Kes võib olla juriidiliseks nõustajaks?

tõm 21.10.2008 16:39 (16 aastat tagasi)

Üks maksekviitungi koopia alust: huvide esindamine kohtus nr xxxxx. Teenuse hind 30 000 eek. 22.04.2007 Kui tal polnud õigust kohtus esindada, kas on võimalik vaidlustada selle 30 000 kr nõue, kuna tegevus ei olnud seaduslik? Jutt ei ole kohtuotsuse vaidlustamises, ainult menetluskulude kindlaksmööramise vaidlustamises.

irw 21.10.2008 17:03 (16 aastat tagasi)

mismoodi saab selline iseik kohtus esindada? enne istungit kohtunik kontrollib ESINDAJA DIPLOMIT. kui seda ei ole, istungut ei toimu.

tõm 21.10.2008 17:25 (16 aastat tagasi)

Hagiavaldus anti sisse 23.03.06 Sel ajal kehtis: TKMS § 218. Lepinguline esindaja (1) Lepinguline esindaja võib kohtus olla: 1) advokaat; 2) muu isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud keskus Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 281 sätestatud korras; 21) muu isik, kes on läbinud Eesti ülikoolis enne ülikooliseaduse 2003. aasta 10. märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel. Tal on Moskva riiklku ülikooli diplom majanduses ja informaatikas. Ilmselt on läbinud ka kinnisvaramaakleri koolituse, kuid juuraharidust tal EI OLE. Kohtuotsus on tehtud, vaidlsutamise aeg on möödas. Saab vaidlustada vaid menetluskulude kindlaksmääramise taotlusega esitatud kuludokumente. Ehk siis kinnisvaramaaklerist FIE (mida äriregistrist ei leidnud) poolt esitatud õigusabikulude ja kohtus huvide esindamise kulude dokumente.

muksi 22.10.2008 18:30 (16 aastat tagasi)

Kui ma ei eksi on antud seaduses ka punkt, või muu isik, kel on aimu juurast. Kuid õigusabi kulusid on võimalik vaidlustada, ega siis hagi suurus ei näita ära palju kulus õigusabile. Kohus võtab õigusabikulude arvestamisel arvesse hagi raskust, tõestamist, välisabi ja muud, kui see puudub jääb õigusabikuludeks vaid 2000-5000 eek.

Toomas 23.10.2008 14:00 (16 aastat tagasi)

Kui jutt on nõustajast, siis kõok on kirjas Tsiviilkohtumenetluse seaduses. Nõustajaks võib olla kes tahes isik, ka ilma hariduseta. Nõustaja aga ei saa esindada poolt, ega teha tema eest kohtutoiminguid. Mis puutub tasustamisse, siis see toimub täpselt samadel alustel kui advokaatidele tasu maksmisega, see on inimese ja nõustaja vaheline asi palju inimene on nõus hariduseta inimesele maksma. Kui on sellekohane leping, saab makstud summad arvestada kohtukuludesse. Kohtukuludega on aga nagu ikka paigas piirmäärad. Nüüd on summad juba päris suured. Vaata ise Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137. Sinu hagi puhul kuni 100 000 tuhat.