pärimine

. 10.01.2009 09:23 (16 aastat tagasi)

Sinu küsimusele on võimatu vastata, kuna sa ei räägi täpselt asjaoludest. Kes on surnud? Kas ta jättis endast testamendi? Kui jättis, siis kelle ta nimetas testamendi järgi oma pärija(te)ks? Sundosa saab üldse kõne alla tulla vaid siis, kui testamendi tegija on pärandist ilma jätnud oma töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või abikaasa, nagu näed, siis kui ka õed-vennad oleksid seadusjärgsed pärijad ja ka töövõimetud, siis neid võib igaüks oma pärandist ilma jäta. Kui ta testamenti ei jätnud, siis mis olukord tema elus oli. Kas ta oli surma hetkel seaduslikus abielus (see, et ta näiteks oma mehest aastaid lahus elas, ei oma tähtsust)? Kas tal oli lapsi (jällegi, see, et lastega ei ole aastaid suheldud, ja neid oma perekonnaks ei loeta, ei oma tähtsust)? Kui testamendi ei olnud ning tal ei olnud ka lapsi, siis saab seadusjärgsete pärijatena kõne alla tulla II jrk pärijad ehk vanemad ja õed-vennad. Seega kas tema vanemad on elus? Näha on, et ema on, kuid kas ka tema isa on elus? Kui isa on srunud, siis pärivad tema osa tema alanejad suglased ehk isa poolsed (pool)õed-(pool)vennad. Lisaks on pärimine õigus, mitte kohustus. Seega kui poolõdedel ka oleks seaduse järgi õigus pärida, ei tähenda see ju seda, et nad seda tahavad. Miks sa kohe arvad, et nad seda tahavad? Mis on imelikku sellest, kui kuuled, et sinu poolõde on surnud ja sa avaldad tema lähedastele kaastunnet? See on ju elementaarne viisakus! Kui sulle selle lahkunu vara saatus korda läheb, siis võta ühendust tema viimase elukohajärgse notariga. Notar selgitab välja tegeliku olukorra ja selgitab sulle, kes antud pärimisasjas on õigustatud pärima ja mis osades.

mina 11.01.2009 19:00 (16 aastat tagasi)

lahkunu oli noor mees, vallaline ja lasteta. ( oli kihlatud ja kindlaks määratud laulatuse aeg- kuid antud juhul ei oma see fakt kindlasti mongit tähtsust. Sellele noorele mehele kinkis tema vanaema peatse abiellumise puhul oma maja. Selles majas elab ka noore mehe ema ja kihlatu. Ühiste jõududega on tehtud ilus remont. Kusjuures kinkeleping oli vormistatud 12 päeva enne noore mehe hukkumist. Poolõdede olemasolust ei olnud keegi teadlik, kuna nore mehe isa kadus enne oma poja sündi. Noore mehe vanemate lahutus oli vormistatud aasta peale tema sündi, edaspidised sidemed ja info isa kohta puudus, kuid nüüdseks on tead et isa surnud. Poolõed pole kaastunnet avaldanud tänaseni, vaid nad lihtsalt tulid ja küsisid oma osa selle noore mehe pärandusest.

yeti 11.01.2009 21:10 (16 aastat tagasi)

Kas sel juhul pole ainukeseks pärijaks mitte noormehe ema? Õdedel-vendadel ei ole sel juhul mingit asja+ lapsehoolduspuhkus pole töövõimetus ega muu asjaolu, mis muudaks nad sundosa saajaks. Kindlsti pöörduda notarisse, seal on ka juristi konsultatsioon, hinnata ära saadaolev varandus, määrata kindlaks tegelikud pärijad ning ignoreerida selliseid raisakotkaid.

mina 11.01.2009 21:23 (16 aastat tagasi)

tegelikult oli notaris küll vormistatud kinkeleping, kuid noormees pidi minema veel kusagile mingit kannet tegema ja mingit raha maksma, aga need toimingud jäid tal tegemata. need poolõed on vabaabielus ja nad väidavad, et on töövõimetud, kuna ei ole neil võimalik väikeste laste kõrvalt tööl käia. ühe laps on 1a 6 kuud ja teisel 2 kuud vanem

mõte 11.01.2009 21:25 (16 aastat tagasi)

kas mõnda head tttavat pole? rääkige kokku ja kirjutage nt mingi laenuleping, et kui need hakid tahavad pärida siis pärivad nad ka kopsaka laenu

to yeti 11.01.2009 21:29 (16 aastat tagasi)

ei ole. Pärimisseadus ütleb, et kui pärandajal ei ole I jrk pärijaid (lapsi), siis pärivad II jrk pärijad ehk vanemad võrdsetes mõttelistes osades. Kui üks vanem on surnud, siis tema osa pärivad tema alanejad sugulased (õed-vennad, poolõed-poolvennad).

...... 11.01.2009 21:32 (16 aastat tagasi)

Ja seadusjärgne pärimine toimub seaduse alusel. Kui kuulud saduse poolt nimetatud pärijate ringi, siis ka pärid. Ei oma tähtsust, kui vana oled, kas oled rikas või vaene, töövõimeline või töövõimetu. Töövõimetus võib pärimise juures tähtsust omada vaid siis, kui pärimine toimub testamendi alusel. Kui pole testamenti, pole ka töövõimetusel mingit tähtsust.

mina 11.01.2009 23:09 (16 aastat tagasi)

noormehel oli varasemast ajast teatud asjaoludel tõepoolest testament tehtud oma ema nimele (kuid siis seda maja veel polnud noormehele kingitud) ... antud juhu on aga need kaks naist surmkindlad, et neil on õigus saada kummalgi 1/ 4 varast ja lisaks veel mingi sundosa

. 12.01.2009 07:33 (16 aastat tagasi)

Mina võin ju ka surmkindel olla, et antud noormehe pärandile on õigus hoopiski minul. See ei oma aga pärimise puhul mingit tähtsust. Lisaks kui tal oli testament tehtud ja ta tühistanud seda hilisema testamendiga, siis on testament ka igati jõus ja pärimine toimub selle alusel. See, et testaator pärast testamendi tegemist mõne vara võõrandas või midagi juurde sai, ei oma tähtsust. Testamendiga tehakse ju korraldusi oma surma puhuks. Ja päritakse ikka seda vara, mis pärandajale surma hetkel kuulus. Testament ei keela testaatoril oma eluajal oma vara võõrandada ega uut vara juurde omandada. Kui testamendis oli kirjas "kogu oma vara", siis järelikult käib see korraldus ka tolle kinke teel saadud vara kohta.