kingitud korter ja varjatud puudused.

Priit 24.02.2019 14:01 (5 aastat tagasi)

Tere.Sain korteri kingituseks ja müüsin selle edasi samas olukorras.Ostja lammutas põrandad laiali ja nõuab raha põhjusel et põrandaprussid on veidi väiksemad kui projektis.Kas kingisaaja kohustus on edasimüümisel vastutada võimalike ehitise puudujääkide eest kui kingisaamisel midagi näha ei olnud ja kinkija on kinnitanud notaris et mingeid varjatud puudusi talle teada ei ole ??

madis 24.02.2019 15:40 (5 aastat tagasi)

jah, müüja vastutab alati. See, et teile kingiti on hoopis teine leping. Teie müüsite=Teie vastutate.

Priit 24.02.2019 20:19 (5 aastat tagasi)

Tänan vastamise eest.Kas sellele väljaütlemisele on ka seaduses kinnitust leida?Kui on ,siis palun konkretiseerige!Tänan ette.Priit.

aabor 24.02.2019 16:28 (5 aastat tagasi)

Mingit kohustust ostjale maksta ei ole. Müüja ei pidanud korterit peale kinkimist laiali lammutama ega mingite projektidega võrdlema. Ostjal on võimalus pöörduda kohtusse ja esitate seal kinkedokumendid ning kinkija kinnitused.

Priit 24.02.2019 20:15 (5 aastat tagasi)

Tänan vastamise eest.Kas see on Teie arvamus või on ka teada seadusesätted,millele tuginedes seda kirjutate?

madis 24.02.2019 21:22 (5 aastat tagasi)

Varjatud puuduste kohta on palju teemasid, googeldage. Kuna teie olete müüja, siis teie vastutate varjatud puuduste eest ,ka siis kui ise polnud neist teadlik. Kohus võib võtta arvesse, et olite vähest aega omanik (juhul kui kohe edasi müüsite).Kinkijalt on ebanormaalne hakata midagi sissenõudma, tema ei saanud sellest ju kasu, teie saite. Kas tegemist on puudusega, mida peab müüja kompenseerima, otsustab kohus. Sellised juhtumid on alati keerulised, kohtus vaidlemine kallis ja pikaldane. Võite küsida neilt eksperthinnangut, ja hinnapakkumisi nendele töödele. Pakkuda enda poolset kompromissi. Vastasel juhul on ainus lahendus minna kohtusse. Kuidas kohus otsustab on raske hinnata. Kuid veelkord, seaduses on kirjas, et müüja vastutab ka siis, kui polnud puudusest teadlik.

Priit 27.02.2019 09:35 (5 aastat tagasi)

Tänan madise vastustuse eest.Ostja ekspert-hinnang ja "hinnapakkumine" on rajatud vaid suurele väljapressimise tahtele.See moodustab juba kolmandiku terve korteri hinnast! Kui oleks leida õiglast hinnapakkujat,kes need n.ö. "varjatud puudused"oleks nõus parandama,saaks ehk ka kohut veenda et pakun kompromissi,kui kohus mind süüdlaseks peab...Selleks vajan aga ametlikku hinnapakkumist....Ei ole ma kahjuks arvutis väga osav otsija...Väga suur probleem mulle......

Priit 27.02.2019 09:36 (5 aastat tagasi)

Tänan madise vastustuse eest.Ostja ekspert-hinnang ja "hinnapakkumine" on rajatud vaid suurele väljapressimise tahtele.See moodustab juba kolmandiku terve korteri hinnast! Kui oleks leida õiglast hinnapakkujat,kes need n.ö. "varjatud puudused"oleks nõus parandama,saaks ehk ka kohut veenda et pakun kompromissi,kui kohus mind süüdlaseks peab...Selleks vajan aga ametlikku hinnapakkumist....Ei ole ma kahjuks arvutis väga osav otsija...Väga suur probleem mulle......

vastus 25.02.2019 07:05 (5 aastat tagasi)

Mis puudutab kinkija vastutust, siis erinevalt müügist on kinkija vastutus puuduste ees oluliselt väiksem kui müüja vastus. Ütleb vanasõnagi, et kingitud hobuse suhu ei vaadata. Kui kingisaaja otsustas kingitud asja ära müüja, siis oma ostja võimalike nõudmiste ees vastutab siiki müüja, mitte kinkija, kes talle kunagi heast südamest asja lihtsalt niisama tänasele müüjale andis. Jah, müüja vastutab varjatud puuduste eest, kuid varjatud puudused on sellised puudused, mida müüja ise teadis või pidi teadma. Mitte iga puudus pole seega selline, mille eest müüja vastutama peab. Jah, eks vaidluse korral otsustab kohus, kas müüja ühe või teise puuduse eest vastutab. Mina ei suuda ka kõige elavama fantaasia juures välja mõelda, kuidas oleks müüja pidanud teadma, et korteri põranda all olevad prussid on "veidi väiksemad". Kuidas müüja oleks pidanud saama seda teada? Kas siis müüja ehitas selle korterelamu ja selle käigus konkreetse korteri, et ta oleks saanud seda teada? Kas müüja tellis enne müüki ekspertiisi, kus tuvastati, et prussid on projektiga võrreldes väiksemad? Kui jah, ja müüja seda infot ostja eest varjas, on tõesti tegemist varjatud puudusega.

gea 25.02.2019 07:50 (5 aastat tagasi)

ajate midagi sassi. Seadus kaitseb siinkohal suuresti ostjat, kuivõrd lepingutingimustele mittevastavuse eest, sh varjatud puuduste eest, vastutab üldjuhul müüja, sõltumata sellest, kas ta teadis puudusest või mitte.

geale 25.02.2019 08:14 (5 aastat tagasi)

Nõus, seadus kaitsebki ostjat. Kuid muus osas on gea ise midagi sassi ajanud. Soovitan lugeda võlaõigusseadust. Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastamise eest. Kas müüja tõesti lubas ostjale, et korteri põrandalaudade all olevad prussid on teatud pikkusega? Vaevalt. Lepingutingimustele mittevastav saab olla korter, kus pole võimalik elada - mis on näiteks tegelikult välja üüritud, mis ostub elamiskõlbmatuks elavhõbeda reostuse vms sellise tõttu. Ei näe antud kaasusest ühegi asjaolu, mis sellele viitaks. Üleval on küsimus vaid võimalike varjatud puuduste kohta. Ja nende osas sätestabki seadus, et varjatud puudused on sellised, millest müüja ise teadis või pidi teadma, kuid millest ta ostjale ei rääkinud ja mida ostja ise tavapärase ülevaatuse käigus märgata ei saanud, kuivõrd puudus oli varjatud. Klassikaline näide varjatud puudusest - korteris on veekahjustused, sellest on tekkinud hallitus. Müüja paneb enne korteri ostjale näitamist uue tapeedi seina, mis katab kahjud ära. Ostja ei tule ju korteri vaatamise ajal seinast tapeeti kiskuma ja ei märka seetõttu veekahjustusi. Näide: müüja on ise maja korteriühistu liige. Korteriühistule on maja renoveerimise eelse hinnangu käigus antud teada, et maja tehnovõrgud on valesti ehitatud ja vajavad suuremahulist (ja kulukat) ümbereehitust, mille käigus saavad paratamult kahjustada ka korterite siseviimistlused, müüja teab seda, kuid ostjale sellest ei räägi. Ostja ostab korteri, teeb pahaaimatult ka remondi, seejärel algab aga tehnovõrkude ümberehitamine...

gea 25.02.2019 08:36 (5 aastat tagasi)

teemaalgatajale- pöörduge juristi poole, tema on pädev. siit saate vastuolulist infot, mis ajab segadusse. Ütlen siiski, et kohtulahendites on kirjas, et kuigi müüja viga ei teadnud, ei vabasta see vastutusest. Olen ise sarnase jutumiga kohtusse jõudmas, ostja rollis. Ka seda viga , mis minu puhul majal on- ei pruukinud müüja ise teada. Jurist on meil olemas ja tema seletas, et müüja ei pea veast teadma, kuid vastutama peab. Ka notariaktis on sarnane lause notari poolt kirjas. Iga juhtum on erinev, lahendust ei oska ennustada.

niva 25.02.2019 11:38 (5 aastat tagasi)

Geale infoks, et jurist kes nõustub kedagi esindama - räägib alati sellist juttu mis kliendile meeldib. Tema saab oma palga alati kätte, ka siis kui asi kohtus kaotatakse. Seega pole põhjust oma juristi pimesi uskuda. Sama hästi kui tema leiab kohuasju, kus on leitud poolt argumente, leiab teine pool argumente, mis on sinu vastu. Antud kaasuses ma näen kohtul kaalutlemiskohta. Reeglina tuleb ikkagi ostjal tõendada, et müüja varjas TAHTLIKULT (teades) mingeid puudusi. See jutt et vastautab alati - kas teadis või ei teadnud, pole pädev.

gea 25.02.2019 13:13 (5 aastat tagasi)

Vandeadvokaadi vastus ühes taolises juhtumis - "Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Asjaolu, kuivõrd müüja teadis vammi olemasolust, ei oma tähtsust, sest müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest."

A 25.02.2019 14:04 (5 aastat tagasi)

Jah, väga õige, müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS § 217, 2018). Kas aga müüja vastutab selle eest, et põrand pidanuks olema teatud paksusega? Eeldan, et lepingus ei olnud pooled põranda paksust kokku leppinud ja ei esine ka muid VÕS § 217 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis võimaldaksid lepingutingimustele mittevastavust väita. Seega küsitud konkreetse juhtumi puhul pigem ei esine lepingutingimustele mittevastavust, mille eest müüja saaks vastutada ning nõuda talt näiteks hinna alandamist.

gea 25.02.2019 14:54 (5 aastat tagasi)

kui on olemas projekt ja ehitis ei vasta projektile- siis on ju lepingutingimustele mittevastavus olemas. Ma ei süüdista müüjat, et tema süüdi. Olen ka nõus, et seda ei saanud teada. Eelmises juhtumis oli ka vamm peidus siseviimistluse all, mis ilmnes kui hakati renoveerima. Kordan, ei oma tähtsust kas müüja teadis. Kuidas kohtus asi lõppeda võib , ei tea iial ette. Mõistlik oleks võibolla kompenseerida pool selle vea parandamise eest..

A 26.02.2019 05:58 (5 aastat tagasi)

Sellega olen nõus, et see, kas müüja puudustest teadis või mitte, tähtsust ei oma (vt näiteks 3-2-1-100-15 p 35). Riigikohus on lahendi 3-2-1-100-15 p-s 27 asunud seisukohale, et igasuguseid kõrvalekaldumisi projektist ei saa iseenesest lugeda ehitise puudusteks, kui ehitatu vastab ehitus- ja tuleohutusnõuetele. Samas seda, et projektist kõrvalekaldumine ei ole müügilepingu rikkumiseks, peab aga vähemasti üldjuhul tõendama müüja.

Priit 26.02.2019 12:28 (5 aastat tagasi)

Tänan kommentaari eest! Kuidas neid riig.kohtu lahendeid lugeda saab(ilma ID-kaarti kasutamata) ?Priit

Reelika 26.02.2019 12:45 (5 aastat tagasi)

Need on Riigiteatajas vabalt kättesaadavad, https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/koik_menetlused.html

A 26.02.2019 13:08 (5 aastat tagasi)

Leiab ka otse Riigikohtu kodulehelt https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?

Priit 27.02.2019 09:09 (5 aastat tagasi)

Tänan gea! Pool on tõesti parem kui see röögatu summa,mida väljapressijast ostja oma tuttava eksperdi abil minult püüab nõuda,aga seegi on minu jaoks röögatu raha ja pean "kolima" tänavale.Kui keegi teaks aidata mul leida uut,seadusliku ehitus-ekspertiisi õigust omavat isikut või firmat ?Oleks ehk mõistlik lasta hinnata tegelik kahju ulatus ?

ants 27.02.2019 12:17 (5 aastat tagasi)

Jah, müüjana on teil õigus minna oma eksperdiga sinna ja lasta hinnata antud olukorda. Igaljuhul on odavam leida omavaheline lahendus, kohtus käimise pealt teenivad vaid juristid. Võite ka proovida, kas saate riigiõigusabi.- mis pole ka tasuta, kuid odavam.

Priit 27.02.2019 15:17 (5 aastat tagasi)

Tänan vastuse eest ants .Asi on juba kohtus ja hageja on kui hagija raha väljapressimise peal väljas.Minule teise eksperdi,keda sinna lahtikistud korterisse sisse lastakse, saab vist määrata ainult kohus.Mina ju enam ei ole omanik......

Priit 15.03.2019 16:30 (5 aastat tagasi)

Kas keegi teab EIK või Riigikohtu lahendit välja tuua olukorra kohta,kui korteriomandi ostja on osutunud väljapressijaks ja tahtnud alusetu rikastumise eesmärgil müüjalt suuri summasid välja pressida !??? Missuguse seaduse alusel on korteri müüjal õigus notariaalne tehing tagasi pöörata ja ostjale ostusumma tagastada ???

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.