Korteriühistu suitsetamise reeglid

Karl 4.08.2023 06:13 (1 aasta tagasi)

Tere, keegi saaks õelda kas korteriühistul on lubatud kehtestada üldkoosolekul reegel mis keelab rõdudel suitsetamise, või kas selleks on vaja kaasomanike kokkulepet ( mis nõuab kõikide elanike nõusolekut? ). Või kui vastused eelmisele kahele situatsioonile on ei siis kas korteriühistul on üldse lubatud seda vastu võtta?

noo 4.08.2023 13:24 (1 aasta tagasi)

EI, üldkoosolekuga seda kehtestada ei saa. Jah, selleks on vaja kõigi nõusolekut. Aga arvestama peab ka sellega, et kui majja tuleb uus omanik, siis temale see lepe enam ei kehti, kui ta ei soovi sellega ühineda.

uudo 6.08.2023 11:35 (1 aasta tagasi)

Korteriühistu juhatus saab sellise reegli kehtestada põhjendusega et tegemist on majaelanike tervise kaitseks vajaliku meetmega. Suitsetajal on muidugi õigus pöörduda kohtusse et oma vääramatut inimõigust sealt määrusena saada kuid korteriühistu võib ka seal rõhuda üldisele tervise kaitsele ja võita.

J. 6.08.2023 17:36 (1 aasta tagasi)

See väide ei vasta tõele. Ühistu juhatus ei saa kehtestada mingeid ühiselu reegleid. Ja kohtusse peab kahjuks pöörduma mittesuitsetajast korteriomanik, kes leiab, et naabri suitsetamine kahjustab tema tervist, kusjuures ta peab suutma seda ka tõendada.

uibu 7.08.2023 05:53 (1 aasta tagasi)

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §12 sätestab, et omanikud peavad vastastikku järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seaduse §31 kohaselt peab hoiduma omanik tegevustest, mille toime ületab omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid.Rõdudel suitsetamist eraldi Tubakaseadus ei käsitle, seega tuleb lahend leida korteriomanike kokkuleppes. See kokkulepe võib väljenduda maja kodukorras, mis on üldkoosolekul vastu võetud. Maja kodukorra mittetäitmisel saab oma nõuet ka kohtu kaudu maksma panna. Samas tuleb arvestada seda, et ka suitsetajatel on olemas õigused. Nende arvestamiseks oleks mõistlik pakkuda suitsetamiseks alternatiivid, näiteks teha kinnistule mingi suitsunurgake vms.

sulps 8.08.2023 10:28 (1 aasta tagasi)

Rõdusid on ju mitut liiki. On rõdud mis kuuluvad konkreetselt iga korteri juurde ja on rõdud mis on ühiskasutuses, igal korrusel üks näiteks. Ja ühiskasutuses olevate rõdud3e kasutamisekorra määrab korteriühistu ja üldkoosolek öelgu vinguvad ja oma õigusi tagaajavad suitsetavad mida iganes. Meie majas on lubatud nendel rõdudel ainult pesu kuivatada ja tingimusel et seinu ei lõhuta konksudega. Suitsetamine nendel rõdudel on meil keelatud pärast seda kui suitsetajad oma konid ja muu prahi pidevalt sinna vedelema jätsid ja ei ole keegi neist üritanud peale keeldu oma õigusi kuskilt nõuda. Võib-olla ka et hakkasid kartma meie maja kangeid naisi kes lubasid ametlikult peksa anda kelle rõdult suitsuga kätte saavad :D

karl 8.08.2023 11:07 (1 aasta tagasi)

Jah jätsin selle täpsustamata, igal korteril on oma era rõdu, võõrad/naabrid sinna ei pääse ilma võtme või redelita.

noo 8.08.2023 12:52 (1 aasta tagasi)

üldkasutatavates ruumides (koridorid jms) saabki ühistu kehtestada omad reeglid ja need kehtivad kõigile. Oma isiklikul rõdul suitsetaja kohta kehtib paraku see, mida J. kirjutas. Kui keegi tunneb, et tema tervist on kahjustatud, siis peab ta pöörduma kohtusse ja oma tervisekahjud ka ära tõestama. On ju ka juhuseid, kus suitsetatakse korteris sees, ja naaber kaebab, et suits imbub tema korterisse. Niikaua, kuni suitsetamist seadusega täiesti ära keelatud ei ole, ei saagi midagi teha.

Karl 8.08.2023 16:31 (1 aasta tagasi)

Ehk siis, oletame et keegi suutis juhatust manipuleerida, sellise reegli läbi lasta ( korteris kus on era rõdud) ja aastaid on kõik pidanud ühe ässitaja poolt kodust välja ronima, pensionärid, noored, kes iganes... mida saaks juriidiliselt teha sellise inimese vastu? Kui minna kohtusse kas talle tehtaks lihtsalt pats seljale ja õeldakse et nii ei saa või kas on mingi kohustus neile kes võibolla otsustasid selle tõttu ära kolida vms muud põhjused. Muidugi saab õelda et see on "nende enda tervise jaoks parem" või midagi selle laadset aga ma ei tea palju see rõhku paneb kui see peale sunnitud on.

sata 8.08.2023 17:10 (1 aasta tagasi)

Selmet siin ise välja mõelda mingeid tobedusi, siis lugege lihtsalt: https://www.tubakainfo.ee/passiivne-suitsetamine/kortermaja-elanikule/ Ühistu võib täiesti legaalselt keelata sisekorraeeskirjadega ka rõdul suitsetamise. Ja see loll jutt, et peab kohtus hakkama tõestama, et kellegi konkreetse inimese tervist on tubakasuits kahjustanud... no ma ei tea, vaatate USA filme liiga palju.

Karl 8.08.2023 17:24 (1 aasta tagasi)

absoluutselt, see on varem läbi loetud ja nüüd lugesin uuesti. Seletab ainult et seda ei ole seaduses eraldi reguleeritud ja tuleks "vältida suitsetamist rõdul", kuid seal ei ole sõnagi sellest kas korteriühistu võib seda kehtestada. Niiet sooviksin teada kust ma selle info leian mis teil on?

Rolts 8.08.2023 17:36 (1 aasta tagasi)

Piisab lihtsast guugeldamisest, otsingusse ühistu keelab rõdul suitsetamise ja tuleb paragrahve robinal millele ühistu saab sellist keeldu kehtestades toetuda ja isegi kohtus õiguse saada kui tõesti mõni enesekeskne jobu otsustab omale suitsetamisõigust hakata kohtu kaudu nõudma. Jah, karistused ehk sanktsioonid ei ole kindlaks määratud ühistu poolt kehtestatud reeglite rikkumise puhul aga ühistule jääb siin õigus. Majast väljaspool suitsetamiskoha loomine eeldusel et see on majaelanikele sobiv see on kokkuleppe küsimus ja sellise koha loomine reaalne. Aga jutt et üks inimene on nii vägev korteriühistut manipuleerima on pettunud suitsetaja haige fantaasia.

Karl 8.08.2023 17:49 (1 aasta tagasi)

Fantaasia või mitte, ma arvan et pigem on vähem tõonäoline et seda pole kusagil juhtunud. Olen juba guugeldanud seda mis te mainiste, teine link ütleb https://www.juristaitab.ee/forum/viewtopic.php?t=7812 "Rõdude näol on tavapäraselt tegemist kaasomandisse kuuluva hooneosaga. Kaasomandi kasutamine lepitakse kokku kaasomanike kokkuleppega. KÜ juhatuse poolt ilma korteriomanike arvamusega arvestamata kehtestatud kaasomandi kasutamise kord ei ole kehtiv. Kuna kodukord ei ole kehtiv, siis seda justkui ei olegi." Ehk siis tuleneb et selleks on siiski kaasomanike kokkulepet vaja, kõik peavad nõustuma? Ongi kuidagi raske sellest aru saada, eriti kui inimesed kes ütlevad "jah" ja saadavad lingi mis ütleb "ei"

tyjy 8.08.2023 18:13 (1 aasta tagasi)

Mis siin arusamaatut on? Tõepoolest, juhatus ise ei otsusta, otsustab üldkoosolek, kes kas võtab vastu või ei võta vastu sisekorraeeskirjad. Kui enamik üldkoosolekust on nõus, siis kaasomandi osale e rõdul suitsetamine on keelatud. Tegemist ei ole parkimikohtade jaotamisega, et kõi korteriomanikud peaks nõus olema ja pärat registrisse kandma. Tundub tõesti, et mõni mees lihtsalt keeldub aru saamast, sest tulemus ei meeldi talle.

Karl 8.08.2023 18:44 (1 aasta tagasi)

Ei absoluutselt, mulle sobivad mõlemad vastused, keelatud või lubatud, kui asjast vale arusaam oli siis minu viga. Lihtsalt probleem on selles et ma ei leia tõestust selle kohta mis sa väitsid. Äkki saad jagada midagi millest sa sellele järeldusele tulid et üldkoosolekul saab seda kehtestada?

J. 9.08.2023 06:34 (1 aasta tagasi)

Nii ongi, et ühest seisukohta suitsetamise keelamise kohta rõdudel või korterites ei ole. Ühed juristid ütlevad, et seda võib teha üldkoosoleku otsusega, teised aga, et vaja on korte-riomanike kokkulepet. Kohtusse sel teemal veel mindud ei ole ja riigikohtu lahend seetõttu puudub. Seni võib iga ühistu suitsetamise keelata moel, mis nende jaoks toimib. Mõnes ühis-tus ollakse võib-olla rahul ka juhatuse kehtestatud reeglitega. Mina olen asjaõigusseaduse § 72 lõikele 1 toetudes seisukohal, et on vaja vähemalt korteriomanike häälteenamust. Tea-dupäralt saab üldkoosoleku otsuse vastu võtta ka vähema häälearvuga ja minu hinnangul ei ole see õige, et ühiselureegleid saab kehtestada vähemus enamuse üle.

Ats 9.08.2023 07:42 (1 aasta tagasi)

Üldkoosolekul saab vähemus kehtestada reegleid enamuse üle ainult juhul, kui enamus on passiivne ja ei osale korduvalt üldkoosolekutel. Sellisel juhul on enamus ise süüdi, et nende arvamusega ei arvestata. Üldkoosolekult korduv mitteosalemine on inimese vabatahtlik otsus. Kui tõesti üldkoosoleku ajad korduvalt ei sobi, siis saab alati kedagi enda eest volitada koosolekust osalema. See on sama, kui täna hakkab mingi seltskond inimesi, kes valimas ei käinud, protestima, et neile ei meeldi, et praegu on Reform võimul.

J. 9.08.2023 09:43 (1 aasta tagasi)

Eksid, selleks ei pea sugugi enamus passiivne olema. Seitsme ja enama korteriga ühistutes piisab kõigest kolmest korterist, mis ei ole mis iganes põhjusel üldkoosolekul esindatud. Näiteks, kui 100 korteriga ühistus osaleb koosolekul 97, siis on otsus 49 poolthäälega vastu võetud, isegi kui ülejäänud 48 on selle vastu. Üldjuhul on nii, et mida suurem ühistu, seda raskem on inimesi kokku saada ja seda väiksem on koosolekul osalemise protsent. Seepärast ongi olulistes küsimustes nagu põhikirja kinnitamine, laenu võtmine, maja renoveerimine jms seadusega kehtestatud suurem häälenõue.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.