Kasutuskorra sisseseadmise kulukus - juura.ee

Kasutuskorra sisseseadmise kulukus

Kris 10.04.2017 12:59 (8 aastat tagasi)

Saan aru, et kahel kaasomanikul võimalik omavahel kokkuleppida ning sätestada kokkuleppe punktid notarilepingus ja teha vastav kanne ka kinnisturaamatusse. Kuid teine kaasomanik ei ole aldis pidama läbirääkimisi ja vaid eirab minu soove. Mul ei jäägi muud üle kui et pean kohtusse pöörduma. Kas tegu on hagita menetlusega, palju riigilõiv selliselt avaldusele on? Juhtum selline, et mulle kuulub neljandik majast ja kinnistust, kuid sees elab teine omanik, kes pole mind kordagi isegi majja sisse lasknud. Minu soov ongi oma osa kasutusele võtta, kas õige ära müüa.

AA 10.04.2017 16:30 (8 aastat tagasi)

Kui soovid müüa sis pigem juba reaalosadeks jagamine

Kris 11.04.2017 14:27 (8 aastat tagasi)

Aga kas pole mitte nii, et kasutuskorra sisseseadmise nõue on hagita menetlus ja riigilõiv olematu summa. Kuid kaasomandi lõpetamisel pean siiski hagi esitama ja terve kaasomandis (st kinnistu) väärtus suht soolane ja riigilõivu tuleb ikka palju maksta

AA 11.04.2017 15:45 (8 aastat tagasi)

Kaasomandit saab üldjuhul jagada reaalosaks kahel erineval moel. 1. Määrata notariaaalselt kinnitatud kasutuskord (juriidiline toiming) 2. Jagada kinnistu reaalosadeks (maakorralduslik ja juriidiline toiming) Esimesel juhul koostatakse kinnistu kasutuskorra ehk reaalosadeks jaotamise plaan (soovitavalt litsentsi omava maamõõtja poolt), millele kantakse kasutuskorra piirid. Selle juurde tuleks sõlmida ka leping. Mõlemad dokumendid kinnitatakse notariaalselt. Kinnistusraamatusse mingeid märkeid ei tehta, kinnistu jääb endiselt kaasomandisse ja kokkulepe kehtib kuni kokkuleppes on märgitud või kuni kaasomanike muutumiseni. Teisel juhul tehakse kaasomanike poolt kinnistu jagamise avaldus KOV maanõunikule/maakorraldajale või teda asendavale isikule. Loa saamisel tuleb maamõõtja ja mõõdab kaasomandis oleva kinnistu reaalselt eraldi kinnistuteks (paigaldab piirimärgid, koostab piiriprotokollid, vormistam uued maamõõdutoimikud). KOV annab välja korralduse kinnistu jagamise kohta. Toimikud esitatakse Maakatastrile ja registreeritakse uued kinnistud. Muudatuskanded kantakse ka Maakohtu kinnistusosakonnas registrikaardile (avatakse uued kaardid uute kinnistute kohta). Pärast registreerimist lähevad kaasomanikud notarisse ja vormistavad kaasomandi lõpetamise ning ennast konkreetsete reaalosade omanikeks. Selle mooduse puhul on erinevaid variante, olenevalt olukorrast ja situatsioonist. Võib teha ka eelkokkuleppeid notaris (kellele mis jääb pärast jagamist). Täpsemat infot seadusandliku poole pealt ja mida millal teha saab ning mõttekam on, annab kas KOV või kohalik katastribüroo. 2 variant on normaalne ja korrektne, kuid võib osutuda võimatuks, kui näiteks kinnistul asuvaid ehitisi ja rajatisi ei ole võimalik füüsiliselt kaasomanike vahel jagada.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.