Üürilepinguga mure

K 4.10.2018 10:30 (5 aastat tagasi)

Tere Kas on õigus panna erakorralise lõpetamise kohta üürilepingusse allolevat klauslit ning seejärel nõuda ennetähtaegsel lõpetamisel tasu iga varem lõpetatud kuu ees (kuuüüri ulatuses) + lisaks 3 kuu üüri? Üürnik võib käesoleva Lepingu erakorraliselt üles öelda ainult, kui Üürileandja on Lepingut oluliselt rikkunud (muud õiguslikud alused on välistatud). Lepingu oluliseks rikkumiseks ja Lepingu ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks loetakse üksnes alljärgnevad asjaolud: 11.2.1. Üürileandja viivitab Ruumide üleandmisega rohkem kui 21 päeva; 11.2.2. Ruumide sihtotstarbeline kasutamine on välistatud vähemalt 60 päeva pikkuse perioodi vältel seetõttu, et Üürileandja on süüliselt rikkunud oma Lepingust tulenevaid kohustusi ning ei ole vastavaid kohustusi täitnud ka Üürniku poolt Üürileandjale kirjaliku teatega antud mõistliku ning igal juhul 30 päevase täiendava tähtaja jooksul. Selguse mõttes, 12 Üürnikul ei ole õigust Lepingut üles öelda juhul, kui Ruumide kasutamine on piiratud mitteolulisel määral. 11.3. Pooled on kokku leppinud, et Lepingu erakorralisel lõppemisel Üürnikust tulenevalt, s.o muul alusel, kui Üürileandja poolse olulise rikkumise korral (p. 11.2) või Poolte kokkuleppel, kohustub Üürnik lisaks Üürileandjale Lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud kahju hüvitamisele tasuma leppetrahvi Lepingu lõpetamise hetkel kehtiva 3 (kolme) kuu Üüri suuruse summa ulatuses.

Reelika 4.10.2018 20:39 (5 aastat tagasi)

Nagu aru saan, siis leping on tähtajaline? Mis asja üürimisest käib üldse jutt, eluruumi või äriruumi? Tähtajaline leping sõlmitaksegi mingiks tähtajaks ja kui seda enne tähtaega lõpetada tahad, siis see on erakorraline lepingu ülesütlemine. Erakorraline aga eeldab väga mõjuvat põhjust, et tõesti ei ole võimalik enam üürimisega jätkata, a la ei saa asja enam kasutada vms. Need sätted on küll vähe imelikud, näiteks see 11.2.1. et ruumide üleandmisega viivitamisega 21 päeva, siis võib lepingu erakorraliselt üles öelda. Kui ruume üle ei anta tähtaegselt, siis on võimalus lepingust TAGANEDA, mitte üles öelda. Ütleb ju ka seadus - VÕS § 277 lg 1 - Kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral, võib üürnik lepingust taganeda.//See 21 päeva on ilmselgelt palju, et ruumide üleandmisega viivitada. Siis see 11.2.2 lepingu punkt, 60 päeva on järjekordne liialdus, VÕS ütleb § 314 lg 1 - Kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada...Ehk siis kui kasutada üüritud ruume ei saa (a la nagu seal lepingus kirjas, et ruumide sihtotstarbeline kasutamine on välistatud), siis tuleb koheselt üürileandjale teadaanda takistavatest asjaoludest (mitte ootama 60 päeva) ja anda mõistlik aeg (maksimaalselt 2 nädalat), et takistused saaks kõrvaldatud. Ja see üürileandja süüline käitumine ei mängi rolli, sest kui üürnik üürib ikkagi küttega korteri ja kui seda korterit enam ühel hetkel ei köeta, siis vahet ei ole, kas üürileandja jättis kütte eest tasumata (ja lülitati korteris küte välja) või on tehniline rike katlamajas, mis nii pea ei parane. Ja selline leppetrahv pole lubatud. Aga see oli selline üldine jutt, teadmata konkreetsemaid asjaolusid: tähtajaline/tähtajatu, eluruum/äriruum jne.

Kätlin 5.10.2018 04:35 (5 aastat tagasi)

Tegemist oli tähtajalise lepingi ja äriruumiga.

Reelika 9.10.2018 01:12 (5 aastat tagasi)

Mõlemat ei ole lubatud nõuda, nii leppetrahvi kui kahju hüvitamist. VÕS § 161 lg 2 - Kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.