töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel

A 15.10.2013 14:00 (11 aastat tagasi)

TLS § 89 (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. (3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. (4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. (5) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Ehk siis juhul, kui tegemist ei ole just alla 3-aastast last kasvatava emaga, siis ei näe seadus ette, kumba Sinu poolt nimetatud isikutest tuleks koondamisel eelistada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-152-11 (punkt 10) märkinud järgmist: Ekslik on hageja seisukoht, et töölejätmisel peab tööandja eelistama töötajaid, kes on täitnud paremini tööülesandeid, kel on suuremad erialateadmised, oskused ja vilumus ning kes on teadmisi ja oskusi tulemuslikumalt kasutanud. Kolleegium selgitab, et erinevalt enne 1. juulit 2009 kehtinud TLS §-st 99 ei näe praegu kehtiva TLS § 89 ette, et koondamise korral tuleb eelistada töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad, ning et võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid, kel on kutsehaigus või töövigastus või pikem tööstaaž või kellel on ülalpeetavaid või kes õpivad eriharidust andvas õppeasutuses. Alates 1. juulist 2009 kehtiv TLS § 89 ei sätesta töötajate võrdlemise kriteeriume. Seetõttu on tööandjal pärast sama paragrahvi viiendas lõikes nimetatud eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte. Kolleegium leiab, et TLS § 89 lg 5 annab tööandjale võimaluse lähtuda töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele ka muudest asjaoludest, sh suhtlemisoskusest ja isikuomadustest. Tööandja valikuõigust piirab TLS § 89 lg 4 järgi siiski võrdse kohtlemise põhimõte. TLS § 3 kohustab tööandjat tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele (VõrdKS) ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele (SoVS). Võrdse kohtlemise põhimõte keelab isiku diskrimineerimise rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse alusel. Lisaks on ettenähtud osalise tööajaga ja tähtajalise töölepinguga töötaja võrdse kohtlemise kohustus (vt VõrdKS § 3 lg 1 ja § 1 lg 1 ning § 111, SoVS § 1 lg 1 jj). Kolleegium märgib, et TLS § 89 lg 5 järgi on tööandjal tööle jätmisel kohustus võrrelda üksnes temaga töösuhtes olevaid isikuid. Nimetatud sätte ja TLS § 89 lg 3 esimese lause järgi ei ole tööandjal olukorras, kus töösuhtes olev töötaja ei sobi vabale töökohale, kohustust töötajale seda tööd pakkuda. Sellisel juhul on tööandjal õigus korraldada vaba töökoha täitmiseks konkurss või võtta sellele uus töötaja ilma konkursita. Kui tööandja leiab aga, et töötaja sobib teisele töökohale, on tööandjal kohustus talle seda pakkuda.

Mariliis 15.10.2013 14:27 (11 aastat tagasi)

Palju tänu pika ja põhjaliku seletuse eest ! Selge pilt, väga suurt lõbu ja huvi pakkuv lugemine oli. Nüüdsel ajal polegi töötajatel mingeid õigusi, nagu olen kuulnud inimesi kurtmas, selgus jõudis ka minuni. Tööandjal "pole kohustust" midagi arvestada, töövõtja on lihtsalt tööandja armul. Mulle meeldis eriti see, et tubli ja viks töötaja ei peagi enam olema, tähtsaim ülemustele meelepärane kodanik olla, muu eraldiseisev kõrvalnähtus. Jah, veelkord tänan ! Oleme koondamise hirmul ja soovisin eeluurida, kuidas seadused on.