Millal aegub kohtutäituri tasu?

Reelika 2.06.2022 16:26 (1 aasta tagasi)

10 aastaga aegub.

:(( 4.06.2022 13:13 (1 aasta tagasi)

Täiturid väidavad, et täiturite tasud ei aegu üldse mitte kunagi. Olen konkreetselt sellise vastuse saanud täiturilt. Kõik muud võlad aeguvad millalgi, aga täiturite tasud mitte kunagi.

J. 4.06.2022 14:49 (1 aasta tagasi)

Kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise kohta on täitedokument, mille aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lõikest 1 tulenevalt 10 aastat. Varem oli see 30 aastat. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hakatakse aegumistähtaega lugema täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kui 2011.a nõude puhul on tegemist ainult kohtutäituri tasu nõudega, siis on see tänaseks aegunud. Kui kohtutäituri tasu oli vaid osa nõudest ja põhinõue on tunnistatud 05.04.2011 kehtima hakanud seaduse alusel aegunuks, siis on kohtutäituril õigus nõuda oma tasu pooles ulatuses sissenõudmata jäänud summalt. Selle kohta teeb täitur uue täitedokumendi, mille 10-aastane aegumistähtaeg hakkab jooksma otsast peale.

:(( 4.06.2022 22:05 (1 aasta tagasi)

ja 10 aasta pärast teeb uue täitedokumendi jne jne... Konkreestselt täitur vastas - võlg mille vanus üle 10 aasta on ammu aegunud, aga täituri tasu ei aegu mitte kunagi - ja täitur kontot aresti alt ei vabasta.

J. 5.06.2022 09:34 (1 aasta tagasi)

Mis juhtub 10 aasta pärast, seda ei tea keegi ette. Hetkel võib kohtutäitur teha uue täitedokumendi (kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse) kohtutäiturite seaduse § 41’2 alusel seoses põhivõla aegunuks tunnistamisega.

Praktik 5.06.2022 15:44 (1 aasta tagasi)

kohtutäituri tasunõue (milline oli määratud 2011. otsusega) on aegunud tulenevalt TsÜS § 157 lg 1. See, et kohtutäituri tasu nõuded on aegunud (ning et tegu ei ole aegumatute nõuetega), kinnitab Riigikohtu praktika (vt RK lahend 3-2-1-79-11) ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel avaldatud selgitused, vt https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/nouete-aegumisest. Kohtutäiturid saaks nõuda 50% enda tasust vaid siis kui see aegunud pole ( näiteks väärteomenetluses tehtud trahv aegub varem kui tsiviilnõudeks kvalifitseeruv kohtutäituri tasu). Praegune olukord on natuke pehme, sest seadus võimaldab täituritel seda 50 protsenti justkui nõuda. Aga tuleb endal olla järjekindel. Täiturile tuleb teha aegumise avaldus (vorm netist leitav, soovitatavalt ühes avalduses nii sissenõudja kui ka täituri tasu aegumist nõuda). Kui seda ei rahuldata, siis minna kohtusse. Enne tasub muidugi täiturit kirjadega pommitada, et miks Riigikohtu lahend ja Koja lehel avaldatu ei kohaldu jne. Eks peab olema sama järjekindel kui täitur:))

J. 5.06.2022 18:17 (1 aasta tagasi)

Kahjuks oled riigikohtu lahendist valesti aru saanud. Väljavõtte sellest: "Kolleegiumi arvates leidsid alama astme kohtud õigesti, et kohtutäituril oli õigus jätkata täitemenetlust avaldajale väärteoasjades määratud rahaliste karistuste täitmisega tekkinud täitekulude osas ka pärast seda, kui väärteoasjades määratud rahatrahvi nõuded olid KarS § 82 järgi aegunud." Ja veel üks: "Täitemenetluse kulud on täitedokumendi täitmise menetluse kulud, sh väärteomenetluses määratud rahatrahvi sissenõudmiseks tehtud täitetoimingute tegemise kulud. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg oli enne 5. aprilli 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi 30 aastat (kehtivas redaktsioonis kümme aastat)." Samuti on vale sinu väide, et täitur võib 50% tasu nõuda vaid siis, kui põhinõue ei ole aegunud. Selleks, et 5.04.2021 ei aeguks koos põhinõudega ka kohtutäiturite tasud, lisati kohtutäiturite seadusesse § 41'2, mis ütleb: "Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või." Ei soovita teha kohtutäiturile põhjendamatuid aegumise avaldusi, sest iga sellise avalduse läbivaatamise eest on täituril õigus nõuda tasu 15 eurot pluss käibemaks olenemata kas avaldus rahuldatakse või mitte.

kle J 20.06.2022 18:43 (1 aasta tagasi)

Te "unustate ära" kohtutäiturite seaduses § 41'3 mis hakkas kehtima 01.04.21 ja selle järgi: "Käesoleva seaduse §-de 41´1 ja 41´2 sätteid ei kohaldata täitemenetluse lõpetamisele täitemenetluse seadustiku §-de 202 ja 207 alusel." Seega kui n täitmisel on väärteoasjas määratud rahatrahv mis on aegunud ja esitatakse täiturile avaldus ei ole täitur õigust küsida/nõuda avaldajalt põhitasu ka kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Seega ei oma see 10 aastat sel juhul täitekulude osas vähematki tähtsust, vaid on seotud rahatrahvi aegumisega. Märgin ka ära, et need viidatud lahendid on varasemalt tehtud, selle sätte kehtima hakkamisest seega ei ole selle osas enam õiged ning asjakohased "kolleegiumi põhjedused lahendis" Toon välja ka täitemenetluse seadustiku §-de 202 lg 1 sätestatu: "Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul."

J. 21.06.2022 06:44 (1 aasta tagasi)

Õige, rahatrahvide puhul KTS §-d 41’1 ja 41’2 ei kohaldu. See tähendab seda, et rahatrahvide aegumise kohta ei pea võlgnik täiturile avaldust tegema, vaid täitur lõpetab täitemenetluse endiselt ise TMS § 202 lõike 1 alusel. Seega ei saa ta muidugi nõuda ka mingit avalduse läbivaatamise tasu. Samuti ei saa täitur täitemenetluse lõpetamisel rahatrahvi aegumise tõttu teha enda tasude 50% ulatuses sissenõudmise kohta uut otsust, mille 10-aastane aegumistähtaeg hakkab jooksma otsast peale. Kuid see ei tähenda seda, et täituritasud aeguksid koos rahatrahviga, ehk 10 aasta asemel 4 aastaga. See on meelevaldne tõlgendus. Viidatud kohtulahend on tehtud küll enne 01.04.2021, kuid peale 05.04.2011 jõustunud seadusemuudatusi, mil täitemenetluses olevate võlgade (sh ka täituritasude) aegumistähtaegu lühendati 30 aastalt 10 aastale. 01.04.2021 jõustunud seadusemuudatused aegumistähtaegu ei puudutanud. Seega on viidatud kohtulahend igati asjakohane.

kle J 21.06.2022 07:38 (1 aasta tagasi)

Kui täitmisel on rahatrahv ja see on aegunud siis peab täitur iseseisvalt täitementluse lõpetama või kui ei lõpeta siis esitad ise avalduse millelt tasu ei saa nõuda (siin võib esitada ka kaebuse). Väidaksid ja lood mulje nagu saaks täitur küsida täitekulusid ka siis kui 4a on möödas st rahatrahvi nõue on aegunud?! See kindlasti nii ei ole, sest vaata n. kohtutäituri seaduse sätte § 41´2 pealkirja sõnastust: "Kohtutäituri tasu täitemenetluse lõpetamise korral nõude täitmise aegumise tõttu" Sama säte reguleerib aegumist tasude osas aga sama seduse § 41´3 loob erandi, seega ei saa aegumise juhul n. rahatrahvi puhul sisuliselt täitekulisid täitur enam nõuda kui nõude täitmine on aegunud. Need sätted piiravatki seda täituri 10a aegumistähtaega täitekulude osas ja seovad täituri täitekulude nõude siuliselt aegumisega tasude osa nö põhinõude aegumisega. Riigikohtu lahend ei saa olla seega asjakohane kuna käsitleb/paugutab üldistavalt ja käsitleb asjaolusid ebaõigesti rahatrahvi osas. Põhiline mida ei arvestata selles lahendis on see, et nüüd on reguleeritud seadus selgelt mis saab täitekuludest kui on tegu nõude täitmise aegumisega. Siuliselt 4a tiksub täis ja tuleb kohaldada aegumist ja täitekulude küsimise võimalikkust reguleerivad sel juhul kohtutäituri seaduse sätted § 41´2 ja 41´3, seega on rahatrahvi aegumise puhul täitekulude küsimine välistatud.

J. 21.06.2022 14:53 (1 aasta tagasi)

KTS §-s 41’3 tähendab „ei kohaldata“ seda, et täitemenetluse lõpetamisel TMS § 202 ja 207 alusel midagi ei muutu. Nii nagu enne 01.04.2022 seadusemuudatusi aegub rahatrahv nüüdki nelja aastaga, täitur lõpetab endiselt täitemenetluse rahatrahvi sissenõudmise osas omal initsiatiivil ja jätkab enda tasu täies ulatuses sissenõudmist ilma uut otsust tegemata nagu varemaltki, kuni see kuue aasta pärast samuti aegub. 01.04.2022 jõustunud muudatustega ei ole vähendatud täituritasude aegumistähtaegu, see on endiselt 10 mitte 4 aastat. Millegipärast tahad sa ikkagi kohaldada rahatrahvide aegumise puhul KTS § 41’2, ainult et kuidagi äraspidiselt, et kui täitur 50% tasu nõuda ei või, siis ei või ta üldse tasu nõuda. Kummaline loogika.

Praktik 5.06.2022 20:01 (1 aasta tagasi)

Lp J, loe minu tekst ikka korralikult läbi, enne kui meelevaldseid järeldusi tegema hakata. Rk mõte see, et igal nõudel on oma aegumistähtaeg tulenevalt TsÜS. Konkreetses Rk lahendis oli trahv aegunud kuid täituri tasu mitte. Rk ütleski, et see aegub 10 aastaga, st see ei aegu koos põhinõude. Seega oleme asjast sarnaselt aru saanud. Praegune probleem ongi selles, et 50% täituritasu nagu ei aeguks (olukorras kus näiteks täitur rahuldab võlgniku taotluse põhinõude, näiteks tsiviilnõude aegumise osas), kuid täituritasu aegumise taotluse osas teeb uue 50 protsenti väiksema otsuse. Samas raiub Riigikohus ja Koda, et täituritasu aegub 10 aastaga. Kuid 2021 a seadusemuudatused täituri tasu sätete osas on ilma igasuguste täpsustusteta. Ma ütleks, et see on ju võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine: tsiviilnõude täiturile esitanu ei saa enam enda nõuet sundtäita, sest see aegus. Kuid täitur, kelle nõue on samuti tsiviilnõue, saab nõuda enda nõuet 50 protsendi ulatuses edasi nõuda. Absurd ju. Nendele sätetele tuginedes olen ajanud neljas täiteasjas asjad nii kaugele, et täitur siiski loobub enda tasu nõudmast. Üks vaidlus päädis ka kohtulahendiga, kuid midagi mõistlikku seal öeldud polnud ja täitur andis lihtsalt alla ja lõpetas täitemenetluse. Kergelt pole ükski vaidlus kindlasti läinud, sest see kontingent on visa vastu vaidlema. Seega soovitangi võlgnikul olla visa. Ja ärme unusta, täituril on selgitamiskohustus. Ta peab olema oma menetluses neutraalne, mitte tõlgendama seadust vaid ühe sätte valguses, jättes TsÜS i kohaldamata.

J. 6.06.2022 06:13 (1 aasta tagasi)

Tegelikult ma arvan, et ma ei teinud mingeid meelevaldseid järeldusi vaid sain sinust päris hästi aru. Sa väidad, et see riigikohtu lahend ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel avaldatud selgitused ongi piisav tõestus sellele, et üle 10 aasta vanuste võlgade puhul aeguvad täituri tasud koos põhivõlaga. Nii see olekski olnud, kui seadusi ei oleks alates 01.04.2021 muudetud. TMS § 48’1 lõige 4 ütleb selgelt: „Täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest.“ Seadusega kaasaskäivas seletuskirjas on selle kohta öeldud järgmist: „Kui võlgniku suhtes lõpetatakse täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu ja seeläbi vabaneks võlgnik täitekulude kandmise kohustusest, tähendaks see kohtutäiturile tasuta töö tegemist ja täitekulude enda kanda jätmist. Kui täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48’1 alusel põhinõude täitmise aegumise tõttu, siis võlgniku suhtes ei lõpe täitemenetlus kohtutäituri tasu ja muude täitekulude sissenõudmiseks, mis on alustatud TMS § 2 lg 1 p-s 16 sätestatud täitedokumendi alusel.“ Ei ole vaja mingeid muid täpsustusi, sest kehtivates seadustes on kõik juba piisavalt täpselt öeldud. Kohtutäitur teeb 50% tasu väljamõistmise kohta uue otsuse, mis on TMS § 2 lg 1 alusel täitedokument ja TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Muidugi võivad täiturid oma tasust ka loobuda, kuid mitte seepärast, et selle nõudmine oleks kuidagi ebaseaduslik. Nagu näha ei ole sul viidata ühelegi kohtulahendile, mis seda kinnitaks. Pigem loobuvad mõned täiturid oma tasu edasisest nõudmisest hoopis seepärast, et peavad selle kättesaamist sama ebatõenäoliseks kui oli põhivõla sissenõudmine ning ei taheta sellele rohkem oma aega ja energiat kulutada. Aga kes viitsib protsessida, andku aga tuld. Lihtsalt tuleks arvestada, et see vaidlus võib olla perspektiivitu ja tuua kaasa soovimatuid lisakulutusi.

Praktik 7.06.2022 10:15 (1 aasta tagasi)

KTS § 41,2 sätte mõte on eritada sissenõudja nõudeid täitemenetlusega kaasnevatest muudest nõuetest, märkimaks, et sissenõudja nõude aegumine ei too endaga automaatselt kaasa täitekulude (kui täitemenetlusega automaatselt kaasnevate kulude) aegumist, sest erinevatel nõuetel on seadusest tulenevalt erinevad aegumistähtajad. KTS seaduse muudatuste eesmärgiks ei olnud tekitada täitekulude näol aegumatuid nõudeid, millele TsÜS-s sätestatud aegumise sätted ei kohaldu. See, et kohtutäituri tasuotsusele kohaldub samuti 10-aastane aegumistähtaeg, kinnitab nii Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-79-11 kui ka õiguskantsleri 08.04.2021 seisukoht sarnases küsimuses. Samuti ka Koja kodulehel avaldatu. Isiklikult arvan, et asjakohasemat infot, millele tugineda, pole olemas, sest nendega peaks olema piisavalt põhistatud, et täituritasu kui tsiviilnõue, ei ole aegumatu (isegi mitte 50 protsendi ulatuses). Aegumise kui õigusliku konstruktsiooni aluseks on arusaam, et olemasolevad nõuded, mida ei ole pikema aja jooksul maksma pandud, peavad õigusrahu ja õiguskindluse tagamise huvides taanduma. Võlgniku huvide teatav eelistamine võlausaldaja huvidele on sellises olukorras õigustatud põhjusel, et võlausaldaja on nõude maksmapanekuga ise ülemäära viivitanud (väljavõte M.Vuti analüüsist). Seadusandja tahe ja eesmärk (mis puudutab 01.04.2021 TMS-s jõustunud seadusemuudatusi seoses aegumise avalduste menetlemisega, näiteks säte TMS § 48,1 lg 4) ei olnud tekitada täitekulude (kui tsiviilnõuete) näol aegumatuid nõudeid, eelistades seeläbi ühtede isikute (kohtutäiturite) tsiviilnõudeid põhjendamatult võrreldes teiste isikute tsiviilnõuetega. Sellise konstruktsiooni korral ei vastaks kohtutäituri tasunõue 10-aastasele TsÜS-s sätestatud aegumistähtajale, riivates omakorda õiguskindluse põhimõtet. Sellise käsitluse korral oleks olukorras, kus täitekulu sissenõue on aegunud ning olukorras, kus täitekulu sissenõue aegunud ei ole, lõppresultaat võlgniku jaos alati sama - st tasuma peaks 50% kohtutäituri tasust, mis on arvestatud täitemenetluse algatanud sissenõudja nõude sissenõudmata summast. Hiljutiste seadusemuudatuste ning TMS sätte § 48,1 lg 4 lisamise eesmärgiks ei olnud ilmselgelt kohtutäituri põhitasu nõude kui varjatud kujul aegumatu nõude (vähemalt 50% määras) tekitamine. TMS ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt oli lisatud muudatuste eesmärgiks aegunud nõuete suhtes täitemenetluste lihtsustamine. TMS § 48,1 lg 4 reguleerib pigem sellist olukorda, kus sissenõudja nõude ja täitekulude sissenõudmine aegub erineval ajal. Näiteks täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 4 aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest, kuid vaatamata trahvi sissenõudmise aegumisele jätkuks sellisel juhul täitemenetlus täitekulude osas, mille aegumistähtaeg on 10 aastat või olukorras, kus võlgnik on esitanud aegumise avalduse üksnes täitemenetluse algatanud sissenõudja nõude osas (mitte aga täitekulude osas). Ka on viidatud seletuskirjas märgitud (vt lk 5 viimane lõik), et Kui täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48,1 alusel põhinõude täitmise aegumise tõttu, siis võlgniku suhtes ei lõpe täitemenetlus kohtutäituri tasu ja muude täitekulude sissenõudmiseks, mis on alustatud TMS § 2 lg 1 p-s 16 sätestatud täitedokumendi alusel. Seega on seadusandja tahe väljendada selgelt seda, et põhinõude sissenõudmise aegumisega ei kaasne automaatselt selle nõudega kaasnevate täiekulude aegumist. Seadusega ei tohiks luua olukorda, kus üks pool (antud juhul kohtutäitur) saab menetlustoiminguga mõjutada aegumistähtaja pikkust (näiteks kohtutäituri põhitasu aegus 2021, kuid täitur tegi 2021 samas täiteasjas uue põhitasu otsuse 50% määras arvestatuna algsest kohtutäituri tasust). Olukorras, kus seaduse säte on vastuoluline või mitmeti tõlgendatav, tuleb lähtuda mitte üksnes sätte grammatilisest tõlgendamisest, vaid süstemaatilis-loogilisest ja teleoloogilisest tõlgendamisest. Antud juhul ei tohiks TMS 48,1 lg-t 4 tõlgendada ja rakendada viisil, mis muudaks TsÜS-st tuleneva aegumise sätte ning võlgniku õiguse sellele tugineda mõttetuks ja sisutuks. Muidugi on igasugune diskussioon sel teemal teretulnud, selleks see foorum ongi. Seega ehk aeg näitab, mis sellest teemast saab. Ehk keegi kange viib vaidluse Riigikohtuni ja see ka menetlusse võetakse. Siis ehk tuleb ka lõplik seisukoht.

J. 7.06.2022 16:54 (1 aasta tagasi)

Suured tänud oma seisukohta pikalt ja põhjalikult selgitamast, kuid olles riigikogu istungeid kuulates TMS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arutelu huviga jälginud, siis ei saa ma sinu järeldustega täielikult nõustuda. Kindlasti ei olnud seaduste muutmise eesmärk võlgnikele aegumatute nõuete tekitamine ja seda ei tehtudki. Ka KTS § 41’2 alusel 50% ulatuses sissenõutav täituritasu aegub TsÜS § 157 lõike 1 kohaselt 10 aastaga, lihtsalt aegumistähtaeg hakkab lugema selle kohta otsuse väljaandmisest, mitte täitemenetluse alustamisest. Selguse huvides on eelnõu algatajad seda Eesti Võlausaldajate Liidu ettepanekul seletuskirjas ka täpsustanud. Vaata punkt 3.2 eelviimane lõik: „Kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele sundtäitmise aegumise tõttu TMS § 48’1 lõike 1 alusel, arvutatakse kohtutäituri põhitasu KTS § 41’2 sätestatud alusel. Sel juhul tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, puudub tal alus varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks“. Ehk teisisõnu, uus tasuotsus on sama täitemenetluse uus täitedokument, millel on uus 10-aastane aegumistähtaeg ning varasem tasuotsus ei kuulu enam sissenõudmisele. Selleks, et nõude täitmise aegumist ei saaks korduvalt ja korduvalt pikendada (mitte küll seoses kohtutäiturite tasuotsusega) ehk muuta nõue sisuliselt aegumatuks, on muudetud TsÜS § 159 lõiget 1 selliselt, et aegumistähtaja katkemise korral algab see uuesti täitedokumendi esmakordsest täitmiseks esitamisest mitte tervikuna uuesti nagu oli varem. Vt seletuskirja punkt 3.6 selgitust eelnõu § 6 punktile 4. See tähendab, et kohtutäitur ei saa 10 aasta pärast oma 50% tasuotsust lõpetada ja alustada sama nõuet uuesti uue 10-aastase aegumistähtajaga, sest aegumistähtaega hakatakse arvestama ajast, mil (50% tasu)nõue esmakordselt võlgnikule esitati. Iseküsimus on muidugi see, kui õiglane selline seadusemuudatus võlgnike ja võlausaldajate suhtes on, sest sisuliselt on tõesti tegemist 50% kohtutäituri tasu aegumistähtaja pikendamisega 10 aastalt 20 aastani. Kuid just selline ongi olnud seaduseandjate soov, mida on ka seletuskirjas selgelt väljendatud ja juriidiliselt on kõik korras ehk JOKK. Vähemalt seni kuni riigikohus ütleb oma sõna.

Reelika 7.06.2022 20:14 (1 aasta tagasi)

Seda TsÜS § 159 lg 1 täpsustati (lisati vaid "esimest korda"), mitte ei muudetud, sätte mõte jäi ju tegelikult samaks. Ehk teisisõnu ei saanud siis ega saa ka nüüd aegumist korduvalt ja korduvalt pikendada. Kuigi seadusesse oli kirjutatud, et aegumine algab uuesti katkemise korral (ehk aegumine katkeb ja algab uuesti ... täitedokumendi täitmiseks esitamisega), siis paljud esitlesid seda hoopis nii, et aegumine katkeb ja algab ... uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Justkui neid täitedokumente olnuks võimalus muudkui uuesti ja uuesti täitmiseks esitada, kuigi tegelikult käis see "uuesti" ju aegumise alguse kohta, mitte täitedokumentide esitamise kohta. Ja selleks, et kõik aru saaksid nii nagu tegelikult mõeldud oligi, lisati täpsustuseks see "esimest korda" (ehk aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega).

J. 8.06.2022 11:11 (1 aasta tagasi)

Jah, korrektsem on tõesti öelda, et seaduse sõnastust muudeti, sest paljud võla sissenõudjad hakkasid seda kehva sõnastust koostöös kohtutäituritega usinasti ära kasutama ja enne 05.04.2021 tähtaja kukkumist oma nõudeid tagasi võtma, et siis kohe uuesti täitmiseks esitada. Seepärast ma mainisingi, et see muudatus ei olnud seotud kohtutäituri tasuotsustega.

kle Praktik 20.06.2022 19:31 (1 aasta tagasi)

Väidad järgmist "Näiteks täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 4 aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest, kuid vaatamata trahvi sissenõudmise aegumisele jätkuks sellisel juhul täitemenetlus täitekulude osas, mille aegumistähtaeg on 10 aastat või olukorras, kus võlgnik on esitanud aegumise avalduse üksnes täitemenetluse algatanud sissenõudja nõude osas (mitte aga täitekulude osas)" Sellisel juhul eksisteerib üldsegi keeld täitekulusid nõuda kas täielikult või misiganes osas, kuna keeld tasusid täituril nõuda tuleneb kohtutäiturite seaduses § 41'3 mis hakkas kehtima 01.04.21 ja selle järgi: "Käesoleva seaduse §-de 41´1 ja 41´2 sätteid ei kohaldata täitemenetluse lõpetamisele täitemenetluse seadustiku §-de 202 ja 207 alusel." Täitemenetlus rahatrahvi aegumise osas kuulub aga lõpetamisele täitemenetluse seadustiku §-de 202 alusel, mille osas kehtib erisus tasu nõuda. Samuti sel juhul ei saa täitur nõuda ka avalduse läbivaatamise tasu. Niiet headaega aegunud rahatrahvid koos täitekuludega ;-)

Noti 8.06.2022 14:35 (1 aasta tagasi)

Milline pikk sõnavahetus, mitmed inimesed on ilmselt tunde vaeva näinud, seadusi uurinud ja puurinud. Kõik selleks, et keegi kes on kellelegi raha võlgu, võtnud laenu mida ei soovi tagasi maksta, saanud rahalise karistuse, mida ei kavatsegi tasuda - saaks mõnusalt edasi elada. Kui te oma vaimset energiat ka selleks kasutaksite, et sellistelt pättidelt raha kätte saada - siis oleks maailmas palju vähem igasugu petiseid ja kelme.

Triibik 9.06.2022 16:31 (1 aasta tagasi)

Noti, selleks on Eesti vabariigis kohtutäiturid. Aga nagu pikkast keskustelust näha, soosib seadus täitureid (pikendamaks kunstlikult nende tasude sissenõudmise aega), kuid võlausaldaja, kes on nõude täiturile täitmiseks esitanud, peab 10 a mõõdudes õigusrahu huvides leppima aegumisega:))))

Madis 10.06.2022 09:18 (1 aasta tagasi)

Andsin inimesele laenu. Oli nii õnnetu ja käis ja ilusti palus. Andsin ilma intressideta. Sai raha kätte ja kadus. Tegin kõik õigesti, andsin nõude täitmiseks aga keegi ei suutnud teda leida. Nüüd ilmus aastate järel välja ja irvitas mulle näkku - jurist ja võlanõustaja olid talle öelnud, et kõik on aegunud. Tema on täiesti puhas, minu raha ära kulutatud (viiekohaline summa), aga raha tagasi maksma ei pea. "Aitäh" teile juristid ja muidu siin targutajad/abistajad!

Reelika 10.06.2022 15:38 (1 aasta tagasi)

Vähe kummaline lugu, hästi ei usu, et see päriselt juhtunud on... Ma ei tea kedagi, kes niisama uljalt viiekohalise summa annaks ilma tagatiseta, ilma intressideta, lihtsalt selle eest, et keegi käis ilusasti ja palus. Eks iga inimene hindabki oma riske erinevalt - kes maandab oma riske ja küsib tagatist, kes ei maanda ja loodab lihtsalt heale õnnele, et ju ikka maksab tagasi. See on nagu kodunt lahkumine, kas maandad riske ja keerad ukse lukku või ei maanda ja jätad ukse lahti, lootuses, et vahepeal mõni kutsumata külaline ei saabu.

Hmm 10.06.2022 09:41 (1 aasta tagasi)

To Madis: nõudeõigus ei kao sul kuhugi, st keegi ei keela sul võlgnikule meelde tuletada, et oled võlgu.... Sundtäita jah ei saa kui 10 a sundtäitmisest mõõdas ja võlgnik on taotlenud aegumise kohaldamist ja see rahuldatud sai. Aga sinul kui võlausaldajal tasub kontrollida, kas esineb aegumise peatumist tingivad asjaolusid. Ka tasaarvestada on võimalik aegunud nõudega.

Reelika 10.06.2022 17:58 (1 aasta tagasi)

Nõudeõigus tähendab õigust nõuda (maksa ära), hoopis teine asi on meelde tuletamine a la kuskil vanatädi juubelil saate kokku ja meenutate, et mäletad jäid mulle võlgu ja sa ei maksnudki tagasi vms. Meelde tuletada ei keela loomulikult keegi, aga nõuda ei saa. See jutt, et nõudeõigus kuhugi ei kao on vastuolus aegumise olemusega. Aegunud nõuded peaksid õigusrahu ja õiguskindluse tagamise huvides taanduma. No ei taandu need nõuded kuidagi kui nõudeõigus kuhugi ei kaoks ja keegi muudkui tüütaks ja nõuaks..Teiseks ütleb ju ka VÕS § 4 lg 1, et võlgnik võib kohustuse täita, aga mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Kui täitmist nõuda ei saa tähendabki, et pole enam nõudeõigust.

Anne 11.06.2022 19:30 (1 aasta tagasi)

Varaste ja pättide riik! Ja see riik veel toetab neid pätte neile õigusabi pakkudes. Sellised võlanõustajad ja advukaadid tuleks oksa tõmmata.

K 12.06.2022 11:03 (1 aasta tagasi)

Nõudeõiguse aegumine on isiku õigus keelduda pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustuse täitmisest. Aegumine ei lõpeta nõuet.

Reelika 12.06.2022 19:41 (1 aasta tagasi)

Aegumine lõpetab nõude ehk nõudeõiguse, aga mitte kohustuse ehk tasumata võla.

Teemade kronoloogia

Millal aegub kohtutäituri tasu?