Teemade kronoloogiaRaamatupidajat (4) Maja pärimine (6) otsin advokaati (3) Alusetu rikastumine (1) Abikaasade vastastikune testament. (3) Naabrid laimavad (2) ostu-müügileping (2) |
Alusetu rikastumineparagrahv 17.10.2008 23:35 (16 aastat tagasi) Tere Kaasus järgmine: isik võttis laenu, makse saajaks määras "sõbra", kuna too oli lubanud laenu ise hakata tagasi maksma(et maksab laenuvõtjale ja see omakorda laenuandjale). Esimese kuu maksiski, kuid siis katkestas tasumise. Mõistan, et laenuvõtja puhul pole tegemist just vaimuhiiglasega, kuid kas ta võiks oma hagis/maksekäsu kiirmenetluses "sõbra" vastu tugineda alustu rikastumise sätetele( nt VÕS §1028 lg1), et vähemalt laenusumma tagasi saada(intressidest ja muudest kuludest ilmselt ei pääse) Ka muud võimalikud lahendused teretulnud. Tänud vastajatele muksi 22.10.2008 18:20 (16 aastat tagasi) Tavaliselt eelneb laenu andmisele kirjalik või siis suuline leping, kus on käsitletud raha kasutamine ja tagasi- maksmine. Selle puudumisel võib arusaada, et tegemist võis olla kinkega. VÕS prgf. 1027 kohaselt tuleb teisel isikul tagastada asi õigusliku aluseta saadu. Raha kanti sõbra arvele vabatahtlikult, eeldades mõlemapoolset heakskiitu ning mingisuguse lepingu olemasolu. Küsimus jääb õhku, kas sellele eelnes andja õiguste rikkumine, kui jah siis millega on seda võimalik tõestada. VÕS prgf 1028 lg. 1 järgi on õigus asja tagasi nõuda, kui kohustust ei olnud olemas, kohustust ei teki või see langeb hiljem ära. Kuid raha andmisega ei pea alati eelnema, järgnema või langema ära kohustust, sest see puudub, nagu kaasusest võib lähtuda. VÕS prgf 1028 lg.1 võiks siduda suulise lepingu rikkumisega seotud kohustuste täitmisega. kus üks pool andis laenu ja teine pool võttis laenu, siduvusega algse laenuvõtja tingimustega. Siis on võimalik nõuet toestada. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |