andmete kustutamine krediidivõimelisuse hindamise registrist

Hedi 15.09.2013 17:47 (11 aastat tagasi)

Avastasin hiljuti maksehäireregistrist enda kohta võlgnevuse kiirlaenu firmale. Võlgnevuse algusesks on sinna märgitud 13.04.2008. Ma ei olnud sellest võlgnevusest teadlik, ning pole mind ka teavitatud nende aastate jooksul sellest. Võlgnevus ei ole suur ja maksmisega probleemi pole, aga tahaks teada, kas see on normaalne et sellise aja jooksul mind ei teavitata ja ma pean selle ise täiesti juhuslikult avastama? Ning kas on võimalik, et ära makstes kaotatakse ka märge maksehäireregistrist või sinna jääb see ikka üles mingiks ajaks? Kui jah, siis kui kauaks?

Reelika 15.09.2013 18:25 (11 aastat tagasi)

Teadmata täpsemaid andmeid, võib esmapilgul väita, et asi juba aegunud

luc 16.09.2013 11:53 (11 aastat tagasi)

Peale võlgnevuse tasumist on kiirlaenufirma maksehäire nähtav veel 3 aastat kõigile vaatajatele. Aga arvan ka et asi aegunud, vähemalt esmapilgul.

info 16.09.2013 16:44 (11 aastat tagasi)

Kuidas kohus suhtub asjaollu, kui lepingus on aegumise tähtajas kokkulepitud 5-10 aastat? Kas pigem tuginetakse sellele või võetakse aluseks siiski 3 aastane aegumistähtaeg?

miss x 16.09.2013 22:34 (11 aastat tagasi)

Viimasele kommenteerijale: TsüS § 145 lg 3 kohaselt poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani.

miss x 16.09.2013 22:36 (11 aastat tagasi)

Aga ilmselt on lepingus kirjas ikka konkreetne aegumistähtaeg. Seega siis näiteks kas 5 või 10 aastat ja mitte 5-10 aastat.

info 16.09.2013 23:32 (11 aastat tagasi)

Jah, olen TsüS-iga kursis, sellest tulenevalt kirjutasin ka 5-10 aastat. Lepingus on aegumistähtaeg kokkulepitud 5 aastat, kuid see 5 aastat ei ole veel täis. Samas seadusest tulenev 3 aastat on möödas. Seetõttu ka küsisin, kuidas kohus asja suhtub. Kas võtab omapoolse otsuse tegemise aluseks 3 aastase aegumistähtaja või lepingus kokkulepitud 5 aastat.

miss x 17.09.2013 00:00 (11 aastat tagasi)

Kui seadus lubab pooltel kokku leppida aegumistähtaja pikendamises, siis kohus lähtubki TsüS § 145 lg 3 mis sellise kokkuleppe seaduslikuks tunnistab. Mõistlik oleks ilmselt eeldada, et sellisel juhul kohus lähtubki poolte poolt kokkulepitud pikemast aegumistähtajast. Nii et tegelikult tuleb see 5 aastat sama moodi seadusest nagu 3 aastatki. Sellestsamast TsüS-i sättest, mis lubab pooltel kokku leppida aegumistähtaja pikendamises kuni 10 aastani.

Reelika 17.09.2013 01:27 (11 aastat tagasi)

TsÜS § 145 lg 2 - Poolte kokkuleppel võib aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani.Ehk teisisõnu kui lepingus on kokku lepitud poolte vahel pikem aegumistähtaeg, siis nii ongi. Tavapraktika on see igasuguste pankade ja laenuandjate lepingutes nii.Kui siiski nõus sellega ei olda, siis kohtus on võimalik tugineda tüüptingimuse tühisusele, kuna see on tarbijat liialt koormav. Kuigi isiklikult arvan, et 5 aastat seda ei ole. Kuid kui tunned, et see on koormav liigselt ja suudad selle kohta mingid põhjendused, argumendid leida, siis...võib tugineda tüüptingimuse tühisusele. Millise otsuse sel juhul kohus teeks, on ette prognoosimatu. Varasemalt ei tea ka, et keegi oleks sellele tuginenud...

Lemmi 20.09.2013 15:05 (11 aastat tagasi)

jamad o n need jkiirlaenufirmad,üks väidab mulle ka,et olen võlgu võla sissnõudmise eest rohkrm,kui ma üldse laenasin-kuigi tasusin laenu täiesti kogemata 1-päevase hilinemisega!Ärge usaldage neid üldse.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.