Teemade kronoloogia |
Peaga vastu seinaÕis 12.01.2009 15:11 (16 aastat tagasi) Töötan väikeses ehitus firmas, detsembrist alates ei ole tööandjal tööd anda. Nüüd see kuu helistas ja andis teada, et tööd ei ole veel kaks kuud. Nüüd sunnib peale palgata puhkust või töötaja lahkumist töötaja poolt kirjutatud avalduse alusel. Sõnas veel, et koondamisi ei tule. Tänaseks on ka det kuu palk saamata(2 nädalat det kuust oli veel tööd). Eks tuleb minna töökaitsesse. Aga kui ma lõpetan ise töölepingu, selle põhjusega, et tööandja on rikkunud lepingut ja palka mitte õigel ajal välja maksnud, pöörduks kohe ka tööturuametisse aga kas mul jääb siis õigus saada kolm kuud pool palka tööturuameti kaudu? psh 12.01.2009 17:05 (16 aastat tagasi) Meil oli vahepeal sarnane probleem aga õnneks lahenes tööandjaga kokkuleppel. Kuid kõige targem on minna siiski tööinspektsiooni ja räääkida lugu ära. nemad ütlevad sulle mis on kõige kasulikum. Koondamine oleks hea kuna saaksid raha ja veel täätukassa poolt poolt palka edaspidi. Kui tööandja aga koondada ei taha, siis oleks targem ikkagi nõu küsida. Alla ei tasu millelegi kirjutada enne kui olukord selge on. Ja ise lahkumisavalduse andmine on kõige viimane asi mida tegema peaksid. Marek 15.01.2009 20:40 (16 aastat tagasi) Mingeid allkirju ega lahkumisavaldusi...lugege seadusi,lehed kirjutavad ju nendest praegu pikalt.Kui on lahkumisavaldus tehtud siis pühi suu puhtaks toetustest. Marek 15.01.2009 21:02 (16 aastat tagasi) Paragrahv 87. Töötajale töölepingu lõpetamisest etteteatamine ja põhjendamine (1) Töölepingu lõpetamisest on tööandja kohustatud töötajale kirjalikult ette teatama: 1) ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel - mitte vähem kui kaks kuud; 2) (Kehtetu - RK s 18.12.96 nr. 267 jõust.01.02.97 - RT I 1997, 5, 32) 3) töötajate koondamisel: töötajale, kellel on pidevat tööstaaþi selle tööandja juures alla viie aasta - mitte vähem kui kaks kuud; 5-10 aastat - mitte vähem kui kolm kuud; üle 10 aasta - mitte vähem kui neli kuud; 4) töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle - mitte vähem kui üks kuu; 5) pikaajalise töövõimetuse korral - mitte vähem kui kaks nädalat; 6) vanuse puhul töötajale, kellel on pidevat tööstaaþi selle tööandja juures alla 10 aasta - kaks kuud; üle 10 aasta - kolm kuud. (11) Kirjalikus teates töölepingu lõpetamise kohta on tööandja kohustatud põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. (2) Käesoleva paragrahvi 1. ja 5. lõikes ettenähtud tähtaegade mittejärgimisel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. Mainitud hüvituse maksmine ei vabasta tööandjat kohustusest maksta töötajale paragrahvi 90 1. lõikes ettenähtud hüvitust. (3) Töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alustel on tööandja kohustatud sellest kirjalikult ette teatama ka töötajat esindavale organisatsioonile või isikule samas lõikes näidatud tähtajal (välja arvatud 1.lõike punkt 6) ja esitama lepingu lõpetamise põhjuse ning tegema teatavaks abinõud, mis ta on tarvitusele võtnud töötaja edaspidiseks tööga kindlustamiseks. (4) Tööandja pankroti väljakuulutamisel on lubatud tööleping lõpetada töötajale ette teatamata. (5) Töölepingu lõpetamisel töötajate esindajaga on tööandja kohustatud talle kirjalikult ette teatama käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3 ja 4 ettenähtud tähtaegadest üks kuu varem. Paragrahv 88. Tööhõiveametile töölepingu lõpetamisest teatamine Töölepingu lõpetamisel ettevõtte, asutuse või organisatsiooni likvideerimise või töötajate koondamise tõttu on tööandja kohustatud esitama andmed vabanevate töötajate kohta töötaja elukohajärgsele tööhõiveametile hiljemalt järgmisel päeval, kui ta on teatanud töötajale töölepingu lõpetamisest. Kui tööleping lõpetatakse töötajatega tööandaja pankroti väljakuulutamisel, esitab tööandja töötajate kohta andmed tööhõiveametile töölepingu lõpetamisele järgneval päeval. Paragrahv 89. Tööandja algatusel töölepingu lõpetamise peatamine Kui tööandja kavatseb lõpetada töölepingu töötajate koondamise tõttu 10-20 töötajaga kolme kuu jooksul ja vabanevate töötajate töölepaigutamine ei ole tagatud, võib töötajaid esindav organisatsioon või isik lepingu lõpetamise peatada kuni üheks kuuks. Kui koondamise tõttu vabaneb kolme kuu jooksul üle 20 töötaja ja vabanevate töötajate töölepaigutamine ei ole tagatud, võib töötajaid esindav organisatsioon või isik töölepingu lõpetamise peatada kuni kaheks kuuks. Marek 15.01.2009 21:48 (16 aastat tagasi) Lisan veel juttu ehk on abi. Koondamisteate saav töötaja peab tingimata tööandjalt küsima koondamise põhjendust, soovitab ametiühingute keskliidu jurist Tiia E. Tammeleht. Mingil juhul ei tohi töölt lahkuda omal soovil ega poolte kokkuleppel, sest siis jääb töötaja igasuguse hüvitiseta.Kõik lepingud tööandjaga ja ka koondamisteate peab töötaja saama kirjalikult, rõhutab Tammeleht. Koondamisteates peaks olema kirjas, et firma majandusseisu paranemisel kohustub ettevõte inimese kuue kuu jooksul tagasi tööle võtma. Koondamise ajal on eelisõigus ametisse jääda töötajate esindajal, parema töötulemusega töötajal, kutsehaigel, töövigastuse saanul, ülalpeetavatega töötajal ning enda oskuste täiendajal.Juulini kehtiva töölepinguseaduse järgi saab alla viie aasta firmas töötanu koondamishüvitiseks kahe, 5–10aastase staaþiga kolme ning veel kauem töötanu nelja kuu keskmise palga. Töötukassast saab töötuksjäänu 100 esimest päeva 50% keskmisest palgast, 101–360 päeva aga 40%. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |