KUI PALJU PEAB KOHTUTÄITUR JÄTMA PANGAARVELE?

Reelika 26.12.2018 03:33 (5 aastat tagasi)

No praeguse seisuga on juba kinnitust leidnud tõesti asjaolu, et töötasu alammäär 2019. aastast hakkab senise 500 euro asemel olema 540. Ülejäänud muud põhimõtted täitemenetluses on samaks jäänud (või vähemalt need, mis küsimuses tõstetatud), aga aasta veel pikk ees ja seetõttu võib 2019. aastal nii mõndagi ees oodata, seda enam, et märtsis on valimised..Seetõttu spekuleerima vast ei ole mõtet hakata..

Nimi 28.12.2018 13:44 (5 aastat tagasi)

Tegelikult ei pea ta üldse mingit miinimumpalka jätma. Kui ta heaks arvab, on tal õigus jätta vaid elatusmiinimum ja see on oluliselt väiksem. Peast ei mäleta aga see on ikka väga vähe.

Aare 10.01.2019 15:26 (5 aastat tagasi)

Ja mis siis õige on ?

Mirjam 1.02.2019 12:10 (5 aastat tagasi)

Mis on õige see on kirjas TMS § 132 1. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Praegu on see nr 540 eur kuus täisajaliselt töötavale isikule. Lause teine pool käib osakoormusega töötajate kohta. 2. Sellest reeglist on ka erandeid: 2.1. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Seega elatisnõude sundtäitmisel võib sellest 540 ka kuni poole ehk 270 arestida eeldusel, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele. Kui aga isku sissetulek jääb alla 270, siis võib sissetulekust arestida kuni kolmandiku. (TMS § 132 lg 1.1.). 2.2. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. Seega sellisel juhul saab näiteks miinimumpalgast 540 arestida järgmise põhimõtte alusel: 540-207,23= 332,77 ja sellest 332,77 võib siis kinni pidada maksimaalselt 20% ehk 66,54 eur ja kätte peab jääma 540 sissetuleku puhul 473,46. Kui sissetulek väiksem, kui 540, siis sissetulek miinus 207,23 ja jäägilt kuni 20%. Üldse ei saa arestida, kui on sissetulek 207,23 või vähem. See siis juhtumil, kui ei ole ülalpeetavaid ja ei täideta elatisnõuet. Elatisnõudest oli juttu p 2.1. 3. Kui on ülalpeetavaid või makstakse elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 miinimumpalga suuruse summa võrra ehk igakuiselt 180 eur võrra. Seda eeldusel, kui lapse elatisnõuet ei sundtäideta. Kui on mitmele lapsele elatist maksta ja mõni täitemenetluses ja mõni mitte, siis järelikult peaks 180 kehtima ka nende laste osas, kellele vabatahtlikult elatist makstakse (TMS § 132 lg 2) 4. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, siis arvutatakse minu vastuse p 2.2.järgi 20% nii, et sissetulekust arvutatakse maha 180 iga ülalpeetava kohta ja veel 207,23 võlgniku kohta ja kui pärast neid mahaarvamisi sissetulekust veel midagi alles jääb, siis võib täitur sellest jäägist võtta kuni 20% (TMS § 132 lg 1.3) 5. Kui sissetulek ületab mittearestitavat summat see tähendab siis seda, mis peab kõigi nende eelnevate rehkenduste järgi kätte jääma võlgnikule endale pluss ülalpeetavate eest arvutatud summad kuid ei ole suurem, kui 5 palga alammäära st 2700 eur siis võib sissetulekut mis jääb üle mittearestitava summa arestida 2/3 ulatuses. 6. Seda omakorda ületava sissetuleku (siis üle 2700) võib arestida täielikult eeldusel, et arestitav summa ei ületa 2/3 kogu sissetulekust. 7. punktid 5 ja 6 ei kohaldu jällegi elatisnõude sundtäitmise korral.

Mark 1.02.2019 13:45 (5 aastat tagasi)

Ehk siis kui on elatisnõue ja miinimumpalk 540.- ja ülalpeetavaid pole, siis võib kohtutäitur rakendada skeemi 540 - 270.- Kätte jääb 270.-? Selleks et ta aga rakendaks põhimõtet 540 - 207, 2 = 332,7 - 20% peab tegema avalduse?

Mirjam 1.02.2019 20:36 (5 aastat tagasi)

Kui on elatisnõue ja miinimumpalk, siis saab täitur eeldusel, et sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele arestida kuni poole miinimumpalgast ehk 270 eur 540-st. Selleks et rakenduks teine variant peab olema mingi muu teemaga täitemenetlus aga mitte elatisnõue. Elatisnõude puhul võite täiturile avalduse asemel kasvõi romaani pühendada, aga ikkagi rakendub variant, et miinimumpalgast võib seaduses toodud eelduse olemasolul kuni poole arestida. Avaldusel on mõtet siis, kui täitur on läinud sissetuleku selle osa kallale, mis seaduse kohaselt peaks kätte jääma.

Aare 2.02.2019 10:37 (5 aastat tagasi)

Kas panga ja elatisnõude jaoks on eraldi seadused

Mirjam 2.02.2019 13:44 (5 aastat tagasi)

Ei ole mingit eriseadust ega isegi mingit eri paragrahvi. Lihtsalt elatisnõue on eelistatud nõue võrreldes teistega (sh ka pankade ja laenukontorite omaga). Osalt väljendub see ka selles, et elatisvõlgniku mittearestitav sissetuleku osa (st tema enda kohta arvestatav mittearestitav sissetuleku osa) võib olla väiksem, kui mistahes muul alusel võlgniku mittearestitav sissetuleku osa. Kõik on selgelt kirjas TMS (täitemenetluse seadustik) § 132.

Mirjam 2.02.2019 13:44 (5 aastat tagasi)

Ei ole mingit eriseadust ega isegi mingit eri paragrahvi. Lihtsalt elatisnõue on eelistatud nõue võrreldes teistega (sh ka pankade ja laenukontorite omaga). Osalt väljendub see ka selles, et elatisvõlgniku mittearestitav sissetuleku osa (st tema enda kohta arvestatav mittearestitav sissetuleku osa) võib olla väiksem, kui mistahes muul alusel võlgniku mittearestitav sissetuleku osa. Kõik on selgelt kirjas TMS (täitemenetluse seadustik) § 132.

Aare 8.02.2019 18:18 (5 aastat tagasi)

jutt väga ilus aga palun selgitage mulle kuidas siis ikkagi käib arvestus kui saadakse alla miinimumpalga palka. paluks võtta arvestuseks bruto palk 360€ kuus. kui räägin raamatupidajaga ,et arvestate valesti ja ka kohtutäituriga sama jutt.Et mina olen ikkagi loll. jääk mis kantakse minule on 277.64 €