ww 21.08.2008 12:00 (16 aastat tagasi)

pole vahet kuidas raha saadud. fakt on aga see, et korterisse paigutades muutus see ühisrahaks ja nii ka seda vaadeldakse.

Tikker 21.08.2008 12:25 (16 aastat tagasi)

jään sõbraliku ja targa härra "." juurde, tundub, et on oma ala spetsialist, aga tänan väeva nägemise eest "s" ja "ww".

irw 21.08.2008 12:30 (16 aastat tagasi)

no kui ootad ainult omale sobivaid vastuseid... irw eka siis näed, mis kohtus saab!

Tikker 21.08.2008 13:34 (16 aastat tagasi)

to irw: tegu pole sobivuses vaid loogilisuses. Parimatega,

irw 21.08.2008 14:17 (16 aastat tagasi)

kohtus ei loe loogilisus vaid seadused. irw

. 21.08.2008 15:01 (16 aastat tagasi)

Jah, loevadki seadused. Ning seadus (perekonnaseadus) ütleb, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. Kohus võib sellise võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi, kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel või kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.

irw 21.08.2008 15:52 (16 aastat tagasi)

tõestamise keiss. mismoodi sõber tõestab et ema rahaga ostis? samväärselt saab naine väita et raha oli tema poolt saadud. no ei maksa siin katteta lubdusi pilduda.

Tikker 21.08.2008 16:10 (16 aastat tagasi)

Usun, et selleks on tunnistajad ja panga ülekanded, sest samal ajal sai ka sõbra vend oma nö. päranduse kätte. See osa on laenu sissemakse osa. Aga teise õnnetuse najal irwitada on ebamoraalne. Ütleme, et sõber teenib 30 tonni ja ta naine 6 tonni, lapsed puuduvad, siis ju selge, kes kulud katab. Aga kas mõjutab kohtuotsuseid ka geiss, näit., et naine lasi teise juurde jalga, seega tegi ju omad valikud ise? Aus ju oleks. Mujal maailmas minumeelest on see oluline tegur.

irw 21.08.2008 16:20 (16 aastat tagasi)

tunnistajad ei maksa midagi. milleks teha endale illusioone? vend ja tema päranduse kättesaadav osa ei puutu asjasse ja ei tõenda midagi. palju keegi teenib- ei puutu asjasse, ikka pooleks läheb. ja veel: enne sõber maksku riigilõiv, mis iseenesest on kopsakas summa, ca 38 000/1 milj. vara kohta.

aga 21.08.2008 16:38 (16 aastat tagasi)

irwile vend sai päranduse kätte ja laenas siis sõbrale? laenulepingu olemasolul siis saab ju ka võla kenasti pooleks jagada abikaasade vahel...

. 21.08.2008 16:47 (16 aastat tagasi)

soovitan lugeda näiteks riigikohtu otsust nr 3-2-1-13-07, mis on päris sarnane teemaalgataja poolt kirjeldatud kaasusele ning mis kajastab ühisvara jagamist ning võimalust kalduda võrdse jagamise printsiibist kõrvale ülalpool toodud tingimuste ilmnemisel (nt kui ühisvara on omandatud kas täielikult või osaliselt lahusvara arvel).

irw 21.08.2008 18:49 (16 aastat tagasi)

kõige aluseks on TÕESTAMINE. mida siin lahmida? tõenditest, sh. kohtu jaoks VETTPIDABATEST tõenditest pole siin juttugi!!

irw 21.08.2008 19:04 (16 aastat tagasi)

aga le laenulepingut ju ei ole. ja sellised võhikud lepinguid ei teegi. nii et poleks ka mingi probleem väita et laenaja sai selle raha sulas juba näiteks 3 päev pärast tagas... :P

aga 21.08.2008 19:35 (16 aastat tagasi)

laenulepingu võib ju kirjutada...

irw 21.08.2008 20:55 (16 aastat tagasi)

..aga tagasimaksmise teatise saab ka kirjutada...

aga 22.08.2008 03:09 (16 aastat tagasi)

vaevalt et suuri rahasid käest kätte liigutati, ju on olemaska mingi märgepangas

irw 22.08.2008 10:06 (16 aastat tagasi)

märge pangas ei muuda midagi.ok,märge emalt pojale, a kuna poeg abielus ja ega ta seda kohe järgmine päev ka ostnud, nii et... eks tõesta!

n32 22.08.2008 15:47 (16 aastat tagasi)

Laenulepingu saab ka tagantjärgi teha ja loeb küll. Mul ka mehel ema laenas pojale raha auto ostuks kui mees oli abielus. Ja loeb vägagi laenuleping ja exnaisel solidaarne kohustus võlg tagasi maksta.

p u t s 22.08.2008 19:24 (16 aastat tagasi)

loeb vaid notriaalne leping. kohus muud ei arvesta. seegaa tehke neid lepingui palju tahes, kohut see ei koti.

n32 29.08.2008 23:53 (16 aastat tagasi)

Vale jutt, et loeb vaid notariaalne leping. Tean juhust, kus laenu mittemaksmise puhul on kohus raha välja mõistnud täitsa tavalise omavahel tehtud lihtkirjaliku lepingu põhjal.