hundid söönud, lambad alles

erlend 17.10.2016 13:33 (8 aastat tagasi)

kohtumäärusega on kindlaks määratud et minu lahutatud abikaasa peab vabastama praeguse elamispinna teatud tähtajaks. samas soovib ta saada minuga kokkuleppele tähtaja muutmiseks. kui me sõlmime sellise kokkuleppe, kas siis hiljem on mul võimalik kohtumääruse alusel nõuda praeguse määruse täitmist või on siis see rong juba läinud ja aluseks jääb meie omavaheline kokkulepe, mille peale ta vilistab (võimalik asjade käik) ja ma ei saagi teda sealt elamispinnalt enam välja ilma uuesti kohtusse pöördumata? kas targem oleks omavahel teha leping, et mina olen nõus tähtaja muutmisega kui tema ... teeb seda ja teist (minu huvides) või teha tähtaja pikendamiseks hoopis tähtajaline üürileping? olen palju lugenud nn. puuküürnikest, kas sellega teen endale karuteene, kui koostame üürilepingu? ühesõnaga otsin kasu endale mitte talle, samas mul pole teatud tingimustel midagi selle vastu et tähtaega natuke pikendada.

A 18.10.2016 09:43 (8 aastat tagasi)

Siin soovitaks mitte sõlmida mingeid kokkuleppeid tähtaja muutmiseks ega üürilepingut, vaid lihtsalt anda eksabikaasale nõusolek, et kuni teatud tähtajani ei pöördu Sa kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks, kuid teed seda koheselt, kui ta selleks tähtajaks kohtuotsust vabatahtlikult ei täida.

Aa 18.10.2016 13:04 (8 aastat tagasi)

Kohtutäituriga peaks alustama tegevust ja selle nõusoleku peaks ikka sõlmima läbi kohtutäituri. Kui sul mingit vettpidavat lepingut eiole, ja elab ta seal ta sul üle selle kuupäeva, mis on kohtuga määratud sis ta juba ongi automaatselt tähtajatu üürnik sul seal. Siis pead uuesti kohtuga alustama väljatõstmist

A 18.10.2016 15:18 (8 aastat tagasi)

Kohtulahendi järgi õigustatud isik otsustab ise, kas ja millal pöörduda kohtulahendi täitmisele pööramiseks kohtutäituri poole. Kohtulahendi täitmisega viivitamiseks õigustatud isiku nõusolekul ei ole vajalik kohtutäituri luba ega nõusolek kuna kohtulahendi vabatahtlik täitmine toimub väljaspool täitemenetlust. Sisuliselt ilma õigusliku aluseta korteris elamine ei saa mitte kuidagi muuta isikut tähtajatuks üürnikuks. Üürisuhe saab tekkida ikkagi üksnes poolte vahel sõlmitud üürilepingust ning tähtajatuks muutub üürileping siis, kui üürnik jätkab korteri kasutamist peale tähtajalise üürilepingu lõppemist ning üürileandja ei vaidle sellele vastu. Kuna selles asjas üürilepingut (ei tähtajatut ega tähtaegset) poolte vahel sõlmitud ei ole ning kohus on kohustanud eksabikaasat korteri vabastama, siis on korteri omanikul peale kohtuotsusega määratud tähtaja möödumist ükskõik millisel ajal võimalik taotleda täitemenetluse alustamist ning eksabikaasa väljatõstmist ilma, et korteri omanik peaks selleks uuesti kohtusse pöörduma.

Aa 18.10.2016 16:06 (8 aastat tagasi)

Lepinguks loetakse ka suusõnalist lepingut ja kui on naise sõna mehe sõna vastu siis kuidas kindlaks teha et kas lepingut ei olnud või oli. üürnikel on tänapäeval suured õigused. Kui kohtuga on kuupäev paika pandud ja selleks kuupäevaks ei lahku siis tulebki uuesti kohtusse mina ja hakata täituriga välja tõstma. Endal just oli selline trall, inimene ei lahkunud määratud kuupäevaks ja siis tuli uuestikohtutee ette võtta.

A 18.10.2016 16:33 (8 aastat tagasi)

Leping võib tõepoolest olla sõlmitud ka suuliselt, kuid seejuures lasub vastava asjaolu tõendamiskoormis isikul, kes mingi asjaolu esinemist väidab. Seega mitte eluruumi omanik ei pea tõendama üürilepingu puudumist, vaid isik, kes väidab asja kasutamist üürilepingu alusel, peab tõendama sellise lepingu olemasolu. Ei usu mitte kuidagi, et sellises olukorras, kus isiku kasuks on juba jõustunud kohtulahend, mis kohustab korteri teatud tähtajaks vabastama, peaks isik enne kohtutäituri poole pöördumist uuesti kohtusse pöörduma, et taotleda isiku väljatõstmist. Juhul kui Sa ei esita viidet konkreetsele kohtuasjale, siis eeldan, et lahmid niisama. Ühestki seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et jõustunud kohtulahendi täitmisele pööramiseks peaks taotlema uut kohtulahendit. Juhul, kui väljatõstetav isik ei ole tema väljatõstmiseks alustatud täitemenetlusega nõus, siis peaks hoopis väljatõstetav isik pöörduma kohtusse ning esitama hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

B 19.10.2016 10:19 (8 aastat tagasi)

mis saaks olla parem tõend kokkuleppe olemasolu kohta, kui ette antud tähtaeg välja kolimiseks on läbi, isik elab rahulikult korteris edasi, ja omanik ei liiguta sõrmegi, et teda sealt välja ajada?

A 19.10.2016 10:45 (8 aastat tagasi)

Aga mis saaks olla parem tõend, kui näiteks korteriomaniku e-kiri, millest selgub, et isikule on antud üksnes täiendav tähtaeg kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmiseks, mitte aga ei ole sõlmitud mingit muud kokkulepet, mis annaks eksabikaasale korteri kasutamiseks mingi õigusliku aluse. Isikule kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks täiendava tähtaja andmine on kooskõlas hea usu põhimõttega ning selle kohta ei saa mitte kuidagi öelda, nagu ei liigutaks omanik sõrmegi selleks, et isikut kohtuotsuse täitmisele sundida.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.