mõtteline osa kinnistust

pp 3.09.2008 18:28 (16 aastat tagasi)

MIda võtta ette vanapruaga - küsimus rohkem psühholoogidele. Aga rutiinne asi - pöördud kohtusse ja nõuad kasutuskorda. Elu on näidanud et kohtus muutuvad ka sellised seniilsed tädid üsna mõistlikuks.

küsija 3.09.2008 20:34 (16 aastat tagasi)

Miks ma üldse kirjutasin- vanaproua aiamaa laiutab olulisel osal murust, see on tema arust tema maa (kuna see on nii kaua juba mii olnud ja tema ju harib seda eksole). Sellest suurest aiamaast saab kasu ainult tema üksi (mis see mulle annaks tegelikult kui ma sealt sibulat käiksin võtmas, tobe ju). Nüüd vaja paigutada hoovi pesukuivatusrest, see mis torgatakse maasse ja pesu saavad seal kuivatada loomulikult kõik, kes seal elavad, mitte ainult need, kes selle sinna paigutavad. Probleem aga seisneb selles, et pole kuhugi panna seda lihtsalt, no pole kohta! Vaba ruum on aiaosas, mis paikneb tee ääres, kust võib pesu kergesti kaotsi minna ja kus sõidavad ka autod (tolm jne). Nüüd mees palus, et äkki saaks mingi osa vabastada aiast, kuhu mahuks selle resti paigutama ja no tüli missugune- tema maa ju. Mida me saame teha sellises olukorras. Kui ma juurin lihtsalt vajaminevalt osalt (mis tegelikult ei ole suur) mõned lilled välja ja annan need viisakalt talle üle, et istutagu mujale, kas tal siis on õigus mind kohtusse kaevata, kuna mina tema vara (on ikka see tema vara või?) kallal?

h 4.09.2008 04:35 (16 aastat tagasi)

ilmselt see proua ei suuda mõista, et tema üksi majas ei ela ja vanad ajad ammu möödas. Leia aeg ja koht temaga veelkord mõitlikult kokku leppida ja seleta asi ära. ja kui ta ei ole nõus, siis ütle, et oled sunnitud kasutuskorra sisse seadma ja seda kohtu abil. Ehk ta siis leebub ja saab aru, et tema teguviis ei ole seaduslik. Küll aga ei saa ma aru, kas sinul vana kasutuskorra järgi oli õigus väiksemale ja mingile kindlakslepitud pinnale? Kasutuskorda saab ju notari juures teha.

küsija 4.09.2008 17:24 (16 aastat tagasi)

Esiteks ei ole ma vana kasutuskorda näinudki. Alati ta väidab, et seal allkirjad all ja puha, aga reaalselt näinud me sefa pole. Seega ei olegi ma aru saanud, kust see nö piir siis jookseb. Praeguse järgi tuleb välja, et meil on ikka palju palju vähem ettenähtust. Ja teiseks, ta ütles et eelmine korteri omanik kirjutas sellele alla, aga see oli väga väga ammu. Siis oli selles majas kolmkorterit, ülejäänud kolmes korteris oli siis ärimaa. seega ka poole vähem inimesi tahtsid seal õuel toimetada. Nüüd aga uued omanikud ja selles kolmest, kes kunagi siis mingeid kokkuleppeid sõlmisid, on alles kaks, meie tulime asemele. Seega väga loogiline minu meelest, et asju tuleb muuta. Selle inimesega on aga väga raske rääkida, no mida sa räägid, kui ta kogu aeg räägib mingist müstilisest oma maast, mida tegelikult ju ei saa eksisteerida ühiskasutatav pinna peal. Ja teine tema "ülikõva argument" on muidugi see, et ta seal ju kauem elanud. mnjah

küsija 4.09.2008 17:32 (16 aastat tagasi)

Veel mind huvitab tegelikult see, mille alusel määratakse kasutuskord, st. kes millist pinda kasutab? Maa suurus on kirjas juba ostu-müügitehingus, aga just see määramine, et kellel siis mis pinnale õigus on? Näiteks praegu ongi asi pigem selles, et ta võttis ära üle poole murulapist ja teiste osa peaks siis olema tee, kuhu pargitakse autosid jne. Isegi kui tal suurus on välja mõõdetud, on ju ikkagi ebaõiglane, et ta saab kõige parema osa. P.S korter on tal suurem kui meie oma, aga saan ma õieti aru, et see määrab talle õiguse kasutada natukene suuremat maad, mitte parimat kohta?

helekene 5.09.2008 10:38 (16 aastat tagasi)

vastuseks tean öelda:kasutuskord seatakse ikkagi notaris kõigi omanike nõusolekul (meil endal sama probleem üks osapool keeldus ja nüüd oleme ilma kasutuskorrata kohtusse teel et päästa oma enamusomand) kui temaga kokkuleppele ei saa ainult kohus

Toomas 12.09.2008 10:10 (16 aastat tagasi)

Küsijale ja helekesele. Kasutuskorda ei pea paika panema notari juures. Võib ka köögilaua taga, ning selleks pole vaja kõigi kaasomanike nõusolekut(hea oleks väldib vaidlusi), piisab enamuse tahtest. Notarisse tuleb minna siis kui tahetakse, et see kasutuskord kehtiks ka omanike õigusjärglaste suhtes, ehk asi on üldiselt kindlam ka tulevikuks juhul kui üks kaasomanikest vahetub. Mis puutub enamuse otsusesse, siis selge on see et kui jagate õuemaa ära, siis ei tohi selle osa kes pole nõus jagamisega olla väiksem tema mõttelisest osast. Kui talle midagi ka siis ei meeldi peab tema kohtusse pöörduma, kui aga jaotus oli õiglane siis vaevalt kohus seda kasutuskorda muudab.