Kinnisvara õigused

A 14.11.2016 10:05 (8 aastat tagasi)

Saan aru, et vanem on oma kinnisvara lapsele kinkinud. Kingisaajal ei saa olla reeglina kinkija suhtes muid kohustusi, kui need, mis kinkelepingus märgitud. Kui kingisaaja neid kohustusi ei täida, või näitab kinkija suhtes muul viisil jämedat tänamatust, siis võib see anda aluse kinkelepingu ülesütlemiseks. Lapsel 2 ei saa olla kinkeeseme suhtes mingeid nõudeid. Juhul kui vanem on võtnud laenu lapsele 1 kuuluva kinnisvara remondiks, on vanemal õigus nõuda kinnisvara omanikult remondikulude hüvitamist. Mismoodi laps 1, need kulud vanemale hüvitab, kas võtab laenu panga nõusolekul enda nimele, või annab osa kinnisasjast vanema kaasomandisse, on omavahelise kokkuleppe küsimus. Eeldades, et kinnisvara on koormatud panga kasuks hüpoteegiga, siis võib tekkida näiteks ka olukord, kus vanem loobub laenumaksete tasumisest ning seejärel müüakse panga nõudel lapsele 1 kuuluv kinnisvara täitemenetluses.

Nipitiri 14.11.2016 10:12 (8 aastat tagasi)

Ei, kinnisvara ei ole kingitud- notari juures kinnisvara ostu vormistades kanti koheselt omanikuks laps nr 1. Vanem ei ole omanik kinnisvaral olnud. Kas tõesti võib inimene, kes kinnisvara kasutab- teha omaniku nõusaolekuta remondi kinnisvarale ja siis hakata seda nõudma, kuigi kinnisvara otseselt remonti ei vajanud?

A 14.11.2016 10:37 (8 aastat tagasi)

VÕS § 1042 (1) Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. (2) Kulutuste tegijal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeõigust, kui: 1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik; 2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud; 3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu; 4) kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud.

A 14.11.2016 11:00 (8 aastat tagasi)

Saan aru, et seda kinnisvara kasutavad elamiseks nii vanem kui laps 2? Taolisel juhul on eelduslikult kinnisvara omaniku ja kasutajate vahel sõlmitud tasuta kasutamise lepinf (VÕS § 389). See leping ei pea olema kirjalik, vaid lepingu olemasolu võib väljenduda ka poolte tegudes. VÕS § 391 (1) Kasutaja peab kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud. (2) Muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamist võib kasutaja nõuda üksnes vastavalt käsundita asjaajamise sätetele. Kasutajal on õigus võtta ära enda poolt asjale tehtud parendused, kui see on asja kahjustamata võimalik. VÕS § 1018 (1) Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1023 (1) Käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. (2) Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. (3) Kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi.

CC 14.11.2016 11:02 (8 aastat tagasi)

A kirjeldatud/kopeeritud formaaljuriidilisest tekstist võib sulle siis vajalikuks osutuda see, et kinnistu omanik on varasemalt väljendanud oma soovi mitte kinnisvara remontida ja kui seda on tehtud, siis vastu tema soovi. Edasi võib need parendused teinud isik need eemaldada (kui on võimalik) või nende kompenseerimist nõuda. Kompenseerida saab ainult tõendite (dokumentide) alusel. Kui remondi tegemise kohta arvet ette näidata pole - siis pole ka tõendit. Mis puutub surve avaldamise kohta oma omandist loobuda, siis sõltuvalt viisist võib sellel olla väljapressimise elemente - ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda - kui nii, siis tuleb pöörduda juba otse politseisse.

A 14.11.2016 11:11 (8 aastat tagasi)

Lisaks CC öeldule, et kui kinnisvara kasutajate kasuks ei ole seatud kinnistusraamatusse tähtajatut isiklikku kasutusõigust elamule, siis võib kinnivara omanik tähtajatu tasuta kasutamise lepingu igal ajal üles öelda ning nõuda asja tagastamist (VÕS § 393 lg 3).

Nipitiri 14.11.2016 11:13 (8 aastat tagasi)

Suur tänu Teile vastuste eest! Nendest oli väga palju abi! Kõike kaunist teile!